Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 17.01.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number: 2-07-35535/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 17.01.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1493

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-35535

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2008. a Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-35535

Tsiviilasi

Saare Finants AS hagi G K vastu võlgnevuse 13 725 krooni, intressi 2 475 krooni ja viivise 13 700 krooni nõudes

esindajad

Hageja AS Saare Finants, registrikood 10581765, asukoht Kohtu 1 Kuressaare 93812, hageja lepinguline esindaja volikirja alusel Riina Pavel, isikukood 46005240026 Kostja G K,

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Välja mõista kostjalt G K’ilt Saare Finants AS kasuks võlgnevus kokku 29 900 (kakskümmend üheksa tuhat üheksasada) krooni, millest 13 725 krooni on laenu põhiosa võlgnevus, 2 475 krooni intressi võlgnevus ja 13 700 krooni viivis.

3.Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

15.kuupäevaks. Lepingu p 1.1.2 kohaselt sai kostja laenusumma 15 000 krooni kätte sularahas, mille kohta on kostja andnud sularaha vastuvõtmise aktile 06.07.06 allkirja. Lepingu p 4 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hagejale vastavalt 1 % päevas tähtajaks tasumata maksete summalt. Hageja nõue ja põhjendused 13.09.2007.a esitas Saare Finants AS Pärnu Maakohtule hagi G K vastu võlgnevuse 13 725 krooni, intressi 2 475 krooni ja viivise 13 700 krooni nõudes. Kostja on tasunud hagejale 16.08.2006.a ühe makse läbi panga summas 1 500 krooni, millega hageja loeb tasutuks põhiosamaksena summa 1 275 krooni ja intressimaksena 225 krooni. Hagi esitamise päeva s.o 13.09.2007.a seisuga ei ole kostja lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud, kuigi on pidanud kostjaga korduvalt kirjavahetust, mida tõendavad 02.10.2006, 08.11.2006, 18.12.2006 ja 23.03.2007 hagile lisatud kirjavahetus. Kostja ei ole kirjadele kordagi reageerinud. Kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees moodustab kokku 29 900 krooni, millest laenu põhiosa võlg on 13 725 krooni (laenusummast tasutud makse summas 1 275 krooni, 15 0001 275=13 725 krooni), intressi võlg 2 475 krooni (laenu kasutatud 12 kuud, tasutud 1 kuu, 11x225=2 475 krooni), viivis 13 700 krooni. Vastavalt graafikule on viivise summa 29 214 krooni 50 senti, kuid tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr 3-21-66-05) on hageja huvitatud põhivõlast väiksemas ulatuses s.o 13 700 krooni. Õiguslik põhistus. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS §-i 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS §-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS §-le 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustab sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud. Muud asjaolud. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Juhul, kui ilmnevad TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asi lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Hagiavalduses toodud asjaolud on tõendatud hagiavaldusele lisatud kirjalike materjalidega. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS §-dele 133 lg 1, 2; 138 lg 1, 2; 139; 162 lg 1; 173 lg 1, 3; 339; 340; 363 ja VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 94; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 396 lg 1; 397 lg 1 ning RLS §-dele 3 lg 1 ja 2 p 1 ja 33 palub hageja: 1) välja mõista kostjalt G K’ilt Saare Finants AS-i kasuks võlgnevus summas 29 900 krooni; 2) kõik menetluskulud s.o hageja poolt tasutud riigilõiv 1 000 krooni jätta kostja G K’i kanda.

03.novembril 2007.a ning sellest kuupäevast hakkab kulgema 20-ne päevane kostja vastuse esitamise tähtaeg. Kohtuotsuse põhjendus Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). TsMS § 327 lg 1 alusel võib TsMS §-is 326 sätestatud tingimustel dokumendi hoiustada selle maakohtu kantseleis, kelle tööpiirkonnas asub dokumendi kättetoimetamise koht. Sama §-i lg 2 järgi jäetakse hoiustamise kohta või saadetakse saaja aadressil postiga kirjalik teade, selle võimatuse korral aga kinnitatakse teade eluruumi, äriruumi või viibimiskoha uksele või väljastatakse naabruses elavale isikule saajale edastamiseks. Teatest peab selgelt ilmnema, et hoiustatud on kohtu edastatud dokument ning et hoiustamisega loetakse dokument kätte toimetatuks ja sellest võivad kulgema hakata menetlustähtajad. TsMS § 327 lg 3 alusel loetakse dokument kätte toimetatuks kolme päeva möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kirjaliku teate edastamisest või mahajätmisest. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb