Muud › Muud hagiasjad

2(7)

milles väidetav kahjulik tagajärg antud asjas väljendub, teadmata on mittevaralise kahju rahalise hüvitamise vajaduse põhjused ja põhistamata rahalise hüvitise suurus. Hageja on kostjana määratlenud ja nõuded esitanud äriühingu vastu, jätnud aga põhjendamata ja tõendamata, kuidas ning mil viisil äriühing tema õigusi rikkunud on. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Au teotamine on VÕS kohaselt ainult võimalik, kui väärtushinnang või tegelikkusele mittevastav asjaolu on õigusvastaselt üldsusele avaldatud. Seega ei ole au teotamine VÕS kohaselt võimalik kostja töötajate ja hageja omavahelistest vestlustest (näiteks telefonivestlusest) ning kostja töötajate suhtumisest, millest hageja tunneb ennast solvatuna. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 134 lg 2 kohaselt vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Seega õigustab rahalise hüvitise väljamõistmist üleelamise või rikkumise raskus, mitte üksnes kannatanu hingelised üleelamised, kannatanul tema au teotamise tõttu tekkinud piinlikkusetunne ja ajutine meeleolu langus. Kostja koduleheküljelt väljatrükitud kampaaniareeglite p 3 ja kostja poolt esitatud reeglite p 11 kohaselt on kampaania korraldajal (ehk kostjal) õigus kontrollida kõikide saadetud kampaaniamärkide ehtsust. Auhinnad ei kuulu väljastamisele, kui nende kättesaamiseks esitatud kampaaniamärgid on võltsitud, lubamatult moonutatud või omandatud ebaseaduslikke vahendeid kasutades. Kampaania korraldajatel on kahtluse korral õigus nõuda toodete ostutšeki esitamist. Sellest tulenevalt oli kostjal õigus nõuda kahtluse korral toodete ostutšeki esitamist. Puudub vaidlus, et hagejal ei olnud kõiki ostutšekke esitada ning ta võttis juurde hulgiostjate tšekid. Seega vastab tegelikkusele, et kampaaniareeglite p 11 nõue jäi hageja poolt täitmata, kuna hagejal ei olnud esitada kõigi toodete ostutšekke. Avaldatud väites ei ole hagejale ette heidetud kampaaniareeglite rikkumist. Avaldatud väiteid tuleb võtta nii nagu need on avaldatud ning kuidas avalikkus avaldatut tajub, mitte see, mis seoseid avaldatu hagejale endale tekitab. Seega on hageja meelevaldselt seostanud esimest väidet enda üldsuse ees halvustamisena. Esimesest väitest ei tulene nagu oleks kostja üldsuse ees hagejale ette heitnud seda, et hageja poolt esitatud kampaaniamärgid on omandatud ebaseaduslikke vahendeid kasutades või kampaaniamärgid on võltsitud või lubamatult moonutatud. Kostja poolt väljastatud kirjas selliseid väiteid ei ole avaldatud. Hageja on ise hagiavalduse täienduses omaks võtnud, et 07.06.2006 avaldatud väide „..M.L, Teie kasupoeg...“ ei ole hageja au teotav, vaid on ebaõige faktiväide. Seega ei saa nimetatud väite avaldamisest tekkida hagejale kahju. Nimetatud faktiväite ümberlükkamist ei ole hageja nõudnud, seega ei tuvasta kohus nimetatud väite õigsust.

3(7)

