5.Saata surnuks tunnistamise määrus määruse jõustumisest alates 10 (kümne) päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded . Määrus jõustub kui nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust ei esitata. Avalduse sisu
1.29.03.2007. a esitas E.Z. kohtule avalduse H.T. surnuks tunnistamiseks. Kohtule esitatud avalduse kohaselt lahkus H.T. 2002. a veebruaris Rootsi, viimane kontakt oli temaga 25.02.2002. a, kui ta Rootsist helistas. Tallinna Politseiprefektuuri poolt on 18.06.2002. a
2-07-12538 avatud tagaotsimistoimik nr 0201472 H.T. kadumise kohta. Tallinna Linnakohtu 02.02.2004.a. otsusega tsiviilasjas nr 2/30-6593/03 tuvastati H.T. teadmata kadumise fakt ja määrati avaldaja tema vara hooldajaks. Avaldajal on kooselust H.T.ga xxx. a sündinud poeg H.T.. Avaldaja on kohtule esitatud avalduses märkinud, H.T. surnuks tunnistamine on vajalik avaldaja ülalpidamisel olnud alaealise H.T.le toitjakaotuspensioni taotlemisel ja pärimistoimingute teostamiseks.
2.11.01.2008. a toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ning palus H.T. surnuks tunnistada. Avaldaja ja H.T. ostsid koos korteri, neil on ühine laps, kellega H.T. oleks igal juhul kontakti otsinud. H.T.l Eestis sugulasi ei olnud, vanemad ja vanavanemad on surnud. H.T. surmaaeg võib olla märts 2002. a (tl 72). Kohtu tuvastatud asjaolud ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused
3.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • H.T. on avaldaja E.Z.i alaealise poja isa (tl 6). • 18.06.2002. a alustas Tallinna Politseiprefektuuri Isikuvastaste kuritegude talitus E.Z.i avalduse alusel tagaotsimistoimikut nr 0201472, mille kohaselt sõitis H.T. (sündinud xxx. a) 18.02.2002. a Rootsi ning tagasi ei ole tulnud (tagaotsimistoimik nr 0201472). • 02.02.2004. a tuvastas Tallinna Linnakohus E.Z.i avalduse alusel H.T. teadmata kadumise fakti ning määras E.Z.i H.T. vara hooldajaks (Tallinna Linnakohtu tsiviilasja toimik nr 2/30-6593/03). Kohtumääruse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 509 lg 1 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. TsMS § 509 lg 1 p 2 kohaselt on õiguslik huvi eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasal või ülenejal või alanejal sugulasel. Tallinna Perekonnaseisuameti 17.03.1997. a välja antud sünnitunnistuse kohaselt sündis 25.02.1997. a H.T., kelle isa on H.T. (isikukood xxx) ja ema E.Z. (isikukood xxx) (tl 6). Seega on E.Z. alaealise H.T. seadusliku esindajana isik, kellel on H.T. surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi.
5.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt, kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. TsÜS § 20 lg 1 järgi loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt antud paragrahvi 2. lõikele kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed.
6.18.06.2002. a alustas Tallinna Politseiprefektuuri Isikuvastaste kuritegude talitus tagaotsimistoimikut nr 0201472. Tagaotsimistoimiku kohaselt sõitis H.T. (sündinud xxx. a) Rootsi ja tagasi enam ei tulnud. Viimane ühendus H.T.ga oli 25.02.2002. a, mil ta avaldajale helistas. Tallinna Politseiprefektuur palus Keskkriminaalpolitsei Rahvusvahelise kriminaalteabe osakonnal H.T. Baltimeremaades tagaotsitavaks kuulutada. Piirivalveameti käsutuses oleva piiriületuste andmebaasi väljavõtte kohaselt toimus H.T. viimane piiriületus 18.02.2002. a Tallinna Reisisadamas. Tagaotsimise menetluse käigus üle kuulatud tunnistajate ütlustel käis H.T. tihti välismaal, kuid keegi tunnistajatest ei teadnud täpselt, mis asju H.T. seal ajas. Viimane isik, kes H.T.t nägi, kohtus temaga veebruaris 2002. a Rootsis.
2-07-12538 (tagaotsimistoimiku nr 0201472 lk 23 ja 23 pöördel). Rohkem keegi tunnistajatest H.T.t näinud ei ole. Tallinna Politseiprefektuur on võtnud ka seletusi isikutelt, kellel võiks olla andmeid H.T. kohta, teinud järelpärimisi erinevatesse registritesse, kuid andmeid H.T. kohta peale veebruari 2002. a saadud ei ole.
