TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

20.09.2007.a. hooldas Axx Oxxx tema ema Vxxxx xxx, kes suri haiguse tagajärjelxxxxxxxxxxxxa. Axx Oxxxisa on surnud ja teisi lähedasi isikuid tal pole. 20.09.2007.a. hospitaliseeriti Axx Oxx vältimatuna SA Tartu Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse akuutosakonda, kus ta viibis 01. oktoobrini, pärast seda on Axx Oxx paigutatud vallavalitsuse poolt hoolduslepingu alusel Võisiku Hooldekodusse, kus viibib käesoleva ajani. Jõgeva Vallavalitsus palub kohtul seada Axx Oxx üle eestkoste ja paigutada ta tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele. Kohus võttis avalduse menetlusse ja määras 13.12.2007.a. määrusega Axx Oxx vaimse seisundi kindlakstegemiseks kohtupsühhiaatriaekspertiisi. 14.01.2008.a määras kohus riigi õigusabi korras Axx Oxxxx kohtumenetluses esindaja. 14.01.2008.a. esitas kohtupsühhiaatria ekspert Ilmar Laasi kohtule Axx Oxx suhtes läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 105 (tl.16-17). 01.022008.a. toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära eestkosteasutuse - Jõgeva Vallavalitsuse, eestkostetava .- Axx Oxxxja temale määratud esindaja – advokaat Marian Priksi.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, vaadanud läbi asja materjalid ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et Jõgeva Vallavalitsuse avaldus on põhjendatud. TsÜS § 8 lg 2 näeb ette, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Tsiviilasja käigus määratud ja Axx Oxx suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti põhjal on Axx Oxxl raskel astmel vaimne alaareng (nõrgamõistuslikkus), mis on tal ilmselt kaasa sündinud ja avaldub käesoleval ajal sügava intellektipuudena, võimetusena omandada kooliharidust, õppida lugema ja kirjutama, kõne puudumisena, võimetusena iseseisvalt eksisteerida. Psüühikahäire on sedavõrd ulatuslik, et Axx Oxx kestvalt ei saa aru oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida. Eksperdi hinnangul ei ole Axx Oxx võimeline ühegi rahasumma ulatuses oma tahet teostama ja tal tuleks keelata kõik rahalised ja juriidilised tehingud. 01.02.2008.a. kohtuistungil kohtus kohtunik Axx Oxxxx isiklikult. Kontakti temaga ei olnud võimalik saavutada ja ta ei vastanud kohtu küsimustele. Võisiku hooldekodu töötaja seletuste kohaselt vajab Axx Oxx abi kõikides igapäevatoimingutes, s.o WC-s käimisel, söömisel, riietumisel. Rääkida Axx Oxx ei osaka, sõnaline väljendus puudub. Eeltoodu põhjal tegi kohus kindlaks, et Axx Oxxl on piiratud teovõime ja talle tuleb määrata eestkostja. PkS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Eestkosteasutus ei ole teinud ettepanekut võimaliku eestkostja isiku kohta. Seega vastavalt PkS § 93 lg-le 3 määrab kohus, et Axx Oxx eestkostet tuleb korraldada eestkosteasutusel – Jõgeva Vallavalitsusel. TsMS § 526 lg 2 järgi tuleb kohtul muu hulgas märkida eestkostja ülesanded ja kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Axx Oxx suhtes läbi viidud ekspertiisi aktis on ekspert asunud seisukohale, et Axx Oxx pole võimeline oma tahet teostama ja tehinguid iseseisvalt tegema. Seega määrab kohus, et eestkosteasutusel tuleb korraldada kogu Axx Oxx elu. Arvestades Axx Oxx seisukorda, peab kohus vajalikuks keelata tal kõikide tehingute tegemine ilma eestkosteasutuse nõusolekuta. Kohus ei pea võimalikuks lubada eestkostetaval nn taskuraha kasutamist, kuna ekspertiisi kohaselt ei mõista ta raha tähendust. Axx Oxxe eest peab pisitehingute tegemise korraldama eestkosteasutus. 2 (3)

SHS § 19 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Kohtu hinnangul esinevad Axx Oxx puhul kõik kolm SHS § 19 lg 1 toodud tingimust, mis on aluseks isiku hoolekandeasutusse paigutamisel tema tahtest olenemata. Ekspertiisiakti põhjal on Axx Oxxx raske psüühikahäire, mille tagajärjel ta ei saa kestvalt aru oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida. Sellest tulenevalt võib Axx Oxx hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral olla ohtlik endale või teistele. Ka Axx Oxxxx riigi õigusabi korras määratud advokaat oli seisukohal, et tema esindatava paigutamine on vajalik ega esitanud sellele vastuväiteid. Kohus leiab, et Axx Oxx tuleb paigutada hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelvalvega hooldusele tema enda tahtest sõltumata. Vastavalt TsMS § 538 lg-le 2 määrab kohus, et Axx Oxx tuleb paigutada hoolekandeasutusse tähtajaga üheks aastaks määruse tegemisest alates. Tähtaja möödumisel on õigus vajadusel taotleda paigutamise tähtaja pikendamist. Paigutamise tingimused jäävad eestkosteasutuse pädevusse. Kohus toimetab käesoleva määruse TsMS § 531 alusel kätte kõigile menetlusosalistele ja nende esindajatele. Asja menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 2 alusel täielikult riigi kanda. Kulude kindlaksmääramise otsustab kohus vastavalt seadusele eraldi määrusega. Kohtunik:

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.