TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Kohus tuvastas: Pala Vallavalitsus esitas avalduse Vxxxx-Uxxx Lxxxxxxxxx eestkostja määramiseks ja tema kinnisesse asutusse paigutamiseks. Kohtuistung Pala valla esindaja seletas, et eestkostja tuleb määrata, kuna Vxxxx-Uxxx Lxxxxxx ei saa enam millegagi ise hakkama; vallal on olemas hooldaja, kes käib 1-2 korda nädalas kodudes, sellest Vxxxx-UxxxxLxxxxxxxxx ei piisa. Poja perel on väiksed lapsed, nad ei saa teda kodus hooldada. Vxxxx-Uxxx Lxxxxxx tema küsitlemisel andis küsimustele seosetuid vastuseid, mõnel juhul ütles vastuseks täheühendeid, millel puudub tähendus eesti keeles. Kohtu järeldus on, et Vxxxx-Uxxx Lxxxxxx ei mõistnud ka kõige lihtsamate küsimuste (mis Teie nimi on, kus Te elate) sisu. Vandeadvokaat Uno Paimets asus seisukohale, et tuleb määrata eestkostja ning suunata Vxxxx-Uxxx Lxxxxxx ööpäevaringsele hooldusele. Axx Lxxxxxx seletas, et on Vxxxx-Uxxx Lxxxxxxx poeg, emale otsivad kohta erinevates hooldekodudes; kodus teda hooldada ei saa, kuna endal on kolm väikest last, noorim 3-kuune; kui ema kodus hooldada, siis peaks AxxxLxxxxxx töölt ära tulema. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud kogutud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära puudutatud isikud VxxxxUxxx Lxxxxxxx ja Axx Lxxxxxxx ning Vxxxx-Uxxx Lxxxxxx esindava vandeadvokaat Uno

Paimetsa, asub seisukohale, Vxxxx-Uxxx Lxxxxxxxxx tuleb eestkostja määrata ning samuti tuleb ta paigutada kinnisesse asutusse.

Eestkoste määramine Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste selle isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, kes on tunnistatud teovõimetuks või kelle teovõimet on piiratud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 1 kohaselt on füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda aru saada oma tegudest või neid juhtida, piiratud teovõime. Sellisele isikule määratakse eestkostja ning eeldatakse, et see isik on piiratud teovõimega. Ekspert Ilmar Laasi hinnangul Vxxxx-UxxxxLxxxxxx ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima; Vxxxx-Uxxx Lxxxxxx põeb Alzheimeri tõbe, mille kindlad tunnused on jälgitavad viimase 1,5 aasta jooksul; Alzheimeri tõbi avaldub käesoleval ajal võimetusena seostatult ja mõtestatult kõnelda, sügavate mälu- ja intellektihäiretena, võimetusena oma elu iseseisvalt korraldada; Alzheimeri tõbi on VxxxxUxxx Lxxxxxxxx tekitanud sügava nõdrameelsuse ja sügava vaimse puude. Eeltoodu põhjal järeldab kohus, et Vxxxx-UxxxxLxxxxxx ei saa aru oma tegude tähendusest ning pole võimeline oma tegusid juhtima. Vxxxx-Uxxx Lxxxxxxx teovõimet tuleb piirata ning talle tuleb määrata eestkostja. Tulenevalt Vxxxx-Uxxx Lxxxxxxx vaimsest seisundist määrab kohus TsMS § 526 lg 1 p 3 kohaselt, et eestkostja ülesandeks on Vxxxx-Uxxx Lxxxxxxx kogu elu korraldamine ning p 4 kohaselt, et Vxxxx-Uxxx xxxxxxx ei või ühtki tehingut teha eestkostja nõusolekuta. Seoses eestkoste seadmisega isiku kõigi asjade ajamiseks tuleb TsMS § 526 lg 5 kohaselt Vxxxx-Uxxx xxxxxxx tunnistada teovõimetuks valimisõiguse osas. PkS § 95 lg 2 kohaselt võib isikut määrata eestkostjaks tema kirjalikul nõusolekul. Ax Lxxxxxs on andnud nõusoleku olla eestkostjaks. Axx Lxxxxxxx puhul ei esine PkS §-s 96 nimetatud eestkostjaks olekut välistavaid asjaolusid. Axx Lxxxxxx on Vxxxx-Uxxx Lxxxxxxx poeg. Axx Lxxxxxx on tegutsenud Vxxxx-Uxxx Lxxxxxx huvisid silmas pidades – Axx Lxxxxxx on senini taganud Vxxxx-Uxxx Lxxxxxx kogu hoolduse ja asjaajamise. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et Axx Lxxxxxx on PkS § 95 lg 3 nimetatud isik, keda võidakse määrata Vxxxx-Uxxx Lxxxxxx eeskostjaks. Vxxxx-Uxxx Lxxxxxx põeb Alzheimeri tõbe, on üldteada asjaolu, et Alzheimeri tõbi ei ole ravitav, on vaid võimalik sümptomeid leevendada. Seega TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt määrab kohus, et eestkoste lõpetamine või pikendamine otsustatakse hiljemalt 3 aasta möödumisel alates määruse tegemisest. Kinnisesse asutusse paigutamine Axx Lxxxxxx ja avaldaja esindaja vanemsotsiaalspetsialist Eve Vadi seletasid, et VxxxxUxxx Lxxxxxxx hooldust ei ole võimalik tema kodus viibides tagada. Ekspert Ilmar Laas on asunud seisukohale, et Vxxxx-Uxxx Lxxxxxx vajab pidevat ööpäevaringset kõrvalabi, järelevalvet ja hooldust, kodustes tingimustes seda tõenäoliselt korraldada ei saa, seetõttu vajab Vxxxx-Uxxx Lxxxxxx paigutamist ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 1 kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3)

varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Vxxxx-Uxxx Lxxxxxxxx on Alzheimeri tõbi, mis põhjustab tal raske psüühikahäire. VxxxxUxxx Lxxxxxx ei ole ohtlik teistele. Ekspertiisiakti ja Vxxxx-Uxxx Lxxxxxxx küsitlemise põhjal on tuvastatav, et Vxxxx-Uxxx Lxxxxxx ei orienteeru ajas, kohas ega isikus, ta vajab ööpäevaringset abi ja hooldust, intellektihäired on väga suured. Kohtul tuleb võtta seisukoht selles, kas Vxxxx-Uxxx Lxxxxxx olukorras, kus ta ei ole ohtlik teistele, vajab kinnisesse osakonda paigutamist. Kohtu arvamus on, et Vxxxx-Uxxx Lxxxxxx vajab kinnisesse osakonda paigutamist, kuna ta on vaimses mõttes täiesti abitu. Tema intellekt on selline, et ta ei mõtle seostatud mõtteid ja ei oska järeldusi teha. Kohtu arvates sellega Vxxxx-Uxxx Lxxxxxx ongi ohtlik endale. Viibides hoolekandeasutuses muul režiimil kui kinnises, on reaalne oht, et Vxxxx-Uxxx Lxxxxxx sealt lahkub, kuna ei oska aru saada hoolekandel viibimise vajadusest. Samuti ei ole Vxxxx-UxxxxLxxxxxx võimeline aru saama ravi vajadusest. Vxxxx-Uxxx Lxxxxxx vajab hooldust ja järelevalvet ööpäevaringselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb ta paigutada kinnisesse osakonda. Kohtul tuleb hinnata ka muude abinõude kohaldamise võimalikkust. Vallavalitsuse kohustus ei ole osutada oma töötajate kaudu sellist teenust, mis tagab isiku järelevalve ja hoolduse ööpäevaringselt. AxxxLxxxxxxxxxVxxxx-Uxxx Lxxxxxxx poeg, tal on kolm last, kellest noorim on vanuses alla aasta. Sellises olukorras ei ole AxxxLxxxxxxxx võimalik hooldada Vxxxx-Uxxx Lxxxxxxx ööpäevaringselt. Tal on kohustused oma laste ees eelkõige seoses vajadusega käia tööl, et neid ülal pidada. Hooldades Vxxxx-UxxxxLxxxxxxx ööpäevaringselt ei ole tööl käimine võimalik. Seega võib asuda seisukohale, et muude abinõude kohaldamine ei ole võimalik. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 3 kohaselt paigutatakse Vxxxx-Uxxx Lxxxxxx hoolekandeasutusse kohtumääruse alusel üheks aastaks. Kohtukulude jaotus Kohtukuludeks on ekspertiisitasu 3560 krooni, määratud korras osaleva esindaja vandeadvokaat Uno Paimetsa tasu 1239 krooni sh käibemaks 189 krooni ning riigilõiv 200 krooni. Psühhiaatrilise abi seaduse 19 kohaselt jäetakse ekspertiisikulu riigi kanda. TsMS § 172 lg 2 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud muude abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda, seega tuleb riigilõiv ja õigusabi tasu jätta riigi kanda Kohus määruse tegemisel juhindub TsMS §-dest 463, 464 lg 2 ja 3, 465, 466 lg 1, 520, 522 lg 1 ja 4, 523, 524 lg 1 lg 5 p 2, 525, 526.

Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.