Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

Tsiviilasi nr.2-07-43036/21

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 18.jaanuar 2008 Kentmanni kohtumaja hagi

õigeksvõtul põhinev

otsus

tsiviilasi MM’i hagi JM’i ja LM vastu RM pärandile pärimisõiguse tunnustamises. kohtuistungi aeg ja koht 8.jaanuar 2008, Tallinnas hageja MM, i.k. XXX, elab XXXX, Eesti Vabariigis, menetluses osales isiklikult kostja JM, i.k. XXX, elab XXX, Eesti Vabariigis, menetluses osales isiklikult LM, i.k. XXX, elab XXX, Eesti Vabariigis, menetluses osales isiklikult asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 28.septembril 2007 kohtule hagi, milles palub tuvastada tema seadusjärgset pärimisõigust XXX surnud R.M pärandile. Hageja väidab, et kasvas kostjatega ühises peres. Kostja, J.M on hageja vend ning L.M on hageja õde. Poolte ema, RM (n.-na K ) sündis XXX ja suri XXX. R.K abiellus XXX AM’ga ning võttis perenimeks M . XXX sündis hageja vend, J.M . A.M saadeti 1931 aastal asumisele. Pärast A.M represseerimist hakkas R.M repressioonide kartuses taas kasutama neiupõlve perenime. Pärast teistkordset abiellumist XXX hakkas R.M kasutama abikaasa, AM’i perenime. Ka J.M ’ile on perenimi antud ema abikaasa järgi. Hageja sündis XXX; hageja vanemad on R.M sündinud XXX. A.M suri XXX.

ja A.M . Hageja õde on samas peres

XXX aastal saabus pagendusest A.M . XXX sõlmitud abielu oli formaalselt lõpetamata;

R.M ja A.M asusid koos elama; abikaasad lahutasid XXX; R.M perenimeks jäi pärast lahutust M . Hageja väidab, et Nõukogude Liidus ajalooliselt segastel aegadel hävitati ja hävinesid paljud perekonnaseisu tõendavad dokumendid. Vaatamata järelepärimistele ei ole osutunud võimalikuks saada dokumente, mis seoks hagejat oma ema, R.M ’ga. kostja seisukoht Kostjad võtsid hagis sisalduvad faktiväited omaks ja hagi õigeks esitades sellekohase avalduse toimikusse. kohtu hinnang Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja nõuab seadusjärgse pärimisõiguse tunnustamist. Kostjad on hagi õigeks võtnud. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 440 on kostja poolt hagi õigeksvõtmine hagi rahuldamise aluseks. lg. 1 alusel märgib kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses üksnes nõude õigusliku põhjenduse. Pärimisseaduse § 11 lg. 1 ja § 13 lg. 1 järgi on pärandaja alanejad sugulased esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad. Hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja RM poeg. Kostjad on hagis toodud faktiväited omaks võtnud. Seega on hageja R.M alaneja sugulasena esimese järjekorra seadusjärgseks pärijaks. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. kohtukulud Hageja on 4.mai 2007, 14.septembri 2007 ja 7.novembri 2007 maksekorraldustega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 16 750 krooni. Hageja menetluskulude jaotamise taotlust ei esitanud. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 436; 438; 439; 440; 441-442 ja 444 lg. 1 ja pärimisseaduse §-st 11 lg. 1 ja 13 lg. 1 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Tunnustada MM’i seadusjärgset pärimisõigust RM pärandile. Jätta menetluskulud kostjate kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg