lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-30440/18

TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 28.12.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-30440/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.12.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1386
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-30440

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kristel Pedassaar

Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

28. detsember 2007.a. Kuressaare 2-07-30440 Kuressaare Linnavalitsuse avaldus piiratud teovõimega täisealisele E Ple eestkostja määramiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Kuressaare Linn Kuressaare Linnavalitsuse kaudu (Tallinna tn 10 Kuressaare linn), muud asjast puudutatud isikud:

• Ü P ( ),

• • • •

M P ( ),

R P, ( .);

E P ( ),

E P’ le kohtu poolt riigiõigusabikorras määratud esindaja vandeadvokaat Vahur Tänav OÜ Advokaadibüroost Vahur Tänav

RESOLUTSIOON

1.Seada E P ( ) üle eestkoste.
2.Määrata E P’ le eestkostjaks tütar Ü P ( ).
3.Eestkostja ülesanded: 1) eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest (PerekS § 98); 2) eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; pantida eestkostetava vallasasju; võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta (PerekS § 99 lg 1 ja 2); 3) eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi; eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega; eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-07-30440 vendadega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus (PerekS § 100 lg 1-3); 4) kui eestkostja jätab oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, lõpetab kohus eestkostja volitused eestkosteasutuse nõudel (PerekS § 102).

4.E Pl ei ole õigus teha tehinguid eestkostja Ü P nõusolekuta.
5.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt kolme (3) aasta pärast käesoleva määruse tegemisest alates.
6.Käesolev määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse kõigi asjade ajamiseks.
7.Tunnistada E P valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada kirjaliku määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määrati, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

AVALDUSE PÕHJENDUSED

23.oktoobril 2007.a. esitas Kuressaare Linn Kuressaare Linnavalitsuse kaudu avalduse piiratud teovõimega täisealisele isikule E Ple eestkostja määramiseks. E P on sündinud XXXXXXXXX.a., tema rahvastikuregistrijärgne alaline elukoht kuni SA K H hooldekodusse paigutamiseni 13. augustil 2007.a. on olnud Kuressaare linn, kus ta elas üksinda. E P abikaasa on surnud. E Pl on kolm täisealist last: tütar Ü P ( ); poeg M P (ik. ) ja poeg R P ( ), kes kõik elavad emast eraldi. . E Pl on tuvastatud arstliku ekspertiisi otsuse alusel sügav puue, mis on põhjustatud 09.05.2007.a. tekkinud laialdasest ajuinfarktist. E P viibis ravil SA K H neuroloogia ja seejärel psühhiaatria osakonnas kuni 13. juunini 2007.a., misjärel ta viidi üle samas haiglas pikaravi osakonda ning alates 13.08.07.a. edasi K H hooldekodusse. Arstliku otsuse sisulise põhjenduse kohaselt vajab E P ööpäevaringset kõrvalabi, hooldust, juhendamist ja järelevalvet, kuna ta ei tule iseseisvalt toime söömisega, hügieenitoimingutega, riietumisega , suhtlemine raskendatud (kõnehäired). E P tütre Ü P selgituste kohaselt ei võimalda ema E P tervislik seisund temaga normaalselt suhelda. Ema kõne on arusaamatu ega ole võimalik seda mõista. Avalduse esitamise aegu tundis oma lastest ära kaks poega, kuigi nimesid ei mäletanud., tütart ei tundnud ära. Kuressaare Linnavalitsuse poole pöördus E P tütar Ü P seoses vajadusega omandada seadusekohaselt õigust vastu võtta ja kasutada ema elamiskulude ja hoolduse vajadusteks tema pensioni ja puudetoetust. Peale selle , seoses E P paigutamisega SA K H Hooldekodusse ja vajadusega katta hooldekodu kulud E Ple kuuluva kinnisvara arvelt, on plaanis sellel eesmärgil võõrandada temale kuuluv 2 ha suurune maatulundusmaa Pihtla vallas. Samuti on vaja teha toiminguid E Ple kuuluva elamu Raudtee tn33 haldamisel. Ü P on avaldanud soovi hakata ema E P eestkostjaks esitades selle kohta kirjaliku avalduse. Perearsti poolt väljastatud tõendi (lisatud avalduse materjalidele) kohaselt on Ü P sobilik isik eestkostjaks. Ü P lapsed on andnud nõusolekuavalduse, et nende ema võib määrata vanaema E P eestkostjaks. Eestkostet vajava piiratud teovõimega isiku E P pojad M ja R P on andnud Kuressaare Linnavalitusele samuti kirjalikud nõusolekud Ü P määramiseks emale E Ple eestkostjaks. Kuressaare Linnavalitsuse sotisaalkomisjoni 26.07.2007.a. protokolli nr.22 kohaselt on tehtud ettepanek määrata eestkostet vajava isiku E P eestkostjaks tema tütar Ü P. Tulenevalt eeltoodust taotleb avaldaja määrata E P suhtes kohtupsühhiaatriline ekspertiis tuvastamaks tema tervislikku seisundit, ekspertiisi

