TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-11-34159

ASJAOLUD

KOHTU SEISUKOHT

Kohus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause, perekonnaseaduse (PKS) § 202 ja § 203 lg-te 1 ja 4, TsMS § 526 lg 3 ning § 528 alusel seisukohal, et Xxxxüle seatud eestkostet tuleb pikendada viie aasta võrra. Maakohus on seisukohal, et Xxxxon sobiv olema Xxxxeestkostja. TsMS § 528 lg 2 kohaselt kui eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata, ei pea kohus eestkostja ametiaja pikendamisel eestkostetavale menetluseks esindajat määrama ning uut ekspertiisi tegema. TsMS § 528 lg 4 alusel ei pea eestkostja ametiaja pikendamisel eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikust seisundist kajastavatest dokumentidest

2-11-34159 ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Kohus juhindus nimetatud sätetest ja ei teinud uut ekspertiisi ega määranud isikule menetluses esindajat. Tallinna linna maakohtule esitatud seisukohalt ei ole käesolevaks ajaks Xxxxeestkoste vajadus ära langenud. Xxxxei ole oma vaimse seisundi tõttu võimeline tegema iseseisvalt suuremaid ja keerukamaid tehinguid. Varasemalt läbiviidud ekspertiisi xxxx. Tal esinevad häired, xxxx. Ta vajab kõrvalist abi igapäevatoimingute juure. Xxxxon tuvastatud töövõime kaotus 100% kestusega 30.11.2014 kuni 30.11.2019. Tallinna linn on seisukohal, et Xxxxvajab ka edaspidi eestkostet. Tallinna linn ei saa aga anda arvamust Xxxxeestkostjana jätkamise osas, kuna temaga ei ole olnud võimalik kontakti saada. Kohus kuulas Xxxxja Xxxxära 8.09.2017. Xxxxorienteerus ajas, kohas ja enda isikus. Selgitas, et saab emaga hästi läbi ja on nõus, kui eestkostjaks määratakse uuesti ema. Selgitas, et kui eestkoste ei takista tööle minemist, siis on ta selle pikendamisega nõus. Selgitas, et ta ei ole enam ammu töötanud, viimati vist 23-aastaselt, enne haigestumist. Nüüd on lootust minna tööle, nad käisid emaga Töötukassas ning talle lubati, et ta läheb 2-kuusele koolitusele. Koolitus algab novembris. Uue ekspertiisi tegemist ei pidanud kumbki ärakuulatav vajalikuks, kuna Xxxxtervislik seisund ei ole muutunud. Xxxxkäib ise süstimisel (1x kuus süst) ja võtab vajalikke tablette. Ka poes oskab ta ise käia. Praegu laekub tema arvele igakuiselt 50 eurot, millel tal iseseisvalt pangas järel käib. Anastassia ja Xxxxleidsid mõlemad, et kuivõrd poes käimisega saab eestkostetav hakkama, võiks igakuiseks iseseisvalt tehtud kulutuste suuruseks olla 100 eurot. Mõlemad ärakuulatavad leidsid, et perekonnaõiguslike tehingute tagajärgedest Xxxxpäriselt aru ei saa. Samas teab xxxx, et kui ta leiab kunagi mõne toreda noormehe, siis on võimalik tema teovõimet selliselt laiendada, et ta saaks abielluda. Praegu sellist plaani ei ole. Kohus on seisukohal, et Xxxxtervislik seisund ei võimalda tal kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkoste vajadus on tõendatud eestkosteasutuse ja eestkostja arvamyusega, ka isik ise ei vaidle eestkoste jätkamisele vastu. Xxxxon praeguse ajani TsÜS § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik, mistõttu asub kohus PKS § 203 lg 4 alusel seisukohale, et eestkoste jätkumine on eestkostetava üle tema huvide kaitseks vajalik. PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. TsMS § 526 lg 2 p 3 ja 4 kohaselt märgitakse määruses eestkostja ülesanded ning kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Eestkostja hinnangul peaks Xxxxsäilima õigus teostada iseseisvalt olmelisi pisitehinguid. Eestkostja hinnangul võiks Xxxxteha igakuiselt tehinguid 100 euro ulatuses. Kohus on asja materjalide põhjal seisukohal, et Xxxxon võimeline tegema pisitehinguid, selleks kogusummaks igakuiselt võiks olla 100 eurot. Kohus leiab, et eestkoste on seatud kõigi muude asjade ajamiseks ja õiguslike tehingute tegemiseks (välja arvatud valimisõiguse teostamine, sellest järgnevalt). PKS § 203 lg 2 alusel annab kohus eestkoste seadmisel hinnangu isiku võimele saada aru perekonnaõiguslike toimingute õiguslikust tähendusest. Kohus leiab ärakuulamise põhjal, et Xxxxei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslikest tehingutest ja toimingutest ning ei saa ühegi perekonnaõigusliku tehinguga iseseisvalt hakkama. Riigikohus leidis 19. aprilli 2017. a määruses nr 3-2-1-32-17 (p 16), et ka siis, kui eestkostemäärusega on eestkostetavale antud võimalus teha iseseisvalt pisitehinguid TsMS § 526 lg 2 p 4 mõttes, ei ole eestkostet seatud kõigi asjade ajamiseks ning isik ei ole valimisõiguse osas

2-11-34159 teovõimetu TsMS § 526 lg 5 mõttes. Kohus leiab, et kuivõrd Xxxxüle ei ole seatud eestkostet kõigi tehingute tegemiseks, ei ole põhjendatud ka tema teovõime piiramine valimisõiguse osas. Kohus leiab, et Xxxxtervislik seisund lubab teostada valimisõigust, mistõttu tuleb talle jätta valimisõigus. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätkata eestkostet ka tema elu korraldamise, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamise osas. Eestkosteasutuse kinnitusel ei saa nad anda seisukohta Xxxxeestkostjana jätkamise osas, kuna pole temaga ühendust saanud. Xxxxkinnitas, et kontakti puudumine tuleneb osaliselt tema ja eestkosteasutuse vahelises õigusvaidlusest ning osaliselt selles, et tema ja eestkostetav veedavad tavapäraselt suve maal. Xxxxon nõus, et tema ema jätkab eestkostja ülesannete täitmist. Kohus veendus ärakuulamisel, et Xxxxja Xxxxvahel on usalduslikud ja lähedased suhted ning Xxxxjaoks on väga oluline xxxxx huvide tagamine ning tervise paranemine. Kohus selgitas Xxxx eestkostja aruandekohustuse täitmise vajalikkust ning edastas aruande esitamiseks vajalikud blanketid ning täitmise selgituse. Xxxxlubas kasutada eesti keelt valdava peretuttava abi ning esitada puuduolevad aruanded kohtule. Kohus ei tuvastanud eestkostja ametiaja pikendamist takistavaid asjaolusid ning leiab, et Xxxxhuvides on see, et Xxxxjätkab tema eestkostjana. TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 ning PKS § 203 lg 4 alusel kontrollib kohus viie aasta pärast, kas eestkoste jätkumine on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 20.09.2022. Eestkostjal on PKS § 194 lg 2 alusel kohustus esitada igal aastal kohtule aruanne eestkostja ülesannete täitmise kohta. Aruanne tuleb esitada igal aastal 5. novembriks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. Eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale (TsMS § 531 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.