Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Egon Konsand
Määruse tegemise aeg ja koht
1. veebruar 2008 Tartu
Tsiviilasja number
2-07-30428
Tsiviilasi
S.U. ja H.K. hagi A.M. e vastu koduse testamendi tühiseks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15.11.2007 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S.U. ja H.K. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Rahuldada määruskaebus osaliselt. Tühistada Tartu Maakohtu 15. novembri 2007. a määrus ja saata asi maakohtule menetluse algatamise staadiumis.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib edasi kaevata 15 päeva jooksul Riigikohtule alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
S.U. ja H.K. esitasid 16.08.2007 Tartu Maakohtule hagiavalduse A.M. e vastu J.O. koduse testamendi tühiseks tunnistamise nõudes. Hagejad tasusid hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1000 krooni. 06.09.2007 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ning andis hagejatele hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks – hagihinna nimetamiseks ja puuduoleva riigilõivu tasumiseks aega 21 päeva määruse kättetoimetamisest alates. H.K. sai määruse kätte 18.09.2007 ning hageja S.U. 20.09.2007. 20.09.2007 tasus S.U. kohtule täiendavalt riigilõivu 250 krooni. Hagejad ei ole kohtule nimetanud hagihinda ning seetõttu ei ole kohtul võimalik kindlaks teha, kas hagejad on tasunud piisavalt riigilõivu. Tartu Maakohus keeldus 15.11.2007 määrusega menetlusse võtmast S.U. ja H.K. hagi A. Mõttuse vastu koduse testamendi tühiseks tunnistamise nõudes ning tagastas avalduse koos lisadega avalduse esitajale. Määruse põhjenduste kohaselt lähtudes TsMS § 371 lg 1 p-st 10 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kuna S.U. ja H.K. ei ole esitatud hagiavalduses kõrvaldanud puudusi (nimetanud hagihinda ja tasunud tõenäoliselt puuduolevat riigilõivu), tuleb TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel keelduda hagiavaldust menetlusse võtmast ja hagiavaldus esitajale tagastada. TsMS § 372 lg 6 näeb ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
S.U. ja H.K. esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada Tartu Maakohtu 15.11.2007 määruse ning teha uue määruse, millega saata asi Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks hagi menetlusse võtmiseks otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt on maakohus põhjendamatult keeldunud hagi menetlusse võtmast ja asja materjalid tagastanud. TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. Hagihind on hagiasjas hagis taotletud harilik väärtus. Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Hagejad on esitanud hagi J. O. koduse testamendi tühiseks tunnistamise nõudes ning käsitlenud seda mittevaralise nõudena TsMS § 132 lg 1 mõttes. Sellest lähtuvalt on hagejad võtnud aluseks riigilõivuseaduse lisa 1, mille kohaselt tasutakse hagilt hinnaga 15 000 krooni riigilõivu 1000 krooni. Täiendav riigilõiv 250 krooni on tasutud lähtudes Tartu Maakohtu kantselei töötaja selgitusest. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hagi hinna määramisel tuleb aluseks võtta TsMS § 125, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Käesolevas asjas tunnistatakse hagi rahuldamise korral tühiseks kodune testament, millise otsuse alusel ei teki hagejal õigust pärida J. O. vara, samuti ei nõuta hagis omandiõiguse tunnustamist vaidlusalusele varale. Pärimisõiguse tunnistuse väljastab notariaadiseadusest tulenevalt oma ametitoimingute käigus notar. Seega ei tuvastata kohtuotsuse alusel hageja õigust pärida seaduse alusel ja omandada pärandvara, vaid lahendatakse üksnes J. O. testamendi tühisuse küsimus. Senisele kohtupraktikale on omane seisukoht, et testamendi tühiseks tunnistamise nõude puhul on tegemist mittevaralise nõudega (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-115-03 ja nr 3-2-1-81-97). Eeltoodud asjaoludel on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 371 lg 1 p-s 10 sätestatut ning keeldunud hagi menetlusse võtmast.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud osaliselt. Vaidlustatud määrus tuleb tühistada menetlusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ning asi saata maakohtule menetluse algatamise küsimuse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajate seisukohaga, et nad on esitanud maakohtule mittevaralise hagi, millelt kuulub tasumisele TsMS § 132 lg 1 järgi riigilõiv 1000 krooni ulatuses. Maakohus on 06.09.2007 määruses hagiavalduse käiguta jätmise kohta õigesti leidnud, et esitatud hagiavalduse rahuldamise korral päriksid hagejad eelduslikult kogu testamendis loetletud vara, mistõttu on tulenevalt TsMS § 125 hagi hinnaks päritava vara väärtus. Ka on maakohus õigesti järeldanud, et hagiavaldusele lisatud testamendi koopiast nähtuvalt kuulus J. O. le vara rohkem kui 15 000 krooni väärtuses, mistõttu riigilõivu tuleb eeldatavasti tasuda hagejate poolt tasutud 1000 kroonist enam. Määruskaebuse esitajate viide varasemale kohtupraktikale (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-115-03 ja nr 3-2-1-81-97) testamendi tühiseks tunnistamise nõude mittevaralisena käsitlemisel ei ole asjakohane, kuivõrd viidatud Riigikohtu lahendid pärinevad ajast, mil TsMS § 125 sätted tuvastushagi hinna määramise kohta veel ei kehtinud. Tolleaegsed TsMS §-de 47 lg 2 ja 48, mis kaotasid kehtivuse 01.01.2006, võimaldasid tõepoolest tõlgendust, et testamendi tühisuse tunnustamise nõue on käsitletav mittevaralise nõudena, kuid nimetatud seisukohta ei saa üle kanda käesolevasse, muudetud õigusolustikku. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 1 p-s 10 sätestatut, mille kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 136 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest, ning kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Kõnesoleva paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus tsiviilasja hinna määramiseks nõuda menetlusosalistelt tõendeid või korraldada vaatluse või määrata hindamise eksperdi poolt. Nimetatud sätetest tuleneb, et kohtul on kohustus määrata hagihind kindlaks ja nõuda selle järgi riigilõivu tasumist siis, kui hagejad pole seda hagiavalduses märkinud ning ei nimeta hagihinda ka vaatamata kohtu järgnevale nõudmisele. Kui kohus pole taolisel juhul hagihinda ise kindlaks määranud ning nõudnud avaldajalt hagihinnale vastava riigilõivu tasumist, siis puudub kohtul alus keelduda TsMS § 371 lg 1 p 10 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest vaatamata avaldaja poolt TsMS § 135 lg 1 sätestatud nõude mittetäitmisele. Kuna ka käesoleval juhul ei ole maakohus pärast hagejate keeldumist hagihind (J. O. pärandvara väärtus) nimetada määranud ise hagihinda ega nõudnud hagejatelt täiendavalt riigilõivu tasumist selle järgi, siis tuleb vaidlusalune määrus tühistada ning asi saata maakohtule riigilõivu tasumise ja menetluse algatamise küsimuste uueks otsustamiseks.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.