2-07-30440 tulemustest sõltuvalt määrata E P eestkostjaks tema tütar Ü P, määrata, et E P ei või iseseisvalt ilma eestkostja Ü P nõusolekuta tehinguid teha, ja kohtuistungil antud arvamuse kohaselt tuleks E P tunnistada valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks.

ASJAST PUUDUTATUD ISIKUTE ARVAMUS

Kohtuistungil asjast puudutatud isikute ärakuulamisel kinnitas avaldaja, et jääb esitatud avalduse juurde. Ü P selgituste kohaselt on emale E Ple eestkostja määramine vajalik tema enda huvides, ta kinnitas samuti oma nõusolekut eeskostjaks hakkamisel. R P ei esitanud tema ärakuulamisel avaldusele vastuväiteid, vastuväiteid ei ole esitanud ka M P. E P on kohtu poolt ärakuulatud K H Hooldekodus. Ärakuulamisel oli temaga avalduse sisust raske rääkida, kuna oma kiiretempolises teemaga mittehaakuvas jutus ta korduvalt kordas ühte ja sama teemat ning juttu korrates erutus märgatavalt, mille tõttu temalt päris selget vastust avalduses taotletu kohta ei olnud võimalik saada.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, ära kuulanud menetlusosalised ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsÜS § 8 lg3 kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. E P viibib oma tervislikust seisundist tulenevalt alates 13.08.2007.a. K H hooldekodus Asjas teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti kohaselt esinevad E Pl ajuinfarkti tagajärjel neuroloogilised, kehalised ja psüühikahäired parema kehapoole nõrkusega, motoorse ja sensoorse afaasiaga, väljendunud dementsuse, desorientatsiooni ja episoodiliste rahutusseisunditega. Nende kõrvalekallete tõttu ei ole E P kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. E P vaimne seisund ei võimalda temal anda arvamust talle eestkostja määramise ning eestkostja isiku kohta ja osaleda kohtuistungil, millest võivad tema tervisele tuleneda kahjulikud tagajärjed. Kuna temal esinevad häired on püsiva iseloomuga, peavad eksperdid vajalikuks määrata E Ple kestvalt eestkostja, kelle ülesandeks on tema hoolduse- ja järelevalve tagamine, teda puudutavate küsimuste ja asjaajamiste korraldamine ning rahaliste ja varaliste küsimuste lahendamine /t.l. 29-30/. Järelikult on TsÜS § 8 tulenevalt E P puhul tegemist piiratud teovõimega isikuga. Vastavalt perekonnaseaduse § 92 lg-le 4 seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus (Perek § 95 lg 1). Eestkosteasutus on teinud ettepaneku määrata E P eestkostjaks tema tütar Ü P, kes on eestkosteasutusele andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku /t.l. 8/ ning seda nõusolekut kohtus ärakuulamisel ka kinnitanud. Asjast puudutatud isikud ei ole esitanud vastuväiteid E Ple Ü P eestkostjaks määramisele (tl. 14,15). Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et piiratud teovõimega E Ple on tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks eestkostja määramine põhjendatud. Kohus leiab, et PerekS §-s 96 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid Ü P eestkostjaks määramise ei ole kohtulikul arutamisel ilmnenud. PerekS § 98 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja ja ta on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkoste teostamisel tuleb eestkostjal arvestada PerekS §-s 99 märgitud piirangutega tehingute tegemisel ja paragrahvis 100 märgitud keeldudega. TsMS § 526 lg2 kohaselt eestkostja määramise määruses tuleb märkida muuhulgas ka eestkostja ülesanded, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta ning aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Viimati

2-07-30440 nimetatud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. Arvestades E P vaimset seisukorda, tuleb tal keelata igasuguste tehingute tegemine eestkostja nõusolekuta. Ühtlasi tuleb ta tunnistada valimisõiguse osas teovõimetuks. Eestkoste tuleb seada kolmeks aastaks.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 172 lg2 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seostud abinõude rakendamise menetluse kulud täielikult jätta riigi kanda. Määruse tegemisel juhindub kohus PerekS §-dest 93,95 ja TsMS §-dest 524 lg1; 525-526; 532; 661 ja 172 lg2.

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium