Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

seatud isiklik kasutusõigus N. N kuuluvale korteriomandile Tallinnas Suur-Patarei x. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 225 lg. 1 kohaselt koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Seega annab isiklik kasutusõigus hagejale õiguse nimetatud korteriomandit vallata ja kasutada. AÕS § 49 kohaselt isik, kes valdab asja reaalosa, võib selle osa valdust kaitsta §des 40-48 sätestatud korras. AÕS § 40 lg. 3 kohaselt valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. AÕS § 44 lõikes 1 on sätestatud, et valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Seega annab AÕS hagejale õiguse esitada korteriühistu vastu valduse rikkumise hagi, kui korteriühistu takistab teda asja üle tegeliku võimu teostamisel. Korteriühistu ei keela paigaldada kliimaseadet korterisse (korteriomandi reaalosa), vaid keelab selle paigaldamise ehitise küljeseinale. Seega ei ole tegemist valduse rikkumisega ning kohaldamisele kuuluvad KOS ja korteriühistuseaduse (KÜS) sätted. KOS § 2 lg. 1 kohaselt korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. KOS § 15 lõikes 1 on sätestatud, et kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Ühistu 14. juuli 2006. a. erakorralisel üldkoosolekul võtsid korteriomanikud vastu otsuse nõuda hageja poolt ülespandud kliimaseadme mahavõtmist; otsuse mittetäitmise korral tuli juhatusel kliimaseade ise maha monteerida. KÜS § 5 lg. 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud selles seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. KÜS § 13 lõikes 3 on sätestatud, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsusest teadasaamise päevast arvates. Vastavat nõuet ei ole korteriomanik kohtule esitanud. Kaasomandi eseme valitsemise on üldkoosolekul otsustanud korteriomanikud ning hageja ei saanud esitada hagi ka KOS ja KÜS sätetele tuginedes. Hageja tugineb põhiseaduse (PS) §-le 16, mille kohaselt igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Kuivõrd hagiavalduse kohaselt ohustab kliimaseadme puudumine hageja elu ja tervist, on kohus põhiseadusest lähtudes lugenud hagiavalduse lubatavaks ning käesolevat asja menetlenud. TsMS § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja väitel on tal vaja konditsioneeri, mis toob värsket õhku õuest ja seega tuleb osa konditsioneerist paigaldada maja küljeseinale. Arstliku ekspertiisi otsusest ja hageja haigusloo väljavõtetest nähtub, et hagejal on 2005. aastal olnud kahel korral insult ja ühel korral südamelihase infarkt, mille tagajärjel on hagejal raske südamepuudulikkus ja tal on tuvastatud püsiv täielik töövõimetus. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla konsultatsiooni otsusest nähtub, et seoses raske südamehaigusega vajab hageja õhukonditsioneeri. Samas ei nähtu ühestki nimetatud dokumentaalsest tõendist, et korterisse paigaldatavast õhukonditsioneerist ei piisa ning et hagejal oleks vaja just maja küljeseinale paigaldatavat õhukonditsioneeri. SA PõhjaEesti Regionaalhaigla 7. juuni 2007. a. kirjast nähtub, et hagejal esineb pidevalt õhupuudus, mille tõttu ta vajab värsket õhku, ning et värske õhuga rikastab korterit ainult selline kliimaseade, mis võtab õhku väljastpoolt korterit. Kirjast ei nähtu, et hageja elu oleks

kliimaseadme paigaldamata jätmise korral ohus. Nimetatud kiri on käsitletav dokumentaalse tõendina, mitte eriteadmistega isiku arvamusena. Võimalusest eriteadmistega isik ära kuulata hageja loobus. Samuti ei ole hageja põhjendanud, miks ei piisa värske õhu saamiseks akna avamisest. Tulenevalt eeltoodust on hagi aluseks olevad faktilised asjaolud tõendamata ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu otsuse ning uue otsusega hagi rahuldada või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus loeb tõendatuks, et apellandil on seoses terviserikkega tuvastatud täielik töövõimetus ning tal esineb pidev õhupuudus. SA Põhja Regionaalhaigla 8. juuni 2007. a. vastuses on muuhulgas märgitud, et seoses põhihaigusega esineb V. Serdyuk’il pidev õhupuudus, mille tõttu ta vajab värsket õhku. Värske õhuga rikastab korterit ainult selline kliimaseade, mis võtab õhku väljastpoolt korterit. Üldiselt teada ja tõendamist mittevajav on asjaolu, et toasisene kliimaseade/õhukonditsioneer ei võta värsket õhku õuest ja selle töö põhineb toasisese õhu jahutamisel või soojendamisel. Väljastpoolt korterit võtab õhku ainult selline konditsioneer, mille üks osa asub majast väljaspool ja seega on loomulik ja mõistlik, et õhukonditsioneeri välisosa paigaldatakse maja välisseinale, mille taga asuvasse tuppa on paigaldatud seadme teine osa. Teoreetiliselt oleks seadme välisosa võimalik paigaldada ka maja fassaadile või katusele, kuid fassaadile paigutamine ei ole mõistlik, kuna see on liiga märgatav. Katusele paigaldamine on aga raske, sest majal on kaldkatus ja seadme kahe osa ühendamiseks tuleks torud viia läbi katuse ja maja viiendal korrusel asuva korteri. Seega on kaheosalise kliimaseadme paigaldamise vajadus tõendatud ja ka põhjendatud on selle paigaldamine just maja küljeseinale. Värskest õhust ilma jäämisel on apellandi elu ja tervis ohus. Välistemperatuurid ulatuvad meie kliimas –300 C kuni +300 C kraadi, akna avatuna hoidmine sellistes tingimustes seab apellandi elu ja tervise ohtu ning ei asenda õhukonditsioneeri. Eriteadmistega isiku ülekuulamisest ei loobunud apellant heameelega. Kuna aga Eesti juhtiv kardioloog Mihhail Zemtsovski on äärmiselt hõivatud isik, ei oleks ta saanud kohtuistungil osaleda. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Elamu fassaadile või külgseinale õhukonditsioneeri paigaldamise nõue ei ole põhjendatud ning on vastuolus korteriühistu üldkoosoleku otsusega, mis on ka apellandile kohustuslikuks täitmiseks. Apellatsioonkaebuse väited on paljasõnalised ja tõendamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada, tsiviilasi tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 3 saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohus tuvastas oma otsuses, et hageja kasuks on 8. juunil 2006. a. seatud isiklik kasutusõigus N. N kuuluvale korteriomandile Tallinnas Suur-Patarei x, et hagejal on tõsised tervisehäired ning et elamu ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks loodud korteriühistu (kostja) ei keela paigaldada hagejal kliimaseadet korterisse, kuid keelab tal paigaldada seda ehitise küljeseinale. Kohus tuvastas samuti, et korteriühistu erakorralisel 14. juuli 2006. a. üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud nõuda hageja poolt ülespandud kliimaseadme mahavõtmist ning otsuse täitmata jätmise korral juhatusel kliimaseade maha monteerida. Nende asjaolude üle ei ole pooltel ka vaidlust. Hagis on hageja taotlenud, et kohus tuvastaks tema õiguse paigaldada tema poolt kasutatavasse korterisse ja maja küljeseinale kliimaseade, kuna selle puudumine ohustab

hageja elu ja tervist. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse järeldustega, et hageja nõudele ei anna alust ei valduse kaitse sätted ega KOS-i või KÜS-i normid. Kolleegium ei nõustu aga sellega, nagu võiks hageja nõudele materiaalõigusliku aluse anda PS § 16. Selles paragrahvis sätestatu kohaselt on igaühel õigus elule, seda õigust kaitseb seadus ning meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Kolleegium leiab, et tegemist on põhiõigusega, mille kaitsenormid on sätestatud seadustes, muuhulgas võlaõiguses (VÕS). Nii võib hageja nõudele materiaalõigusliku aluse anda VÕS § 1055 lg. 1, mille kohaselt juhul, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Maakohus ei ole selle sätte kohaldamise eeldusi kontrollinud ega märkinud, miks ei tule selle sätte kohaldamine kõne alla. Ka kumbki menetlusosalistest ei ole seda sätet nimetanud ning maakohus ei ole sätte kohaldamise võimalikkusele poolte tähelepanu juhtinud. Seega on rikutud TsMS §-s 351 sätestatud põhimõtteid, mille kohaselt menetlusosalistel on õigus avaldada oma arvamust kõigi asjas tõusetunud küsimuste, sealhulgas õigussuhte õigusliku kvalifikatsiooni kohta. Nii arutab kohus osundatud paragrahvi lg. 1 kohaselt menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest; lg. 2 kohaselt võimaldab kohus pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha ning lg. 3 kohaselt, kui pool ei ole võimeline arvamust avaldama seisukoha või kahtluse suhtes, millele on kohus tähelepanu juhtinud, võib kohus määrata talle tähtaja seisukoha esitamiseks. Kuna tähelepanuta on jäetud hageja nõude võimalik materiaalõiguslik alus, siis ei ole täiel määral täidetud ka eelmenetluse ülesanded. TsMS § 392 lg. 1 punktide 1 ja 3 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses muuhulgas eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Maakohus ei ole välja selgitanud, kas hageja poolt hagiga taotletavaks eesmärgiks on kostja õigusvastase kahju tekitava käitumise keelamine, ega ka, milline on selles suhtes kostja seisukoht. TsMS § 656 lg. 2 lause 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka sama paragrahvi lõikes 1 nimetamata menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kolleegium leiab, et eespoolkirjeldatud rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, kuna eelmenetluse ülesannete täiel määral täitmine võib kaasa tuua nõude täpsustamise ja uute faktiliste asjaolude esitamise vajaduse, apellatsioonimenetluses ei ole aga esimese astme kohtu eelmenetluse ülesannete täitmine võimalik nii, et sellega ei rikutaks menetlusosaliste menetlusõigusi. Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada vastavalt vaidluse uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

Margo Klaar

Urmas Reinola

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.