TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

T B esitas kohtule avalduse I B ́ile eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt põeb I B alates 1990.a xxx ja on II grupi invaliid. Oma haiguse iseloomust tulenevalt ei ole isik võimeline üksi elama. Ta keeldub ravist, mistõttu ta muutub ohtlikuks nii endale kui ka teistele inimestele. Oma tervisliku seisundi tõttu ei saa isik aru oma tegude tähendusest ning ei ole võimeline neid juhtima. Eestkoste seadmine ja teovõime piiramine on vajalik eelkõige isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Avaldaja palub määrata end I B ́i eestkostjaks. Samuti palub avaldaja suunata I B erihooldekodusse. Kohus määras asjas kohtupsühhiaatriaekspertiisi, kuna esinesid andmed isiku vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire kohta. I B ́i suhtes teostati 07. detsembril 2007.a Ahtme Haiglas ekspertarstide poolt kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Kohus määras 17. detsembri 2007 määrusega isikule riigipoolse õigusabi korras esindajaks vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev ́i. Kohus kuulas ära puudutatud isiku tema esindaja juuresolekul. Kohus veendus, et puudutatud isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Puudutatud isiku esindaja esitas seisukoha, milles leidis, et esindatava õiguste ja huvide kaitseks tuleb talle määrata eestkostja. Esindaja on nõus, et I B ́i eestkostjaks määratakse tema poeg T B. Puudutatud isiku teine poeg S B on nõus, et tema vend T B määratakse ema I B ́i eestkostjaks. Avaldaja seisukoha kohaselt I B iseseisva eluga toime ei tule, kuna ta keeldub vabatahtlikust ravist. I B võib teostada elukondlikke pisitehinguid. Avaldaja palub määrata end I B ́i eestkostjaks. Püssi Linnavalitsuse arvamuse kohaselt on eestkosteasutus nõus T B ́i määramisega I B ́ile eestkostjaks. I B on psüühiliselt haige ega suuda oma tegude eest ise vastutada. Eestkosteasutus on nõus , et I B ́i teovõimet tuleks piirata, v.a valimiste osas ja pisitehingute sooritamisel (poest 500 krooni ulatuses ostude sooritamisel).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt TsMS § 520 lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PkS § 92 lg 4 kohaselt eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks .

Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtub, et I B põeb rasket xxx ja tunde-tahteelu defektiga, mistõttu ta kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Oma hagusesse suhtub ta kriitikata ja ravimist ei pea oluliseks, vaid katkestab ravi omal algatusel. Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Kohus kuulas ära I B ́i SA-s Ahtme Haigla. Ärakuulamise juures viibis puudutatud isiku esindaja. Kohus veendus, et I B ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. T B on andnud oma nõusoleku enda eestkostjaks määramise kohta. TsMS § 525 lg 2 kohaselt küsib kohus menetluses üldjuhul ka isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse, abikaasa, vanemate, kasuvanemate ja laste arvamust, välja arvatud, kui isik vaidleb sellele mõjuval põhjusel vastu. Eestkostet vajava isiku taotlusel võib arvamust küsida ka muult lähedaselt isikult, kui see ei venita oluliselt menetlust. I B ́i teine poeg S B on andnud oma nõusoleku, et tema vend T B määratakse nende ema eestkostjaks. TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus määrab I B ́i eestkostjaks T B ́i kuni 17. jaanuarini 2011.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. I B ́il tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta, välja arvatud elukondlikud pisitehingud 500 krooni ulatuses. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Isiku nõusolekuta hooldamise kohaldamise hoolekandeasutuses otsustab kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohus otsustab hooldamise kohaldamise pikendamise isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel. Hooldamise kohaldamise lõpetamise võib kohus otsustada ka omal algatusel. Loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses võib kohus anda kuni üheks aastaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel anda loa isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks ühe aasta kaupa. Kuna Püssi Linnavalitsus pole avaldust puudutatud isiku erihooldekodusse suunamiseks esitanud, puudub kohtul alus selles osas avalduse rahuldamiseks. Samuti võib puudutatud isiku suunamine hoolekandeasutusse toimuda eestkostja nõusolekul.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 1, 2; § 525 lg 1, 2 , § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse osaliselt.

Helgi Vinni Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.