Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.01.2008.a., Kentmanni kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-20615
Tsiviilasi
AS-i S NK hagi EK vastu töölepingu alusel makstud eritasu 11 000.00 krooni tagastamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja – AS S NK (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja – vandeadvokaadi vanemabi Triin Raudsepp (Advokaadibüroo XXX) Kostja – EK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja – A-ME(XXX)
esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta rahuldamata AS-i S NK hagi EK vastu töölepingu alusel makstud eritasu 11 000.00 krooni tagastamise nõudes seoses aegumisega.
Jätta menetluskulud hageja AS-i S NK kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse (vaheotsuse) peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja hageja nõue 30.05.2007.a. esitas AS S NK hagi EK vastu töölepingu alusel makstud eritasu 11 000.00 krooni tagastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.03.2004.a. töölepingu nr 2410, mille p-i 6.4.
2(4) kohaselt on töötajal keelatud osutada tööandjale konkurentsi töölepingu alusel konkureerivateks loetavatel tegevusaladel nii tööandja juures töötamise ajal kui ka 2 aasta jooksul pärast töölepingu lõpetamist, st töötaja on kohustatud hoiduma tegutsemisest tööandja konkurendi huvides töölepingu, töövõtulepingu, agendi- või muu tsiviilõigusliku lepingu ega ka muul alusel, hoiduma konkureerivate ettevõtete aktsiate või osakute omandamisest, osalemisest selliste ettevõtete juhatuses, samuti hoiduma uute konkureerival alal tegutsevate ettevõtete asutamisest. Kooskõlas töölepingu nr 2410 p-iga 6.5. maksis hageja kostjale konfidentsiaalsustasu 500.00 krooni kalendrikuus ning nimetatud eritasu summa sisaldus töötaja kuutasus. Ajavahemikul 24.03.2004.a. kuni 21.03.2006.a. sai kostja hagejalt konfidentsiaalsustasuna kokku 11 000. krooni. Töölepingu nr 2410 p 6.6. kohaselt on töötaja töölepingu p 6.4. sätestatud kohustuste mittetäitmise korral kohustatud hüvitama süülise käitumisega tööandjale tekitatud kahju täies ulatuses seaduses sätestatud korras ning tagastama tööandjale p 6.5. kohaselt kõik saadud konfidentsiaalsustasud. Tööleping kostjaga lõpetati 21.03.2006.a. töötaja soovil. Hagejale on saanud teatavaks asjaolu, et kostja asus peale töölepingu lõpetamist tööle AS-is ABC K , mis on aga hageja konkurent töölepingu nr 2410 tähenduses. Seega on hageja seisukohal, et kostja asudes tööle hageja konkurendi juures, rikkus töölepingu nr 2410 p-i 6.4. ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 50 p-i 6. Lähtuvalt eeltoodust palub hageja hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista töölepingu alusel makstud eritasu 11 000.00 krooni. Samuti palub hageja jätta kostja kanda kõik kohtukulud. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu ja ei tunnista seda. Lisaks palub kostja asjas teha vaheotsus aegumise kohaldamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Vastavalt TLS § 143 lg-le 1 ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lg-le 1 on aegumistähtaeg 4 kuud. ITLS § 7 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Tööleping poolte vahel lõpetati 21.03.2006.a. Hageja saatis kostjale 31.03.2006.a. kirja, mille kohaselt hageja väidab, et kostja olevat rikkunud konkurentsikeeldu ja nõudis seetõttu kostjalt väidetava konkurentsikeelu rikkumise eest hüvitust. Kostja nõudega ei nõustunud ja esitas oma vastuargumendid 20.04.2006.a. oma vastuskirjas. Hageja esitatud nõudekirja sisust tuleb aru saada selliselt, et hageja on teadlik kostja tööle asumisest hagejale konkurentsi osutavas äriühingus. Seega on kostja seisukohal, et ITLS § 6 lg-s 1 märgitud aegumise tähtaeg hakkas kulgema kirja saatmise kuupäevast. Nimetatud kirjade esitamist on möönnud ka hageja. Kostja taotleb vaheotsuse tegemist ja aegumise kohaldamist. Hageja vastus aegumise kohaldamise taotlusele Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud ning kostja esitatud seisukohad on ebaõiged ja põhjendamatud. Kostja on ebaõigesti taotlenud aegumise kohaldamist tuginedes TLS § 143 lg-le 1 ja ITLS § 6 lg-le 1. Kostja taotlusest võib järeldada, et kostja peab hageja nõuet töösuhtest tulenevaks nõudeks. Hageja on aga seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist töösuhtest tuleneva nõudega, vaid üldise tehingust tuleneva nõudega, mistõttu nõude suhtes ei kuulu kohaldamisele mitte ITLS § 6 lg-s 1 sätestatud 4-kuuline aegumistähtaeg, vaid TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg. Hageja ja kostja vaheline tööleping lõpetati 21.03.2006.a., konkurentsitasu tagastamist nõutakse aga töölepingu lõpetamise järgse rikkumise eest. Seega ei olnud pooled kostja poolt konkurentsikohustuse rikkumise ajal enam tööõigussuhtes, vaid kostjal oli tekkinud võlaõiguslik kohustus hageja ees.
3(4) Kuid isegi juhul, kui asuda seisukohale, et antud juhul on tegemist töösuhtest tuleneva nõudega, mille suhtes kuulub kohaldamisele ITLS § 6 lg-s 1 sätestatud 4-kuuline aegumistähtaeg, ei ole õige kostja poolt osundatud väide selle kohta, et hageja sai kostja rikkumisest teada juba märtsis 2006.a. Kui hageja esitas kostjale märtsis 2006.a. nõudekirja, ei olnud hagejale sel ajal kindlalt teada kostja asumine tööle konkurendi juurde. Selgust sellele ei toonud ka kostja poolt aprillis 2006.a. esitatud vastus hageja nõudekirjale. Lisaks tuleb kostja aegumise kohaldamise taotluse puhul arvesse võtta ka kostja tahtlikku konkurentsikohustuse rikkumist. Tahtliku kohustuse rikkumise korral on TsÜS § 146 lg-st 4 tulenevalt aegumistähtaeg 10 aastat. Seega ei ole hagi aegunud ning kostja nõue aegumise kohaldamiseks ja aegumise küsimuses vaheotsuse tegemiseks põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab et kostja vastuväited hagi aegumise kohaldamiseks on põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et AS-i S NK ja EKvahel 24.03.2004 sõlmitud tööleping lõpetati 21.03.2006.a. töötaja, st kostja soovil. Poolte vahel 24.03.2004.a. sõlmitud töölepingu nr 2410 p-i 6.4. kohaselt oli töötajal keelatud osutada tööandjale konkurentsi konkureerivateks loetavatel tegevusaladel nii tööandja juures töötamise ajal kui ka kahe (2) aasta jooksul pärast töölepingu lõpetamist. Töölepingu p-is 6.5. leppisid pooled kokku, et vaikimiskohustuse täitmise ja kõlvatust konkurentsist hoidumise eest tasub tööandja töötajale töölepingu kehtivuse ajal konfidentsiaalsustasu 500.00 (viissada) krooni kalendrikuus, mis sisaldub p-is 4.1 näidatud kuutasus (4000.00 krooni). Töölepingu p-i
4(4) välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. ITLS § 7 lg 1 järgi algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Antud juhul kohtule esitatud pooltevahelisest kirjavahetusest, milline leidis aset juba peale töölepingu lõppemist 21.03.2006.a., nähtub et juba 31.03.2006.a. oli hageja teadlik kostjapoolsest võimalikust konkurentsikeelu rikkumisest. Seega hakkas ITLS § 6 lg-s 1 nimetatud aegumise tähtaeg kulgema kirja saatmisest järgmisel päeval, so alates 01.04.2006.a. Hagi esitati kohtule 30.05.2007.a. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et AS-i S NK hagis EK vastu tuleb kostja taotlusel kohaldada aegumist ning antud kohtuotsust tuleb käsitleda lõppotsusena. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehtu. Seega tuleb menetluskulud jätta täielikult hageja kanda.
Mare Kõlvart Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.