lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-9726/28

TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-9726/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1510
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-17-9726

Määruse tegemise aeg ja koht

19. september 2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu

Tsiviilasi

Tallinna linna avaldus KB psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.07.2017 määrus kinnisesse asutusse paigutamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KB määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: Tallinna linn Tervishoiuameti kaudu)

(Tallinna

Sotsiaal-

ja

Puudutatud isik: KB (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Raivo Bergson Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Harju Maakohtu 27.07.2017 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (TsMS § 543). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.22.06.2017 esitas Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Harju Maakohtule taotluse KB (puudutatud isik) esialgse õiguskaitse korras psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks üle 48 tunni ning paluti seda pikendada neljakümne päevani. Taotluse kohaselt on puudutatud isik oma psüühikahäire tõttu ohtlik ümbritsevale ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Ta ei ole võimeline ise oma ravivajadust hindama.
2.Harju Maakohus rakendas 22.06.2017 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja pikendas seda neljakümne päevani ning lubas puudutatud isiku suhtes kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 31.07.2017.
3.24.07.2017 esitas Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) (avaldaja) Harju Maakohtule taotluse, milles palus luba kohaldada puudutatud isiku suhtes jätkuvalt tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus orienteeruvalt kuni 3 kuud. Avalduse kohaselt ei ole puudutatud isiku seisund paranenud, tal esineb jätkuvalt raske psüühikahäire ägeda psühhootilise häire näol, haigussümptomid ei ole veel taandunud ning haiglaväliselt puudutatud isik toime ei tuleks. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja motivatsioon raviks, mistõttu ambulatoorse ravi rakendamine käesolevalt ei õnnestu. Puudutatud isikul esineva häire iseloomu ja tema käesolevat seisundit arvesse võttes vajab ta pikaajalist hospitaliseerimist.
4.24.07.2017 määrusega määras maakohus puudutatud isiku suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. 25.07.2017 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 368 kohaselt esineb puudutatud isikul vaimuhaigus, äge psühhootiline episood skisofreenia sümptomitega. Puudutatud isik vajab psühhiaatrilist ravi, oma ravivajadusest ta aru ei saa ning ilma ravita on ta ohtlik nii iseenda kui teiste elule, tervisele ja julgeolekule. Seda on näidanud eelnev kogemus. Puudutatud isik vajab tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi jätkamist psühhiaatriakliinikus kuni 3 kuud. Muud psühhiaatrilist abi ei ole tema suhtes võimalik kohaldada. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 27.07.2017 määrusega avalduse ning paigutas puudutatud isiku tema tahtest olenematult psühhiaatriahaiglasse haiglaravi kohaldamiseks kuni kolmeks kuuks alates 31.07.2017. Kohus andis loa isikule tahtevastaselt psühhoosivastase ja rahustava toimega ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Kohus märkis, et tahtest olenematu psühhiaatriline ravi tuleb lugeda lõpetatuks 31.10.2017 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.
6.Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
7.Maakohus viitas psühhiaatrite poolt 21.07.2017 koostatud arvamusele, mille kohaselt ei ole puudutatud isiku psüühiline seisund vaatamata ravile oluliselt paranenud. Puudutatud isik on endiselt kahtlustava olekuga, ebaadekvaatne ja tema käitumine on psühhoosist lähtuv. Kuna raviperioodil seisund muutunud ei ole, on võimalik ennast ja teisi ohustava käitumise kordumine. Puudutatud isikul on jätkuvalt raske psüühikahäire ägeda psühhootilise häire näol. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja motivatsioon raviks, mistõttu ambulatoorse ravi rakendamine käesolevalt ei õnnestu.
8.Kohus märkis, et kuulas puudutatud isiku ära esialgse õiguskaitse rakendamisel 22.06.2017. Ärakuulamisel avaldas isik, et ta ei pea haiglas olema, sest tema tervisega on kõik korras. Arsti juures ei ole kunagi käinud. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud kohus vajalikuks, sest arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.
9.25.07.2017 teostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 368 kohaselt esineb puudutatud isikul vaimuhaigus, äge psühhootiline episood skisofreenia sümptomitega. Maakohus asus seisukohale, et puudutatud isik tuleb paigutada tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks täiendavalt kuni kolmeks kuuks. Kohus järeldas eksperdiarvamusest, et puudutatud isik ei ole oma tervislikust seisundist tulenevalt võimeline oma käitumisest aru saama ja seda juhtima. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning ta ei ole võimeline oma ravivajadust adekvaatselt hindama. Ekspert on leidnud, et ei ole võimalik osutada psühhiaatrilist abi ilma tahte vastase haiglaravita ning on hinnanud haiglaravi vajalikuks pikkuseks kuni kolm kuud. Kohus märkis, et kuna taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist, tuleb anda luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Määruskaebus
10.13.08.2017 esitas puudutatud isik Harju Maakohtu 27.07.2017 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada.
11.Puudutatud isik leiab, et tema ravil viibimise pikendamine ei ole põhjendatud ega vajalik. Ta on terve ega vaja mingit ravi. Ravi pikendamisest ei teavitatud puudutatud isikut ega võimaldatud talle ka tema huvide kaitseks advokaati. Puudutatud isik ei ole ohtlik endale ega teistele ning talle jääb tema tahtevastasele ravile paigutamise ja hilisema pikendamise põhjus ja vajalikkus arusaamatuks. Tema ohtlikkus endale ja ümbritsevale ei ole millegagi tõendatud, samuti ei ole tõendatud asjaolu, et vajadusel ei ole muu psühhiaatriline abi küllaldane. Puudutatud isik tahab koheselt haiglast välja saada, kuna tema puhul ei ole täidetud PsAS § 11 lg 1-s sätestatud tahtevastasele ravile paigutamise eeldused.

