lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-45131/6

TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 21.01.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-45131/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.01.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1176
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-07-45131

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu xxx volitatud esindaja T Z

Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus eestkoste seadmiseks A J üle

Asjast puudutatud isikud A J xxx A J esindaja vandeadvokaat T M xxx A E xxx

Kohtuistungi toimumise aeg

10.01.2008.a.

Istungil osalenud isikud

Avaldaja esindaja T Z Albina Jelissejeva esindaja vandeadvokaat T M Asjast puudutatud isikud A E

Resolutsioon

1.Avaldus rahuldada.
2.Seada A J xxx üle eestkoste tema kõikide asjade ajamiseks ja määrata A J eestkostjaks A E xxx tähtajaga kolm aastat.
3.Keelata A J iseseisvalt tehingute tegemine.
4.A E eestkostja ülesannete ringi jätta kõik A J olulised majandusliku ja õigusliku

valdkonna küsimused. Eestkostja ülesannete täitmisel peab A E lähtuma eestkostetava huvidest.

5.Tunnistada A J valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Edasikaebamise kord Eestkostja määramise peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 10 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Asjaolud 26.10.2007.a kohtule esitatud avalduse kohaselt A J on vanaduspensionär, lesk. Tal on P haigus mälu alanemisega ja talle on määratud raske puue. Periooditi hallutsinatsioonid. Vaimse seisundi tõttu vajab ta igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi suhtlemisel ning olmeprobleemide lahendamisel. Ei saa elada üksi. Haiguse tõttu ei ole ta võimeline iseseisvalt kasutama oma õigusi ning sooritama mingeid tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta. A J on probleemid pensioni saamisega ja dokumentide vormistamisega. Pension kantakse üle tema pangaarvele. Selle saamiseks on vormistatud pangaautomaadikaart, mille kasutamisõigus on A.J pojal A E, kuna abivajaja A. J ei tule iseseisvalt toime raha arvestamisega ja usaldab täielikult oma poega. 2007.a augustikuust elab A. J koos poja A.E kolmetoalises korteris üheksakorruselises majas teisel korrusel aadressil xxx Narvas, mille omanik on A.E. Poeg osutab emale vajalikku hooldust, kõrvalabi ja järelevalvet. A. E on registreeritud aadressil xxx, Narvas, ei tööta, on lahutatud. A.J abikaasa I J suri 2004.a aastal. Teisi lapsi ja sugulasi Eestis A. J ei ole. Pojatütar N J elab alaliselt Venemaal, Moskva linnas. Kinnis- ja vallasvara A. J ei oma. A. J vajab abi olmeprobleemide lahendamisel, poes käimisel, ühekordsel asjaajamisel. A. E on nõus olema oma ema eestkostja. Arvestades A.E omadusi ja võimed eestkostja kohustuste täitmiseks ja tema suhteid abivajajaga, leiame, et on vajalik määrata A E ema A J eestkostjaks tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, pensioni saamiseks, temale kuuluva vara haldamiseks, tema eest pidevaks hoolitsemiseks. Kodukülastamise ajal 10.10.2007.a avaldas A J oma soovi enda üle eestkoste seadmisest poja A.E poolt. Arsti 26.09.2007.a tõendi nr 120 ja psühhiaatri 06.09.2007.a tõendi kohaselt on A.E terve ja võib olla eestkostja. Avaldaja palub määrata A J eestkostjaks tema poeg A E tähtajaga kolm aastat. A J psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati Viru Maakohtu 30.10.2007.a määruse alusel SA Narva Haigla ekspertarstide poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. 07.01.2008.a kohtule esitatud kirjaliku seisukoha kohaselt A J esindaja T M vestlusest A J jõudis järeldusele, et ta on algataja sellele, et talle määrataks eestkostjaks tema ainus poeg A E. Antud asjaolu mõjutab ilmselgelt positiivselt A J psüühilist seisundit, annab kindlust, jõudu ja soovi läbida edasist ravi. A. J kodu külastamisel 07.01.2008.a tema poja juuresolekul oli märgata väikest erutust A J poolt seoses kõrvalise isiku visiidiga. Esindaja ei pea vajalikuks kohtul A J ära kuulata isegi koduses õhkkonnas, kuna arstide-ekspertide arvates võib see viia terviseseisundi halvenemiseni.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Kohtuistung Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Avaldaja esindaja palub määrata A J eestkostjaks A E tähtajaga kolm aastat. A E kinnitas oma nõusolekut eestkostja ülesannete täitmiseks. A J esindaja T M jääb oma kirjaliku seisukoha juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja, A J esindaja ja puudutatud isiku seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. 12.11.2007.a ekspertiisiakti kohaselt tuli komisjon järeldusele, et A J kannatab P tõvest tingitud mälu ja intellekti alanemise all. Tal esinevad ka perioodiliselt psühhotilised elamused (hallutsinatsioonid). Samuti kaasneb sellega ka füüsiline puue (liikumisvõime piiratus, kohmakus). Ekspertide arvamusel A J ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, korraldama iseseisvalt oma elu, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Teda ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil. Tavalises keskkonnas oleks võimalik teda ära kuulata, aga peale selle võib tema psüühiline seisund halveneda. A J suhtes oleks vajalik eestkostja määramine. Eestkostja ülesanneteks oleks tema igapäevaelu korraldada (pesemine, koristamine, tema riietumine, poes käimine, söögi tegemine jne), teha tema eest tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, langetada otsuseid. Samuti peab teda aitama liikumisel (vajab toetamist). Esialgu oleks eestkostja määramine vajalik 3-5 aastani ning seejärel uuesti hinnata tema tervislikku seisundit. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole A J võimalik ära kuulata kohtuistungil. Tavalises keskkonnas ärakuulamine on võimalik, kuid peale selle võib tema psüühiline seisund halveneda. Kohus kuulas ära A J esindaja, kes vahetult isiklikult kohtus A J. A J esindaja vandeadvokaat T M toetas kohtule esitatud eestkoste määramise avaldust. Kohus loobub A J ärakuulamisest, kuna ekspertarvamuse kohaselt peale A J ärakuulamist ka tavalises keskkonnas võib tema psüühiline seisund halveneda. A J tahe on välja selgitatud talle kohtu poolt määratud esindaja kaudu ning kohus saab seda avalduse läbivaatamisel arvestada. Kohus leiab et A J järjekordne ärakuulamine kohtu poolt ei ole põhjendatud, kuna A J psüühiline seisund võib peale seda halveneda. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimetu isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Perekonnaseaduse § 95 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. A J poeg A E on andnud oma nõusoleku eestkostjaks määramise kohta. A E oma isikuomaduste, võimete ja tervisliku seisundi poolest on suuteline eestkostja kohustusi täitma.

TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus määrab A J eestkostjaks tema poja A E kolmeks aastaks. A J tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ning tunnistada ta valimisõiguse osas teovõimetuks. Eelpooltoodu alusel, PKS § 101 lg 1 ja 2 ning juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium