TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

Jxxxxxx ööpäevaringsele

tugevdatud järelevalvega

hooldusteenusele

Axxx Jxxxxxx vajab ööpäevaringset hooldusteenust. 3.Määrata Axxx Jxxxxxxx esindaja vandeadvokaat Li Uigale tasu õigusabi osutamise eest 3780 krooni, kulud 664 krooni, kogusumma koos käibemaksuga 5243. 92 krooni. Jätta menetluskulud täielikult riigi kanda. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu 3560 krooni (arve nr. 4 18.01.2008) tuleb kanda MTÜ Sõltuvushaigete Ennetuskeskus, registrikood 80112090, a/a 221013667934 Hansapangas. Määrus saata ekspertiisitasu väljamaksmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Määrus saata Eesti Advokatuurile, Advokaadibüroole Valge & Uiga ja Rahandusministeeriumile. Kohus tunnistab määruse jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks määruse teatavakstegemisega isikule endale ja avaldajale.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Määruskaebuse esitamise õigus on isik, kelle eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (TsMs § 532 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Jõgeva Vallavalitsus on esitanud kohtule 03.12.2007a avalduse, milles palub määrata Axxx Jxxxxxxxxx eestkostja ja paigutada ta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele. A.Jxxxxxx on kantud xxxxxx valla elanike registrisse alates tema sünnist, xxxxxx tallu xxxxxxxxxxx külas asus ta elama 15.12.1966a A.Jxxxxxxxx oli 10a tagasi insult, mille tagajärjel tema vaimne tervis halvenes ja talle määrati raske puue. A.Jxxxxxxxx on diagnoositud ajutraumat ja dementsust, on ka alkoholiprobleemid, isikul puudub haiguskriitika, ning ta pole võimeline oma käitumisest aru saama ega oma käitumist juhtima. A.Jxxxxxxxxxhooldas käesoleva aasta juulikuuni tema vennapoeg Sxxxx Exxxxx( ik xxxxxxxxxxx), kelle tervislik seisund halvenes ja kes post operatiivselt vajab nüüd ise igapäevasel toimetulekul kõrvalabi. 30.08.2007a hospitaliseeriti A.Jxxxxxx vältimatu abi korras SA TÜK Psühhiaatria akuutosakonda. Esmase õiguskaitse korras määrati talle Tartu Maakohtu 31.08.2007a määrusega nr 2-07-31889 kolmekuulise tähtajaga sundravi. 14.09.2007a paigutati A.xxxxxx Võisiku Hooldekodusse, kus ta viibib käesoleva ajani. A.Jxxxxxxxx on psüühikahäire, ning tal puudub võime teha otsuseid igapäevaelu korraldamiseks, häiritud on orientatsioon, on ette tulnud ekslemist ja luululist käitumist. Vaimastvere piirkonna sots.töötaja Hele- Mall Terase ütluste kohaselt esineb ennast ja teisi kahjustav ettearvamatu ja agressiivne käitumine- on kirvega mööda küla ekselnud, vennanaisele kallale tunginud ja inimesi tapmisega ähvardanud. Ta ei ole võimeline majandama( ei oska kasutada raha) ega iseseisvalt toime tulema. A.Jxxxxxx ei ole võimeline aru saama ja tegema oma elukorraldust puudutavaid otsuseid. A.Jxxxxxx on ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab regulaarset hooldamist, juhendamist ja järelvalvet ööpäevaringselt. Eestkosteasutusena leiab Jõgeva Vallavalitsus, et Axxx Jxxxxxx vajab ööpäevaringset järelvalvet, ning selleks on vajalik ta paigutada hooldekodusse, kuna Axxx Jxxxxxx ise ei suuda oma tervisliku seisundi tõttu oma õiguste ja huvide eest seista. Kohus määras Axxx Jxxxxxxxxx esindaja ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviimise. Kohus kuulas Axxx xxxxxxx ära tema tavalises keskkonnas Võisiku Hooldekodus 29.jaanuaril 2(2)

2008. Ärakuulamise käigus selgus, et AxxxxJxxxxxx on ilma hoolduseta abitu ja ei suuda endaga ise toime tulla. Ta liigub hooldekodu töötaja abil, toeta liikumiseks ei ole ta füüsiliselt võimeline ega suuda ka ruumis orienteeruda. Ta ei suuda lugeda, ei mäleta kõige olulisematki elus toimunust ega tee iseseisvalt hügieenitoiminguid. Hooldekodu osakonna vanema M.Soomi hinnangul on AxxxxJxxxxxx teistele ohutu, ta ei ole agressiivne, ta ei suuda kedagi füüsiliselt kahjustada ja ka vaimseks terroriks ei ole võimeline. Eneseteenindusega toime ei tule. Oma seisundi poolest on ta ööpäevaringset hooldust vajav klient. Kohus kuulas ära Võisiku Hooldekodu sotsiaaltöötaja Kersti Puskari, kes andis ülevaate Võisiku Hooldekodust. Axxx Jxxxxxxx esindaja annab ülevaate Axxx Jxxxxxxxxx suhtlemisest ja oma seisukoha esitatud taotluse osas. Esindaja on seisukohal, et Axxx Jxxxxxx vajab eestkostet ja pidevat järelevalvet, kuna ta ei tule igapäevaselt iseendaga toime. Esindaja hinnangul klient ei saa aru eestkostemenetluse olemusest ja hoolekandeasutusse paigutamise menetlusest ning ei ole võimeline oma isiklikku seisukohta avaldama. Tal on tugevad mäluprobleemid, liikumishäired, kõnehäired. Ei orienteeru ajas ega kohas. Esindaja arvates on Axxx Jxxxxxxx viibimine Võisiku Hooldekodus tema õiguste ja huvidega kooskõlas, eestkoste seadmise avaldus on põhjendatud ja peaks kuuluma rahuldamisele. Esindaja arvates peaks eestkostja tegema A.Jxxxxxxx eest kõik rahalised ja juriidilised toimingud, kindlustama A.Jxxxxxxx pideva ööpäevaringse järelevalvega, kõrvalabi ja hooldusega. A.Jxxxxxxxxx võiks jääda pisitehingute tegemise õigus 300 krooni ulatuses kuus. Esindaja on arvamusel, et puudub vajadus A.Jxxxxxxx paigutamiseks tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele. A.Jxxxxxx ei ole agressiivne, vägivaldne ega ohtlik teistele isikutele. Ekspert on andnud arvamuse (tl.16-18), et AxxxxJxxxxxxx paigutamine ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele on põhjendatud. A.Jxxxxxx teab oma nime, kõiges muus on ta desorienteeritud. A.Jxxxxxxxx puudub haiguskriitika, ta pole võimeline oma käitumisest aru saama ega seda juhtima. 30.08.2007a toodi A.Jxxxxxx SA TÜK Psühhiaatriakliinikusse, kuna ta oli viimastel päevadel olnud agressiivne. Eksperdi arvamuse kohaselt pole A.Jxxxxxx suuteline iseseisvalt oma elu korraldama, ta vajab pidevat ööpäevaringset kõrvalabi, hooldust ja järelevalvet. A.Jxxxxxx ei ole vaimuhaige ega nõrgamõistuslik. Tal esineb muu raske psüühikahäire peaaju orgaanilise kahjustuse kujul( ajuinsult, trauma, alkoholi liigtarvitamine). Haigus on alanud üle 10a tagasi ja põhjustanud vaimse invaliidistumise ja raske puude. Käesoleval ajal avaldub haigus nõrga mäluna, sügava nõdrameelsusena, haiguskriitika täieliku puudumisena, võimetusena iseseisvalt elu korraldada, pideva ööpäevringse kõrvalabi ja hoolduse vajadusena. Kirjeldatud psüühikahäired on nii ulatuslikud, et A.Jxxxxxx ei saa kestvalt aru oma tegude tähendusest ja ei suuda neid juhtida. A.xxxxxxx on võimeline rahulikult ja ohutult eksisteerima ainult väga kitsastes tingimustes( hooldekodu). Väljaspool seda võib ta muutuda agressiivseks ja olla teistele ohtlik. A.Jxxxxxx ei suuda oma elu iseseisvalt korraldada- jääb nälga ja külma kätte, seega on ohtlik iseendale. A.Jxxxxxx ei suuda ühegi rahasumma ulatuses oma tehet teostada, seega tuleks tal keelata kõik rahalised ja juriidilised toimingud. A.Jxxxxxx vajab eestkostet, eestkostja peaks tema eest tegema kõik rahalised tehingud, juriidilised toimingud ja kindlustama ta pideva järelevalve, kõrvalabi ja hooldusega. Kohtu seisukohad PkS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks.

3(2)

TsÜS § 8 lg 2 järgi on piiratud teovõime isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Uuritud tõendid tõendavad AxxxxJxxxxxxxx teovõime piiratust. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg.1 järgi Isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Kohus on seisukohal, et sellises seisundis olev Axxx Jxxxxxxxx suuda aru saada oma tegudest ega oma käitumist mõtestatult juhtida. Tal on piiratud teovõime ja ta vajab eestkoste seadmist. Kohus nõustub eestkosteasutuse ettepanekuga, et kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Selline võimalus tuleneb ka PkS § 95 lg.5. Eestkostja ülesanded tuleb määrata tulenevalt A.Jxxxxxxx seisundist ja eksperdi ettepanekutest. A.Jxxxxxx on võimetu tegema tehinguid eestkostja nõusolekuta. Kohus nõustub A.Jxxxxxxx esindajaga küll selles, et A.Jxxxxxx vajaks väikseid summasid, et – nagu teistelegi klientidele- aeg- ajalt näiteks maiustusi osta, aga ka nt pesu osta, kuid sellise summa kasutamiseks on võimalik sõlmida kokkulepe eestkostjaga. Arvestades A.Jxxxxxxx seisundit, ei saa kohus märkida lahendis, et AxxxxJxxxxxx võib (oskab) iseseisvalt tehinguid teha ja oma rahakasutust otsustada. Seetõttu kohus A. Jxxxxxxxxx tehingute tegemise õigust ei jäta. Kohus, kuulanud ära Axxx Jxxxxxxx, kinnise asutuse ametiisiku (TsMS § 536 lg.2 p.4) ja võtnud arvesse isiku esindaja hinnanguid ja eksperdi arvamuse, on seisukohal, et Axxx Jxxxxxx vajab ööpäevaringset hooldust hooldusasutuses Sotsiaalhoolekande seaduse § 16 lg.3 mõttes. Kuna Axxx Jxxxxxxxei ole võimeline oma tahet avaldama ja puudub seaduslik esindaja, tuleb ta hooldusteenusele paigutada nõusolekuta, kuna tema paigutamata jätmisel jääks ta ilma eluks vajaliku abita ja ta elu satuks ohtu. Axxx Jxxxxxxx abistamine muul viisil on tema seisundis ebapiisav. AxxxxJxxxxxxx paigutamine tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele TsMS § 533 p.1 mõttes koos vabaduse võtmisega ei ole põhjendatud. TsMS § 538 lg.2 kohaselt on tema paigutamine võimalik kuni üheks aastaks. Menetluskulude jaotus Kohtukuludeks on õigusabi eest.

ekspertiisikulu 3560 krooni (arve nr . 4 18.01.2008) ja tasu riigi

Axxx Jxxxxxxxxx on määratud riigi õigusabi ja vabastatud ta riigi õigusabi eest tasumisest (määrus 16.05.2007 tl.13-14). A.Jxxxxxxx esindaja on esitanud taotluse tema poolt osutatud õigusabi tasustamiseks summas 3780 krooni ja muude kulude (sõidukulud) hüvitamist summas 664 krooni. Koos käibemaksuga (799.92 krooni) kokku 5243.92 krooni Esindaja on kulutanud asjaga tegelemiseks 18 pooltundi. Riigi õigusabi seaduse § 22 järgi riigi õigusabi osutamise tasu suuruse ja kantud vajalike kulude suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsusega või määrusega õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel. “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord”, kehtestatud justiitsministri

4(2)

26.jaanuari 2005.a. määrusega nr 2 ja selle muudatustega, sätestab rakendatavad tasumäärad. Lähtudes neist tasumääradest, § 12 lg.1, lg.2, § 18 on esindaja taotlenud tasu 3780 krooni määramist ja kohus leiab, et see on olnud vajalik ja põhjendatud. Määruse § 20, § 21 lg.1, lg.2, lg.3 sätestavad riigi õigusabi asutamise kulutuste hüvitamise ulatuse ja korra, mille kohaselt on esindaja taotlenud kulutuste hüvitamist summas 664 krooni. Need kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ja kogu esindaja tasu ja kulutuste summa 5243.92 krooni (mille hulgas käibemaks) tuleb määrata. TsMS § 172 lg.2 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 järgi psühhiaatriaekspertiisi kulud kantakse riigieelarvest. Käesoleva määrusega määratav riigi õigusabi tasu ja kulutuste summa 5243.92 krooni ja ekspertiisitasu 3560 krooni tuleb jätta riigi kanda.

Ülle Raag Kohtunik

5(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.