Kostja 07.06.2006 kirjas nr 8-6/2006 avaldatud väide, et kampaaniareeglite p 11 nõue on täitmata, on faktiväide, kuna selle sisu on kontrollitav, selle tõesus ja väärus on kohtumenetluses tõendatav. Tegemist ei ole hageja üldsuse ees ebaõigesti kujutamisega. Isegi, kui isikut on üldsuse ees ebaõigesti kujutatud sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta, saab isik sel juhul nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub. Eelpool väljatoodud faktiväide vastab tegelikkusele, kuna hagejal ei olnud esitada kõiki ostutšekke. Kostjal, kui kampaaniakorraldajal oli õigus ostutšekkide esitamist nõuda kampaaniareeglite kohaselt. Asjaolu, et internetileheküljel avaldatud reeglite numeratsioon ei vasta kostja enda poolt viidatud kampaaniareeglitele, ei oma asjas tähtsust, kuna 07.06.2006 kirjast on aru saada, et mingi kampaaniareeglite nõue on hageja poolt jäänud täitmata ning hagejale ei ole ette heidetud ebaausalt kampaanias osalemist. Hagiavalduses ja selle täiendustes välja toodud järeldused on hageja ise teinud meelevaldselt. 07.06.2006 kirjas avaldatud väide „Rollerikampaania 2006 reeglite p 11 nõue on täitmata“ on käsitatav faktiväitena ning ei ole tavapärase arusaama järgi isiku au teotav. Seega ei riku avaldatud faktiväide hageja õigusi ning hageja nõue kostjalt, kui andmete avaldamise eest vastutavalt isikult, au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Tuvastatud ei ole kostja poolt hageja isiklike õiguste rikkumine ning hageja poolt esitatud tõendid tervisliku seisundi kohta tuleb jätta hindamata. Kuna hagis ei ole esitatud nõuet 07.06.2006 kirjas avaldatud faktiväite, M.L on hageja kasupoeg, ümberlükkamist, tuleb jätta hindamata tunnistaja H.L sellekohased ütlused. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning kohtukulud jätta kostja kanda. Maakohus hindas tõendeid vääralt, samuti tõlgendas vääralt ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, millega rikkus ka menetlusnorme. Kohus tõlgendas kostja kampaaniareegleid lubamatult laiendavalt. Kohus tegi „Rollerikampaania 2006 reeglitest" meelevaldse järelduse, et kampaania korraldaja poolt endale jäetud õigus - kontrollida kõikide saadetud kampaaniamärkide ehtsust - tähendab kampaania korraldaja õigust nõuda igalt osalejalt kõikide toodete ostutšeki esitamist. See ei ole nii. Reeglid sätestasid kampaania korraldaja õiguse jätta auhind välja andmata vaid juhul, kui nende kättesaamiseks esitatud kampaaniamärgid on võltsitud, lubamatult moonutatud või omandatud ebaseaduslikke vahendeid kasutades. Ainult põhjendatud kahtluse tekkimise korral nende asjaolude suhtes on kampaania korraldajal õigus nõuda ostutšekkide esitamist. Reeglite vastava punkti lause: korraldajal on õigus kahtluse korral nõuda ostutšeki esitamist, on vastava normi viimaseks lauseks. Seega on ilmne, et ostutšeki esitamist ei saa nõuda suvaliselt, vaid üksnes põhjendatud kahtluse korral, et mängust osavõtja on sooritanud rikkumise. Hagejal ei pidanud tarbijamängus osalejana mõistlikkuse printsiibist lähtudes olema alust arvata, et ta peab kõik ostutšekid alles hoidma, sest ta polnud märke võltsinud, moonutanud või omandanud ebaseaduslikul teel. Liiati osutus kostja vastav kahtlustus alusetuks. Kohus tuvastas, et kostja väidetu nagu oleks M.L hageja kasupoeg, ei vasta tegelikkusele. Samas jättis kohus tähelepanuta, et üksnes kostja selle eksliku kahtlustuse tõttu hakati hagejat alusetult kahtlustama märkide omandamises „keelatud viisil". Seejärel, kui kahtlustuse alus ära langes, langes ära ka mistahes alus nõuda tšekkide esitamist. Kuna kohus kostja ilmset rikkumist ei tuvastanud, oli järgnev tõendite hindamine kohtu poolt ebaõige. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta olulise erinevuse kostja 07.06.2006 kirjas ja 28.06.2006 kirjas. Algul väitis kostja nagu poleks hageja saanud M.L töösuhte tõttu

4(7)