Vastused määruskaebusele

12.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla oli seisukohal, et antud haigusjuhu puhul on täidetud kõik tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamise tingimused. Edasine menetluse käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on kontrollinud piisavalt põhjalikult isiku tema tahte vastasele haiglaravile paigutamise eeldusi, tuginedes seejuures psühhiaatrite ja eksperdi arvamusele, milles on toodud esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Määruskaebuse väited, mille kohaselt on puudutatud isik enda hinnangul terve, ta ei vaja ravi, ega ole ohtlik endale ega teistele, on ringkonnakohtu hinnangul vastuolus psühhiaatrite ja eksperdi arvamusega. 25.07.2017 teostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 368 kohaselt esineb puudutatud isikul vaimuhaigus, ta vajab psühhiaatrilist ravi ning on ilma ravita ohtlik nii iseendale kui teistele. 21.07.2017 raviasutuse psühhiaatrite arvamuse järgi esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire ning ta vajab pikaajalist hospitaliseerimist. Toimiku materjalide kohaselt on puudutatud isik enne ravile paigutamist käitunud agressiivselt, rünnanud oma kasuisa ning lõhkunud asju. Ekspertiisiakti ja psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt on puudutatud isik püüdnud haiglas ravimite võtmisest hoiduda. Ekspert ja psühhiaatrid ei ole pidanud võimalikuks puudutatud isiku suhtes muud psühhiaatrilist abi kohaldada ning on pidanud vajalikuks tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi jätkamist psühhiaatriakliinikus.
16.Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebuse väited PsAS § 11 lgs 1 sätestatud ravile paigutamise eelduste puudumise kohta ei ole põhjendatud. Maakohus jõudis ekspertiisiaktile ning psühhiaatrite arvamusele tuginedes õigesti järeldusele, et esinevad PsAS § 11 lg 1 p-des 1-3 sätestatud eeldused, mis tingivad puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamise jätkamise kuni kolmeks kuuks.
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka määruskaebuse väited, mille kohaselt ei ole puudutatud isikule võimaldatud esindajat ning teda ei teavitatud ravi pikendamisest. Harju Maakohtu 22.06.2017 määrusega määrati puudutatud isikule esindaja riigi kulul ilma tagasimaksmise kohustuseta. Advokatuuri poolt on esindajaks määratud advokaat Raivo Bergson (tl 5,7). Teistkordselt anti puudutatud isikule riigi õigusabi 14.08.2017 määrusega. Määruskaebuse on puudutatud isiku nimel esitanud advokaat Raivo Bergson. Maakohus on vaidlustatud määruses viidanud, et kohus kuulas 22.06.2017 puudutatud isiku esialgse õiguskaitse rakendamisel ära. Kuigi maakohus ei ole puudutatud isikult küsinud seisukohta 24.07.2017 taotluse osas tahtevastase ravi pikendamise kohta, ei ole see selline rikkumine, mis annaks käesoleval juhul alust maakohtu määruse tühistada. Puudutatud isikul on olnud võimalik oma seisukoht avaldada määruskaebuse menetluses.
18.TsMS § 172 lg 3 alusel tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium