Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Hageja ei saa krundil vabalt liikuda ja oma elamist korraldada. Ei saa keldrisse küttepuid tuua, kanalisatsiooni puhastada, majavundamenti parandada, haljastust rajada jne. Rajatis ei võimalda hagejal kinnisasja otstarbekalt kasutada. EhS § 12 lg 2 ja Tallinna linna Ehitusmäärus § 35 lg 2 nõuab ehitusluba ehitamiseks. EhS § 22 lg 1 järgi oli vaja kohaliku omavalitsuse nõusolekut. Nõmme Linnaosa Valitsus vastas, et luba ei ole. Ka hageja pole kostjale nõusoleku andnud krundi tükeldamiseks reaalosadeks. Hageja taotles kostjale ettekirjutuse tegemist võrkaia lammutamiseks omal kulul ja riigilõivu väljamõistmist 200 krooni suuruses. Pärast teadasaamist, et kostja on oma kinnistuosa müünud, esitas hageja aia kostja poolt ehitamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõude. Kohtuistungil loobus hageja aia lammutamiseks kohustamise nõudest ning taotles aia ehituse ebaseaduslikuks tunnistamise nõude lahendamist. Kohtuotsust vajab hageja tõendamaks uuele omanikule aia ehitamise ebaseaduslikkust. Aia ehitamiseks ei vajanud kostja kohaliku omavalitsuse vaid hageja nõusolekut. Aed piirab hageja võimu asja üle, krundil liikumine on piiratud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja taotleb selle läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. 06.02.2007 sõlmisid kostja ja tema abikaasa ning RT ja HM lepingueelsete läbirääkimiste protokolli kinnistuosa võõrandamiseks. 21.03.2007 sõlmiti notariaalne võlaõiguslik müügileping ja asjaõigusleping. 04.04.2007 kanti kinnistusraamatusse uued omanikud. Kostja kui mitteomanik ei saa aeda lammutada. Aia ehitas kostja oma õiguste kaitseks. Hageja poolt kirjeldatud olukord kinnistu kasutamise piiramise kohta ei vasta tõele. Vajadus aia ehitamiseks tekkis eelkõige hageja käitumise tõttu. Hageja käitus justkui kogu kinnistu omanikuna, püstitas mitmeid ehitisi kostja nõusolekuta, ehitusloata. Hakkas rajama kasvuhoone vundamenti senini vaikivalt kostja kasutusse kuuluvale kinnistuosale. Aia püstitas kostja hageja omavoli lõpetamiseks. Hageja väited piirimärgistuse ja krundi otstarbe muutmise kohta on ainetud. Kostja ei ole muutnud piirimärke. Hagiavaldusele lisatud pildid ei kajasta kinnistu jagamist kostja poolt, vaid kostja varasemaid ettepanekuid kaasomanike kokkuleppe kinnistusraamatusse kandmise kohta. Aia ehitamine ei muuda kinnistu otstarvet. Ehitusloa taotlemiseks puudus vajadus. EhS § 12 lg 2 ja § 15 lg 1 järgi pole luba vaja väikeehitise jaoks. Aia näol tegemist kergaiaga, mille pikkus on vähem kui 50 m ja aiaposti laius 5 cm. Kuna pind väiksem kui 20 m2 pole vaja ka kohaliku omavalitsuse nõusolekut – EhS § 16 lg 1. Aia lammutamiseks puudub alus ka siis kui kostja oleks seadusevastaselt käitunud. Kaasomanike huvide sisuline rikkumine on oluline (RK otsus 3-2-1-31-03). Hageja õigusi ei ole kahjustatud. 15.10.2007 esitas kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kohtul puudub pädevus asja lahendamiseks. Ehitusjärelevalve teostamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses EhS § 59 lg 2 järgi. Kohtuistungil taotles kostja asja läbi vaatamata jätmist, kuna tegemist on haldusasjaga. Kostja ehitas aia, kuna hageja käitus kinnistul ainuomanikuna. Hageja kuritarvitas oma õigusi. Menetluskulud peaks kandma hageja. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud poolte avalduste, vastuste ja tõenditega ning ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. 04.01.2008 kohtumäärusega võttis kohus vastu hageja aia lammutamiseks kohustamise nõudest loobumise ning lõpetas aia lammutamiseks kohustamise nõudes menetluse. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tegemist on haldusasjaga. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse: 1) avalik-õiguslike vaidluste lahendamine; 2) seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine; 3) seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Tegemist ei ole avalikõigusliku vaidlusega, vaid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 1 sätestatud eraõigussuhtest tuleneva tsiviilasjaga. Tegemist ei ole ehitusjärelevalve teostamisega, hageja ei ole vaidlustanud haldusakti. Hageja esitas nõude kostja kui kinnistu endise kaasomaniku vastu Asjaõigusseaduse (AÕS) alusel ning taotleb kostja poolt aia ehitamise ebaseaduslikkuse tuvastamist. Hageja poolt esile toodud asjaolude kohaselt rikkus kostja aia ehitamisega hageja kui kaasomaniku õigusi, kuna ei küsinud temalt luba. AÕS § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Vaidlus puudub selle üle, et hagejale ja kostjale kuulus aia ehitamise ajal kaasomandist võrdne mõtteline osa – kummalegi 1⁄2 . Sama paragrahvi 3.lõike kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. § 72 lg 4 sätestab, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Sellest järeldub, et teiste kaasomanike nõusolekuta on kaasomanikul õigus teha vaid selliseid toiminguid, mis on vajalikud asja säilitamiseks. Viidatud sättest tulenevalt on kaasomanikul õigus kasutada asja selliselt, et sellega ei takistata teiste kaasomanike kaaskasutust, kui ühise asja kasutus ei ole kindlaks määratud. Kostja poolt ehitatud aed ei olnud vajalik asja säilitamiseks. Aed jaotas kinnistu ning takistab hagejal kinnistu kaaskasutamist – sellel vabalt liikumist. Kostjal puudus õigus tõrjuda hagejat kui teist kaasomanikku omaabi korras ühise asja kasutamisel (AÕS kommenteeritud väljaanne lk 149-150). Hageja poolt viidatud AÕS § 74 ja § 128 kohaldamisele ei kuulu. Tegemist ei ole kaasomandis oleva asja otstarbe muutmisega. Juhindudes TsÜS § 138 lg 1 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kaasomaniku nõusolekuta kaasomandis olevale kinnistule aia ehitamisel ei toiminud kostja hea usu põhimõtete kohaselt. Oma tegevusega (aia ehitamisega) piiras kostja omavoliliselt hageja kui kaasomaniku poolt kaasomandi kasutamist. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi rahuldada. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.