kampaanias osaleda ja just sellel põhjusel nõuti ostutšekke. Hiljem, kui oli saanud selgeks, et tegemist pole hageja kasupojaga, jätkati tšekkide nõudmist oma varasema kahtlustuse õigustamiseks, sest oli juba teada, et hagejal kõiki tšekke alles pole. Kohus jättis tähelepanuta kostja 19.05.2006 suhtlemist kajastava kirjavahetuse Kanal2 „Võsareporteriga“. Samas kajastab see dokument ilmekalt kostja suhtumist tema rünnaku alla sattunud tarbijasse, keda asuti mängureegleid meelevaldselt ja laiendavalt tõlgendades süüdistama selles, et tema kampaaniamärgid ilmselt ei pärine isiku enda poolt tarbitud toodete pakenditelt. Taolist nõuet, et mängust osalemiseks tulnuks kostja tooted tarbijal endal ära süüa, pole võimalik tuletada mitte ühestki kampaaniareeglite punktist. Jätnud tuvastamata, et kostja solvas hagejat korduvalt ning lõi tema kohta ebaõige väärtushinnangu ja levitas seda ka kolmandatele isikutele, jättis kohus seejärel alusetult tähelepanuta kõik tõendid, mis näitavad kostja poolt hagejale tekitatud psüühilisi ja füüsilisi kannatusi. Tunnistaja H.L ütluste kohaselt kaotas hageja 30.05.2006 telefonikõne ajal kostja töötaja Merikülliga teadvuse. Tõendeid kogumis hinnates on ilmne, millist sõnavara kostja esindajad hagejaga suhtlemisel tarvitasid, kui asusid teda ka kolmandate isikute ees mõnitama 135 leiva või napi kahe kuuga 310 leiva söömises. Kohus jättis hageja ilmse solvamise kostja poolt alusetult tähelepanuta. Kohus võttis põhjendamatult veel enne tõendeid hindama asudes seisukoha, et isiklike õiguste rikkumine on võimalik üksnes ebaõige faktiväite avaldamise teel, kuid mitte isiku solvamise ja/või ebakohase väärtushinnangu andmise kaudu (sõltumata avaldamisest kolmandale isikule). Mängu korraldaja poolt reeglite laiendav tõlgendamine ja tarbijat alusetult rikkumises süüdistava väite kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (Tarbijakaitseamet, Kanal2, hageja tuttavad, kes teadsid et ta on mängu võitja, kuid kelle võit tühistati mingi rikkumise tõttu) oli kostja poolt hageja kohta ebakohase väärtushinnangu avaldamine. Kohus tõlgendas vääralt VÕS § 1046. Eesti Vabariigi Põhiseaduse Ekspertiisikomisjoni lõpparuanne sisustab isiklike õiguste kaitseala „solvamise" ja „laimu" kategooriate kaudu. Põhiseaduse § 17 hõlmab isiku au ja hea nime kaitse. Au tähendab isiku õigust rikkumatule ühiskondlikule mainele. Au kaitse hõlmab kaitse solvamise vastu. VÕS § 1046 lg 1 või VÕS § 134 lg 2 ei saa tõlgendada selliselt nagu annaks riik õiguskaitse vaid au teotamise (laimu) juhtudele, jättes isiku täiesti kaitseta solvamise vastu. VÕS § 1046 kitsendav tõlgendamine kohtu poolt on ekslik. Oma analüüsis kohus kitsendas VÕS § 1046 lg-s 1 regulatsiooni vaid VÕS § 1047 nimetatud juhtudele, mis sätestab ebaõigete faktiandmete avaldamise õigusvastasuse. Oma ekslikku käsitlust põhistab kohus VÕS § 134 lg 2 analüüsi kaudu ning nii on mõistest „eelkõige isiku au teotamine" vääralt jäänud „üksnes au teotamine". Riigikohus osundab lahendis 3-2-1-161-05, et au teotava faktiväite ja au teotava väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse tunnused on erinevad, kusjuures, au teotava väärtushinnangu õigusvastasus tuleneb selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest (VÕS § 1046 lg 1 ja 2). Antud juhul kahjustas kostja hageja isiklikke õigusi ebakohase väärtushinnanguga, asudes väitma, et hageja ei täitnud korrektselt tarbijamängu reegleid. Kostja faktiväited näitavad, kuidas ja millest kostja selline ebakohane väärtushinnang hageja suhtes kujunes. Kohus on oma tõlgenduse kaudu ekslikult välistanud üldse kostja vastutuse ebakohase väärtushinnangu eest. Riigikohus ei ole andnud ühest seisukohta isiku kaitseks solvamise vastu VÕS alusel. Teemat on käsitlenud riigikohtunikud Luik ja Jerofejev oma eriarvamuses tsiviilasjas 3-2-1-53-07, märkides, et süstemaatilisel ja teleoloogilisel tõlgendamisel võib teha järeldused: 1) au ja hea nime vähem olulise kahjustamise (õigusvastasuse) ebaõigete andmete või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega sätestab VÕS § 1047 lg 1; 2) au olulise kahjustamise (au teotamise) väärtushinnanguga sätestab VÕS § 1046 lg 1 ja asjaolu avaldamisega VÕS § 1047 lg 2. Kohtumenetluses on seega oluline teha vahet väidetu (öeldu) ja selle avaldamise

5(7)

õigusvastasusel. Antud juhul ei ole ebaõiged faktiandmed iseenesest küll au teotavad, kuid au teotav on nendest tuletatud väärtushinnang. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seejuures tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt tuleb õigusvastasuse tuvastamisel lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Lisaks hagejast ebaõige ja halvustava mulje (so väärtushinnangu) loomisele ja levitamisele kolmandatele isikutele toimus antud juhul ka isiku korduv solvamine, so halvustamine, mis seisnes hageja agressiivses ja vahendeid mittevalivas kritiseerimises. Isikule loodi alaväärsustunne nagu ei taipaks ta mängu reegleid, vaid püüaks korraldajale väita, et on napi kahe kuuga söönud 310 leiba. Hageja ei rikkunud mängureegleid, sest reeglid ei kehtestanud mingit piirangut, et sellise tegevuse korral oleks tegu märkide saamisega ebaseaduslikke vahendeid kasutades. Mistahes kolmandal isikul ja avalikkusel puudus huvi tühistada hageja võit, sest kokkuvõttes langes see talle loosi alusel, juhusliku valiku tulemusena, aga mitte teiste õigusi rikkudes. Kui mängu korraldaja hiljem märkas, et mängureegleid saab kuidagi ära kasutada tavapärasest suurema võiduvõimaluse saavutamiseks, võinuks ta muuta reegleid ajas ette, mitte aga asuda süüdistama juba võitjaks osutunud isikut olematus rikkumises. Kostja selline tegevus on rikkumine, mida kohus seaduse väära tõlgendamise tõttu ei tuvastanud. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral hüvitada kahjustatud isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kohus on oma kaalutlusõigust (VÕS § 127 lg 6) mittevaralise kahju rahas hüvitamisest keeldumisega vääralt kohaldanud, leides, et: antud juhul polevatki kostja andnud hagejale ebaõiget väärtushinnangut; kostja pole hageja suhtes antud väärtushinnangut kolmandatele isikutele avaldanud; isiku solvamisele ei annagi riik õiguskaitset; isegi kui hageja õiguste rikkumine aset leidis, ei vääri see rahas hüvitamist. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 23.10.2007 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg 6 korrata. Maakohus leidis õigesti, et isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Au teotamine on VÕS kohaselt ainult võimalik, kui väärtushinnang või tegelikkusele mittevastav asjaolu on õigusvastaselt üldsusele avaldatud. Seega ei ole au teotamine VÕS kohaselt võimalik kostja töötajate ja hageja omavahelistest vestlustest (näiteks telefonivestlusest) ning kostja töötajate suhtumisest, millest hageja tunneb ennast solvatuna. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga. Maakohus on kõiki tõendeid kogumis hinnates jätnud põhjendatult hagi rahuldamata. Põhjendatud ei ole kaebuses toodud asjaolu, mille kohaselt on maakohus tuvastanud, et kostja väidetu nagu oleks M.L hageja kasupoeg, ei vasta tegelikkusele. Tegelikult on maakohus otsuses märkinud: „hageja on ise hagiavalduse täienduses omaks võtnud, et

6(7)

07.06.2006 avaldatud väide „..M.L, Teie kasupoeg...“ ei ole hageja au teotav, vaid on ebaõige faktiväide. Seega ei saa nimetatud väite avaldamisest tekkida hagejale kahju. Nimetatud faktiväite ümberlükkamist ei ole hageja nõudnud, seega ei tuvasta kohus nimetatud väite õigsust“. Vaidlus puudub ka selles, et M.L, kes töötas kampaania ajal kostja juures, ei ole hagejale võõras inimene, vaid tema elukaaslase poeg. Kolleegiumi arvates selline fakt võis tekitada kostjal kahtlusi, mis andsid aluse ostutšekkide kontrollimiseks reeglite p.5 ja 11 alusel (t.l.43). Reeglite p. 5 kohaselt ei võinud kampaanias osaleda kostja töötajad ja nende pereliikmed. Reeglite p. 11 kohaselt oli kostjal kahtluse korral õigus kontrollida, kas kampaaniamärgid ei ole omandatud ebaseaduslikke vahendeid kasutades. Kostja vastuväidetest hagile nähtub, et kostjal selline kahtlus tekkis. Ülaltoodu alusel ei ole põhjendatud hageja väited, et hagejal ei olnud reeglite kohaselt mingit kohustust ostutšekke alles hoida. Vaidlus puudub selles, et hagejal ei olnud nõutud ostutšekke esitada. Maakohus on andnud hinnangu kostja 07.06.2007 kirjas väidetule ja kuna kolleegium maakohtu põhjendustega nõustub ei pea vajalikuks neid üle korrata. Vaidlus puudub ka selles, et Kanal2 poole pöördus just hageja ise ning just seetõttu küsiti kostjalt arvamust, mille ta ka 07.06.2007 kirjas esitas. Pöördudes Kanal2-e poole ei saanud hageja eeldada, et Kanal2 ei küsi kostja arvamust. Seda nõuab juba hea ajakirjandustava. Tarbijakaitseameti esindaja osales loosimisel vaatlejana ning ei ole seetõttu nn kolmandaks isikuks nagu ekslikult leiab hageja. Maakohus on asjas kõiki asjassepuutuvaid tõendeid üksikult kui ka kogumis hinnanud, tuvastanud asjaolud, mis tõendamist leidnud. Maakohus on ka otsuses märkinud, miks tunnistaja H.L ütlused hindamata jätab. Kui hagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus, siis puudub ka vajadus anda tunnistaja ütlustele eraldi hinnangut. Samuti on maakohus eelneva alusel kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme ja põhjendatult jätnud hagi moraalse kahju hüvitamiseks rahuldamata. Maakohus ei ole asja arutamisel rikkunud menetlusnorme, mis tooks kaasa otsuse tühistamise TsMS § 656 lg 1 alusel. Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtukulud tuleb jätta hageja Siiri Jämsa kanda.

R. Allikvere

U. Loonurm

U. Reinola

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.