7.04.08.2003. a esitas avaldaja E.Z. Tallinna Linnakohtule avalduse H.T. teadmata kadunuks tunnistamiseks ja tema varale hooldaja määramiseks. Tsiviilkohtumenetluse käigus koguti andmeid H.T. kohta pankadelt ja tema viimasest teadaolevast töökohast ning kohus kuulas tunnistajatena üle H.T. äripartnereid ja tuttavaid. Peale veebruari 2002. a ei olnud kellegi nimetatud isikutest andmeid H.T. kohta. 02.02.2004. a kohtuotsusega tuvastas Tallinna Linnakohus H.T. (isikukood xxx, viimane elukoht xxx) teadmata kadumise fakti ning määras H.T. vara hooldajaks E.Z.i (Tallinna Linnakohtu tsiviilasja toimik nr 2/30-6593/03).
8.TsMS § 510 lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministeeriumi 09.05.2007. a kohtule saabunud kirjas vastas Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond, et Siseministeerium ei pea põhjendatuks esitama igale kohtunikule eraldi põhjendust, miks ministeerium ei saa esitada isiku surnukstunnistamise menetluses seisukohta (tl 26).
9.TsMS § 510 lg 1 järgi avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 17.04.2007. a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles H.T.t esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid H.T. kohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. H.T. kohta andmeid kohtule ei ole esitatud.
10.TsMS § 510 lg 4 sätestab, et eelmenetluses teeb kohus kindlaks isikud, kellelt võib saada teadmata kadunud isiku kohta andmeid, ning asjaolu, kas teadmata kadunud isiku kohta on andmeid tema viimases teadaolevas töö- või elukohas. Rahvastiku registris on H.T.ga seotud isikuks märgitud avaldaja ja H.T. ühine alaealine poeg H.T.. Avaldaja ütluste kohaselt H.T.l rohkem sugulasi polnud, kuna tema vanemad ja vanavanemad on surnud (tl 72). Piirivalveameti väljastatud piiriületusandmete kohaselt fikseeriti H.T. viimase piiriületusena väljumine Eesti Vabariigist 18.02.2002. a kel 17.41 Tallinna reisisadama piiripunkti kaudu (tl 50). Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtuvalt tehti viimane makse H.T. nimele OÜ Quero Grupp poolt augustis 2000. a. OÜ Quero Grupp juhatuse liige Eduard Irs kohtu määratud tähtajaks andmeid H.T. kohta kohtule ei esitanud. Tallinna Linnakohtu menetluse 2/30-6593/03 käigus antud ütluste kohaselt oli Eduard Irs H.T.ga aastaid tuttav, kuid viimati nägi teada 2001. a detsembris (Tallinna Linnakohtu tsiviiltoimik nr 2/30-6593/03 lk 37). H.T. viimane teadaolev töökoht oli AS Estravel, kelle vastuse kohaselt osutas H.T. Estravel AS-le FIE-na kullerteenuseid alates 1998. a detsembrist. 1999. a lõpus asutas H.T. koos partneriga oma ettevõtte Quero Grupp OÜ ning osutas edaspidi Estravel AS-le kullerteenuseid Qero Grupp OÜ kaudu kuni septembrini 2000. a. Peale seda ei ole Estravel AS H.T. teenuseid kasutanud (tl 42). AS-i Hansapank ja H.T. vahel oli sõlmitud laenuleping nr 99-025396-EL, mis lõppes 11.10.2002. a viimase osamakse tasumisega. Järelpärimise peale vastas Hansapank, et H.T. ei ole peale 25.02.2002. a isiklikult oma Hansapanga kontot kasutanud ning laenulepingu järgsed maksed ajavahemikus 25.03.2002. a - 27.09.2002. a on tasunud E.Z. (tl 46-48).
2-07-12538 Tööturuametil andmed H.T. kohta puuduvad. Isik ei ole olnud arvel töötuna ega tööotsijana (tl 52). Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmetel omas H.T. Eesti kodaniku passi nr K1102596 kehtivusajaga 06.10.1997. a kuni 06.10.2007. a (tl 49). Kodakondsus- ja Migratsiooniameti viimastel teadaolevatel andmetel on H.T. Eesti kodaniku pass nr K1102396 alates 07.10.2007. a kehtetu seoses kehtivusaja lõppemisega ja uut taotlust ta esitanud ei ole (tl 73).
11.Kohus leiab, et tuvastatud asjaolud annavad alust eeldada, et H.T. ei ole elus. Tema elusoleku kohta alates 25.02.2002. a, s.o peaaegu kuue aasta jooksul andmeid ei ole. Kuigi viimased andmed H.T. elusoleku kohta pärinevad 25.02.2002. a, ei ole asjas kogutud materjalide alusel võimalik teha järeldusi tema eeldatava surmaaja kohta. Kuna H.T. eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kohtu hinnangul kindlaks määrata, tuleb H.T. surmaajaks lugeda TsÜS § 20 lg 2 alusel 31.12.2003. a.
12.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb menetluskulud st tasutud riigilõiv jätta avaldaja kanda.
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.