TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

2-07-19867 ta vajab hoolduse jätkamist nimetatud teenusel. Märgitud asjaolud kogumis põhjendavad O. S.`i hoolekandeasutusse paigutamist üheks aastaks. Menetluse käik Viru Maakohtu 14.09.2007.a kohtumäärusega paigutati O. S.`i kinnisesse asutusse esialgse õiguskaitse rakendamise korras alates 14.09.2007.a Narva linna Sotsiaalabiameti taotluse alusel kuni ravi vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kolm kuud, s.o 14.12.2007.a. Kohus on 02.10.2007.a määranud teostada O. S.`i suhtes ambulatoorne kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ning teinud ekspertiisi läbiviimise ülesandeks riiklikult tunnustatud kohtupsühhiaatriaekspert A. A.’ile, kuid ekspertiisimääruses esitatud küsimustele ei ole temal olnud võimalik vastata, kuna eksperdile saadetud materjalid 12.12.2007.a tagastatud tähtaja möödumisel. Oma 13.12.2007.a määruses kohus leidis, et kuna kohus saab üksnes ekspertarvamuse alusel otsustada, kas O. S. on vajalik paigutada kinnisesse asutusse, kuid ekspertidel ei ole olnud võimalik oma ekspertarvamust anda, siis esialgse õiguskaitse korras O. S.`i suhtes kohaldatud isiku tahte vastast ravi V.H. tuleb pikendada üheks kuuks, s.o kuni 14.01.2008.a. Kohus korduvalt saatis materjalid kohtupsühhiaatriaekspert A. A.’ile, kes 09.01.2008.a esitas O.S.`i suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr.05-08. Kohus on 02.10.2007.a määranud kinnisesse asutusse paigutamise menetluses O. S.`ile esindaja, kelle arvamuse enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist peab kohus ära kuulama. O. S.`i nõusolekuta kinnipidamise tähtaeg lõppes aga 14.01.2008.a. Seega leidis kohus oma 14.01.2008.a määruses, et esialgse õiguskaitse korras O. S.`i suhtes kohaldatud isiku tahte vastast ravi V. H. tuleb pikendada üheks kuuks, s.o kuni 14.02.2008.a. Ekspertiis Riiklikult tunnustatud ekspert psühhiaater A. A. tegi O. S.`i suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ning koostas 07.01.2008.a ekspertiisi akti nr 05-08. Eksperdile esitatud küsimustele vastas ta järgmiselt:

2-07-19867 alkohoolik. O. S.`i ema temaga toime ei tulnud ja O. toodi siia. Alguses oli O. siin üleolev, varastas köögist süüa ja teed. Praeguseks on ta maha rahunenud, aga juurde on tekkinud hirmu ja ärevushood. Tänu ravile on ta püsinud stabiilsena, aga ravi äralangemisel hakkab kujutama ohtu nii endale kui teistele. Siit on teda vajadusel xxx psühhiaatriakliinikusse saadetud, aga kodus olles ei saa ta aru, et vajab psühhiaatrilist ravi. Siin haiglas pole tal võimalik tarvitada alkoholi, mille tarbimist kodus takistada ei saa. Tema võib ka kodukeemiat sisse juua, puhastusvahendeid ja muud taolist. Vaatamata pidevale jälgimisele suutis O. siin olles ära juua pudeli kätedesovahendit ja seetõttu vajas kiirabi väljakutset ja maoloputust. See toimus paar kuud tagasi. Ravimeid võtab meediku käsul ja jälgimise all. Vabatahtlikult ravimeid ei võta. Kui tema läheks teisele teenusele, siis ta peab ise teadma, et peab minema meediku juurde rohtu võtma, ise sööma minema, ise tuba koristama, aga seda ta ei teeks. Alkoholivajadus pole tal kadunud. Muul teenusel oleks O.`il vaba käik poodi, oleks juurdepääs alkoholile. 29.10.2007.a kuulas kohus ära asjast puudutatud isiku O. S. seisukoha. O. S. on poja suhtes arvamusel, et O. S.`i ravi V. H. tuleks jätkata, O. S.`i kodus elamise võimalikkust ei pea O. S. kuigi tõenäoliseks. Esindaja seisukoht 17.01.2008.a esitas O. S.`ile riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat T. M. H. oma seisukoha Narva linna avalduse kohta. Puudutatud isiku O. S.`i esindajana on T. M. H. seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Oma seisukohta põhjendab alljärgmiselt. SHS § 19 lg 2 esimese lause kohaselt otsustab isiku nõusolekuta hooldamise kohaldamise hoolekandeasutuses kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ci tulene teisiti. TsMS § 533 p 1 järgi menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avaldusi psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks. Isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise alused on ette nähtud SHS § 19 lg 1 p-des 1-3. SHS § 19 kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta kolme asjaolu üheaegsel esinemisel: isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses võib kohus anda kuni üheks aastaks. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole ära langenud kinnisesse asutusse isiku paigutamist tinginud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel anda loa isiku nõusolekuta hooldamise hoolekandeasutuses tähtaja pikendamise kohta ühe aasta kaupa (SHS § 19 lg 3). TsMS § 537 lg 1 kohaselt kohus võib isiku kinnisesse asutusse paigutada üksnes eksperdiarvamuse alusel, mille koostanud ekspert on isiku isiklikult läbi vaadanud või teda küsitlenud. Maakohus on läbiviidud ekspertiisi põhjal tuvastanud, et O. S.`il esineb kestva iseloomuga segatüüpi dementsuse (nõdrameelsuse) ja alkoholisõltuvuse kujul ning isik on oma vaimsest seisundist tulenevalt ohtlik endale ja teistele ning vajab järelevalvet. O. S. vajab paigutamist psüühiliste erivajadustega isikutele mõeldud tugevdatud järelevalvega ööpäevaringsesse hoolekandeasutusse ning muid abinõusid kui tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse paigutamine ei ole käesoleval ajal O. S.`i suhtes võimalik rakendada. Samuti on tuvastatud, et O. S.`i haiguskriitika on puudulik. Sellest tulenevalt ei järgi O. S. väljaspool hoolekandeasutust talle arstide poolt ette kirjutatud ravirežiimi ega tarvita ravimeid. Kui O. S. süstemaatilist hooldust ja ravi ei saa, võib isik kujuneda ohuks endale ja teistele. Seda kinnitab O. S.`i suhtes varasemalt vormistatud kohtulahend isiku paigutamise pikendamiseks tugevdatud järelevalvega raviasutusse. 3(5)

2-07-19867 O. S. vajab jätkuvalt ravi ööpäevaringselt tugevdatud järelevalve all, et tagada isikule ravi sotsiaalselt turvatud ja olmeliselt tagatud keskkonnas. Muud psühhiaatrilist abi ja teenust ei ole O. S.`i suhtes võimalik rakendada. O. S.`i kinnisesse raviasutusse paigutamist tinginud varasemail esinenud asjaolud ei ole ära langenud, isik vajab jätkuvalt ravi ja O. S.`i viibimist tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses V.H. tuleb pikendada 1 aasta võrra. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et Narva linna avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 1 kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt isiku nõusolekuta hooldamise kohaldamise hoolekandeasutuses otsustab kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohus otsustab hooldamise kohaldamise pikendamise isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel. Hooldamise kohaldamise lõpetamise võib kohus otsustada ka omal algatusel. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses võib kohus anda kuni kolmeks aastaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel anda loa isiku nõusolekuta hooldamise hoolekandeasutuses tähtaja pikendamise kohta kolme aasta kaupa. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 533 sätestab, et käesolevas jaos sätestatud korras menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel järgimisi asju: psüühiliselt haige isiku paigutamine tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega. Isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused sätestab TsMS § 534 lg 1. TsMS § 534 lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht, on olemas dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta, isikule on määratud menetluses esindaja ning isik ise ja käesoleva seadustiku § 536 lõikes 2 nimetatud isikud on ära kuulatud. TsMS § 537 lg 1 kohaselt võib kohus isiku kinnisesse asutusse paigutada üksnes eksperdiarvamuse alusel, mille koostanud ekspert on isiku isiklikult läbi vaadanud või teda küsitlenud. Kohus on läbiviidud ekspertiisi põhjal tuvastanud, et O. S.`il esineb kestva iseloomuga segatüüpi dementsuse (nõdrameelsuse) ja alkoholisõltuvuse kujul ning isik on oma vaimsest seisundist tulenevalt ohtlik endale ja teistele ning vajab järelevalvet. O. S. vajab paigutamist psüühiliste erivajadustega isikutele mõeldud tugevdatud järelevalvega ööpäevaringsesse hoolekandeasutusse ning muid abinõusid kui tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse paigutamine ei ole käesoleval ajal O. S.`i suhtes võimalik rakendada. Samuti on tuvastatud, et O. S.`i haiguskriitika on puudulik. Sellest tulenevalt ei järgi O. S. väljaspool hoolekandeasutust talle arstide poolt ette kirjutatud ravirežiimi ega tarvita ravimeid. Kui O. S. süstemaatilist hooldust ja ravi ei saa, võib 4(5)

2-07-19867 isik kujuneda ohuks endale ja teistele. Seega antud juhul esinevad kõik SHS § 19 lg 1 toodud alused – O. S.`il on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, tugevdatud järelevalvega hooldekodus hooldamise tähtaja pikendamata jätmisel on ta endale või teistele ohtlik ja varasemate abinõude rakendamine. Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud O. S.`i kinnisesse erihooldeasutusse (V. H.) paigutamiseks üheks aastaks. Määruse teatavakstegemine ja jõustumine TsMS § 541 lg 1 järgi toimetab kohus kinnisesse asutusse paigutamise ja seda peatava või selle lõpetava määruse, samuti kinnisesse asutusse paigutamisest keeldumise määruse kätte isikule endale ja avaldajale ning käesoleva seadustiku § 536 lõikes 2 nimetatud isikutele ja valla- või linnavalitsusele. Määruse põhjendust ei pea isikule endale teatavaks tegema, kui see võib tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide kohaselt tekitada olulist kahju tema tervisele. TsMS § 541 lg 5 kohaselt, kui isik peetakse kinni kinnipidamis-, ravi-, hoolekande- või muus asutuses, teavitab kohus määrusest ka nimetatud asutust. Vastavalt TsMS § 541 lg 2 jõustub kinnisesse asutusse paigutamise määrus ja kuulub täitmisele, kui selle peale ei saa enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib tunnistada määruse jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks määruse teatavakstegemisega isikule endale või tema esindajale või avaldajale, üleandmisega kolmandale isikule täitmiseks või avalikult teatavakstegemisega. Kuna oma olemuselt on tegemist kinnises hooldekodus olemise tähtaja pikendamisega, siis on kohus seisukohal, et tuleb lähtuda TsMS §-s 541 lg 3 sätestatust ning tunnistada kohtumääruse jõustunuks teatavaks tegemisega avaldajale ja isiku eestkostjale O. S.. Määrus on tehtud sotsiaalhoolekande § 19 lg 1, 3 alusel ja juhindudes TsMS §-dest 538, 539 lg 2, 541, 543.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.