TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

1(4)

Tsiviilasi nr 2-17-10310 mida hakkas tegelema plasttoodete müügi ettevõttega, kuid ca 1,5 aastat pole sellest midagi saanud ning raha sisse ei too. Patsient on ka Saaremaal käitunud ebaadekvaatselt ja alusetult vaenulikult. Patsient toodi XXX metsa- ja aiatehnika kauplusest kiirabi ja politsei poolt. Kiirabi andmetel tuli patsient poodi, hakkas seal laamendama ja inimesi sõimama ning ajas segast juttu. Kiirabile väitnud, et teda ahistatakse ja pekstakse. Vastuvõtul avaldab, et teda peksti Männikul ja keegi olevat planeerimata rasestatud ning mingist kohtuasjast. Situatsiooni patsient adekvaatselt ei hinda. Käitumiselt on rahutu ja ärritunud olekuga. Tema mõttekäik on segane ning jääb mulje paranoidsete luulumõtete esinemisest. Patsient on ärritunud, pinges ja vihane. Kuna patsient võib oma agressiivse ja ettearvamatu käitumisega olla endale ja teistele ohtlik, otsustati ta tahtest olenematu ravi otsusega 04.07.2017.a kell 10.44 hospitaliseerida. Käesolevaks ajaks pole patsiendi seisund oluliselt muutunud. Patsient on situatsioonis desorienteeritud, avaldab, et hoopis teine mees peaks siin olema ja tema on ohver ning abitu. Patsient on pinges, tema käitumine ettearvamatu. Tema mõttekäik on laialivalguv ja raskesti jälgitav. Kaupluse, kust patsient toodi, omanikeks olevat perekond, keda patsient äripartneriteks nimetab. Üks neist meestest on käesolevalt suhtes patsiendi ekstüdrukuga. Patsient väidab, et see naine ahistab teda, ja see naine olevat tahtevastaselt rasestatud. Antud naist nimetab ta oma esindajaks, kuid selle määratlus jääb segase mõttekäigu tõttu ebaselgeks. Asi olevat prokuratuuris, kuna naine süüdistab teda ahistamises. Patsient väidab, et tegeleb oma äriga ja kaotab haiglas olles suuri summasid raha, kuid tegelikult pole ta juba oma ettevõttega pikemat aega tegelenud. Kogu vestluse käigus ajab patsient oma õigusi sõjakalt taga, kuidas tema on ohver ja teda ahistatakse. Jääb kahtlus ka suurusmõtete esinemisest, kuidas ta on õigluse jaluleseadja ja mitte ainult isiklikes probleemides. Patsiendi meeleolu on alanenud, ta on emotsionaalselt labiilne, ärritunud ning paljude isikute suhtes süüdistav. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire ägeda psühhoosi näol, tema käitumine on ebaadekvaatne ja on psüühilisest haigusest mõjutatud, millega ohustab iseennast ja ümbritsevaid ning seisundist lähtuvalt pole patsient võimeline otsustama ravivajaduse üle. Patsiendi seisundit ja senist ravi hinnates pole tõenäoline seisundi paranemine ja iseseisev toimetulek kodustes tingimustes 48 tunni möödudes, mistõttu taotlevad eksperdid kohtult luba puudutatud isikule tema tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi jätkamiseks ning temale antipsühhootilise, meeleolu stabiliseeriva ja rahustava toimega ravi manustamiseks haiglatingimustes 40 päeva vältel alates tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusest.

2(4)

Tsiviilasi nr 2-17-10310 nii iseendale kui ümbritsevale. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, millest lähtuvalt esineb tal eelkõige teda ennast ohustav käitumine. Puudutatud isik on keeldunud vaba tahte alusel psühhiaatrilisest abist, sõltuvalt oma seisundist on ta võimetu otsustama ravi vajaduse üle. Puudutatud isik vajab psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis on võimalik ainult statsionaari tingimustes. Arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, tuleb tema suhtes kohaldada esmast õiguskaitsevahendit tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 5 alusel. Lähtudes puudutatud isiku psüühikahäirest, vajab ta pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes ning on vähetõenäoline, et tema seisund võiks paraneda nelja ööpäeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus võimalikuks pikendada esialgse õiguskaitse tähtaega neljakümne päevani arvestades haiglasse saabumisest ja tahtest olenematu ravi alustamisest.

Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu.

Määruse põhjendused

3(4)

Tsiviilasi nr 2-17-10310 Asja materjalidest nähtub, et ilmselt on täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused (TsMS § 534 lg 1 p 1), et viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ning on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Määruskaebuses toodud väited nimetatud asjaolude esinemist ümber ei lükka. Maakohus on õigesti psühhiaatrite arvamuse alusel tuvastanud, et isikul esineb raske psüühikahäire ning tema seisundist lähtuvalt ei ole ta võimeline mõistma oma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Määruskaebuse väited, mille kohaselt peab puudutatud isik end terveks ning leiab, et ta ei vaja psühhiaatrilist ravi, on vastuolus raviarstide arvamusega ning määruskaebuses ei ole seda põhjendatud. Kaks psühhiaatrit on puudutatud isikut läbi vaadates leidnud, et patsiendil on paranoidsed luulu- ning suurusmõtted, ta on ärritunud, pinges, süüdistav ja vihane, tema mõttekäik on raskesti jälgitav ning tema soov on õiglust jalule seada. Samuti ei ole põhjendatud, miks isik leiab, et arstid ja maakohus on valesti leidnud, et isik on ohtlik. Käesoleval juhul on maakohus toonud välja, et isik on ohtlik ümbritsevale ja eelkõige iseendale ebaadekvaatse ja ennast ohustava käitumise tõttu. Samuti leidis maakohus, et kuna isikul puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks, võib isiku ravita jäämisel tema seisund süveneda ja raskendada olulisel määral tema edasist toimetulekut. Ringkonnakohtu hinnangul on see usutav. Ringkonnakohtu hinnangul annab alust pidada puudutatud isikut ohtlikuks ka asjaolu, et isik toodi haiglasse, kuna ta laamendas poes ja sõimas inimesi, tingides vajaduse kohale kutsuda nii kiirabi kui ka politsei. Hospitaliseerimisel kohalviibinud isikud tunnetasid puudutatud isiku otsest ohtlikkust neile (tl 2). Ringkonnakohtul puudub alus kahelda arstide ja maakohtu poolt isiklikul vaatlusel tuvastatus, et isik on ohtlik ning isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Arvestades, et isik ei saa aru enda ravivajadusest, on varasemalt keeldunud uuringutest, ei ole muu psühhiaatriline abi ilmselt küllaldane. Määruskaebuse väide, et isik sattus haiglasse ekslikult ning teda üritatakse haigeks tembeldada, ei ole eelnevalt toodust usutav. Seega leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata.

Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.