lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-24292/8

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 03.01.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-24292/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.01.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1083
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Epp Haabsaar

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

03.01.2008. kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-07-24292

Tsiviilasi

OÜ M(rk xxx, esindaja adv Paavo Paas) hagi AS SP(rk xxx, esindajad Rein Küttim ja adv Martin Tälli) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Menetlusosalised ja nende

Pooled ja kolmas isik hageja poolel AM(ik XXX, XXX).

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

26.11.2007. a

RESOLUTSIOON

1.Hagi jätta rahuldamata ning kohtukulud panna hageja kanda.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGI ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hagiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur Kristiina Feinman täitedokumendi alusel, milleks oli 01.12.2006. a OÜ M ja AS SP vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise leping millega OÜ M seadis AS SP kasuks kinnistutele (registriosa NR XXX ja XXX ) ühishüpoteegi hüpoteegisummas 9 miljonit krooni kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteegiga on tagatud kolmanda isiku AM laenu tagastamise kohustus AS SPees vastavalt nende vahel 13.02.2006. a sõlmitud laenulepingule. Nimetatud laenulepingu kohaselt kohustus AM1.06.2007. a laenu tagastama. Hageja andmetel ei ole laenu tagastamise nõue muutunud sissenõutavaks, sest 13.02.2006. a sõlmiti viidatud laenulepingu lisa, millega pooled pikendasid laenu tagastamise tähtaega, määrates selleks 31.12.2009. a. Menetluse käigus hageja rõhutas, et laenulepingu muutmist ei saa laenulepingu sõlmimise tehingust eraldi käsitleda. Nii laenulepingute kui ka nende muutmise lisade käsitlemisel tuleb juhinduda tehingute majanduslikust sisust. Laenulepingu majanduslik sisu on tasu eest laenu andmine. Sama sisu kannab endas ka laenulepingu lisa. Hageja andmetel oli juhtkonnale laenu andmine AS-s SP tavapärane. Nii laenu andmine kui ka laenu tähtaja pikendamine on kostja igapäevane majandustegevus ning nõukogu nõusolek ei olnud vajalik. Eeltoodust järelduvalt palus hageja tunnistada sundtäitmine lubamatuks ning menetluskulud panna kostja kanda. Kostja selgituste järgi sõlmisid vaidlusaluse lepingu muudatuse, s.o. laenutähtaja pikendamise ühelt poolt AS SP (kui laenuandja) ja teiselt poolt AM(kui laenusaaja). AM on AS SP juhatuse liikmena laenu tagastamise tähtaja pikendamisele (laenulepingu lisale) mõlema lepingupoole nimel alla kirjutanud. Laenu tagastamise tähtaja pikendamine on kostja hinnangul oluline laenulepingu tingimuse muutmine, väljudes igapäevase majandustegevuse raamest. Eeltoodust järelduvalt kostja leidis, et laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamine on ÄS § 307 lg 3 nõuete eiramise tõttu tühine, kuna laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks (laenulepingu muutmiseks) puudus AS SP nõukogu nõusolek. Seega on laenulepingu lisa tühine ning kostja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja nõue ei ole rahuldatud, ajatatud ega ka tasaarvestatu ning mistahes alused sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks puuduvad. Seega palus kostja jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud jätta hageja kanda. Kolmandad isik ei ole oma seisukohta kohtule avaldanud ning kohtuistungile ilmunud.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13.02.2006. a sõlmisid AS SP ja tema juhatuse liige AM laenulepingu, mille järgi AM sai ASlt SP laenu, mille suurus oli 43 000 EUR-i ja 4 923 558 EEK-i. 01.06.2007. a kohustus AMlaenu tagastama (toim lk 14). 01.12.2006. a sõlmisid OÜ M ja AS SP viidatud laenulepingu tagamiseks ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (toim lk 6). Viidatud lepingute kehtivuse osas vaidlus puudub ning seega analüüsib kohus esmalt kokkulepet, millega laenulepingu tagastamise tähtaega pikendati kuni 31.12.2009. a (laenulepingu lisa, toim lk 17). Kokkuleppe sisuks oli kohtu hinnangul TsÜS § 110

tähendatud õigusliku tagajärje lõppemise tähtpäeva muutmine. Arvestades laenu suurust ning laenu tagastamise tähtaja pikendamist 2,5 aasta võrra oli laenulepingu viidatud tingimuse muutmine oluline, kusjuures selleks puudus AS SP nõukogu nõusolek. Asjakohane on märkida, et vaidlusalusele laenulepingu lisale on nii laenuandja kui ka laenusaaja nimel AM alla kirjutanud. Johtuvalt AS SP põhikirja p 2 ei olnud laenude andmine nimetatud aktsiaseltsi igapäevane majandustegevus ning AS SPei olnud krediidiasutus. Kohus möönab, et järelduvalt AS SP bilansist on aktsiaseltsi töötajatele märkimisväärses suuruses laene antud, mis ei välista iseendast ÄS § 307 lg 8 sisalduvat keeldu, mille järgi juhatuse liikmega tehtava tehingu tingimused ja esindaja määrab nõukogu. Nimetatud sätte eesmärgiks on huvide konflikti välistamine, kui juhatuse liige kasutab aktsiaseltsi poolt pakutavat hüve või soovib lepingutingimusi enda jaoks kasulikumaks muuta, nagu see oli käesoleval juhul. Riigikohus on analoogilises vaidluses märkinud, et kehtiva TsÜS §-s 131 on sätestatud esindatava võimalus tühistada esindaja tehing, mis on tehtud n-ö huvide konfliktis (tsiviilasi nr 3-21-6806). TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS §-s 131 lg 1 järgi võib esindatav tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Eeltoodu kohaldub ka lepingu muutmisele. TsÜS § 109 lg 1 järgi, kui tehingus sisalduv edasilükkav tingimus on vastuolus seaduse, heade kommete või avaliku korraga, on tehing tühine. TsÜS § 110 kohaselt tehinguga kindlaksmääratud õigusliku tagajärje tekkimiseks või lõppemiseks tähtpäeva ettenägemise korral kohaldatakse vastavalt käesolevas peatükis edasilükkava või äramuutva tingimuse kohta sätestatut ÄS § 317 lg 8 kohaselt otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu aktsiaseltsi esindaja. ÄS § 307 lg 3 kohaselt aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kohus märgib, et sättes antud loetelu on lahtine ning ei anna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise põhjuste ammendavat loetelu. Eeltoodut kogumina hinnates jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et laenulepingu tähtaja pikendamine on tühine. Järelikult on laen muutunud alates 01.06.2007. a sissenõutavaks ning täitemenetlus on hüpoteegi seadmise ja lepingu kui täitedokumendi alusel õiguspäraselt algatatud. Alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks järelikult puudub ning hagi jääb rahuldamata.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega hageja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Epp Haabsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium