2-17-5591/13 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

7.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: 1) kas tööleping oli sõlmitud tähtajaliselt või tähtajatult- Hageja väidab, et sõlmiti tähtajatu tööleping, kostja väidab, et tööleping sõlmiti tähtajaga kuni 30.06.2016. 2) hageja väidab, et täitis perioodil 16.05.2016 – 22.06.2016 tööülesandeid Soome Vabariigis. Kostja vaidleb sellele väitele vastu ja väidab, et tal ei ole olnud ehitusobjekte Soome Vabariigis. 3) hageja leiab, et tööleping on töötaja avalduse alusel üles öeldud alates 07.11.2016. Kostja leiab, et tööleping on tema poolt üles öeldud 13.06.2016 lõpparve maksmisega (15.07.2016 arve, kus on märgitud „lõpparve“). 7.1 töölepingu tähtaeg. Töölepingu seaduse (TLS)§ 1 lg.1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 4 lg.2 kohaselt tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 5 lg.1 ja 2 sätestavad, et töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt TLS § 9 kohaselt eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. TLS § 80 lg.2 kohaselt kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult. 3(3)

2-17-5591 Maakohus on seisukohal, et antud juhul tuleb TLS §-dest 4-5 ja 80 lg.2 lähtuvalt eeldada, et tööleping sõlmiti poolte vahel tähtajatult. 7.2 Hageja väide, et ta täitis perioodil 16.05.2016 – 22.06.2016 tööülesandeid Soome Vabariigis ja töötasu suurus. Maakohus leiab, et nimetatud väide ei ole kohtumenetluses vastavalt TsMS §230 lg.1 tõendamist leidnud. Kostja eitab seda, et on andnud hagejale tööülesande töötamiseks Soome Vabariigis. Eeltoodust tulenevalt puudub alus töötasu arvestamisel lähtuda Soome Vabariigi ehitusalasest kollektiivlepingust ja välislähetuse päevaraha summas 626,36 eurot nõude rahuldamiseks. TLS § 29 lg.1-2 kohaselt kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Hageja esitas töövaidlusorganile ka alternatiivse nõude, et kui kokkulepet ei suudeta tõendada lähtuks kohus sel ajal kehtinud palgamiinimumist 430 eurot kuus. Maakohus on seisukohal, et antud juhul tuleb lähtuda hageja töötasu suurusest 430 eurot kuus. 7.3 töölepingu ülesütlemise tähtpäev ja hüvitise ning saamata jäänud töötasu suurus. TLS § 83 kohaselt tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel. TLS § 87 kohaselt töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tööandjal oli alus töölepingu erakorraliseks üles ütlemiseks hagejaga. TLS § 95 lg.1 ja 2 kohaselt töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Maakohus leiab, et tööandja 15.07.2016 arvet, kus on märgitud „lõpparve“ ei saa lugeda TLS §-de 83 ja 95 mõttes ülesütlemisavalduseks, sest selles puuduvad põhjendused ja ülesütlemise tähtpäev. Seega on leidnud tõendamist, et hageja nõue TLS § 100 lg.4 tulenevale hüvitisele on põhjendatud. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja esitas kostjale ülesütlemisavalduse, mille kostja sai kätte 07.11.2016. Maakohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud tööleping on üles öeldud alates 07.11.2016.