TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-07-47650 kontrollimatus. Ta ei ole suuteline enda eest hoolitsema, hoidma korras talle kuuluvat vara, ostma toiduaineid, kasutama rahalisi vahendeid. Ta ei tule iseseisvalt toime kõikide igapäevastega toimingutega. Ta ei ole suuteline oma rahalisi vahendeid enda toimetulekuks kasutama. Ta vajab pidevat kõrvalabi, järelevalvet ja hooldust. Elab koos tütre perega kahetoalises korteris. V. K. nimele on erastatud kahetoaline korter xxx. Selle korteri haldamisega tegeleb J. O. kuna ema V. K. ei ole suuteline seda tegema oma tervisliku seisundi tõttu. J. O. on ainuke V. K. laps. V. K. tervislik seisund sunnib vormistama eestkostet tema ööpäevaseks hoolduseks ja kontrolli tema tegude üle ning tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. J. O. on abielus, töötab AS-s B.K. juhatajana tähtajatu lepingu alusel. Osutab abivajajale emale vajalikku kõrvalabi ja hooldust. Ta andis kirjaliku nõusoleku ema V. K. üle eestkostja määramiseks. V. K.`l on täiskasvanud tütretütar D. O., õpib xxxx xxx. klassis. Ta andis kirjaliku nõusoleku ema J. O. eestkostjaks määramiseks vanaema V. K. üle. Perekonnavahelised suhted on väga head. Narva Sotsiaalabiamet on arvamusel, et V. K. eestkostjaks on vajalik määrata tema tütar J. O. abivajaja V. K. huvide kaitseks, pensioni saamiseks, temale kuuluva vara haldamiseks, tema eest pidevaks hoolitsemiseks. Perearsti 22.10.2007.a tõendi ja psühhiaatri 11.10.2007.a tõendi kohaselt on J. O. terve ja võib olla eestkostja. Seega palub avaldaja määrata J. O. oma ema V. K. eestkostjaks tähtajaga kolm aastat. Kohus määras 15.11.2007.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiis teostati 26.11.2007.a SA N. H. ekspertarstide poolt ning selle kohta on koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 68. Ekspertiisi akti kohaselt ei võimalda V. K. vaimne seisund tal oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Psüühilise seisundi tõttu ei ole võimalik uuritav ära kuulata kohtuistungil ega tavalises keskkonnas. V. K. vajab eestkoste määramist. Eestkostet vajab ta elupäevade lõpuni. A. T. esindajaks määrati 12.12.2007.a riigi arvel vandeadvokaat A. B., kes 11.01.2008.a esitas kohtule oma seisukoha tsiviilasjas, mille kohaselt leiab, et esitatud nõude rahuldamisest keeldumiseks puuduvad alused, kuna V. K.`l on piiratud teovõime. 29.01.2008.a toimunud kohtuistungil toetas avaldaja esindaja Narva linna avaldust ja palub määrata V. K. üle eestkostjaks J. O.. Eestkostet vajava isiku esindaja samuti toetas avaldust. J. O. kinnitas, et nõus eestkostjaks olema. Kohtumääruse põhjendused Kohus, ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 68 (tl. 47-49) nähtub, et V. K. vaimne seisund ei luba tal oma tegude tähendusest aru saada, neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. V. K. vajab elukorraldusega toimetulekuks eestkoste määramist. Teovõimetu V. K. varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks soovib tema eestkostjaks olla tema tütar J. O., kes on andnud ka sellekohase nõusoleku. Perekonnaseaduse (PkS) § 95 lg 1 kohaselt teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Kohus leiab, et V. K. eestkostjaks tuleb määrata J. O.. Tema isiklikud omadused ja võimed võimaldavad täita eestkostja kohustusi. Ta viibib pidevalt koos eestkostet vajava isikuga, saab tema eest hoolitsemisega hakkama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 2 kohaselt eestkostja määramise määruses tuleb märkida muu hulgas ka eestkostja ülesanded, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud 2(3)

2-07-47650 teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta ning aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpeamise või pikendamise. Viimati nimetatud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. Arvestades V. K. vaimset seisukorda, tuleb tal keelata igasuguste tehingute tegemine. Ühtlasi tuleb ta tunnistada valimisõiguse osas teovõimetuks. Eestkoste tuleb seada kolmeks aastaks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 172 lg 2 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetluskulud täielikult jätta riigi kanda. Eelpooltoodu alusel, PkS § 93, § 95, § 101 lg 1 ja 2 ning juhindudes TsMS § 524 lg 1, § 525, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.