VS ́i hagi KÜ vastu korteriühistu suhtes kliimaseadme paigaldamise õiguse tuvastamise ja kliimaseadme mahavõtmise keelamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: VS (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja esindaja: V Kosteitšuk (OÜ Majanduskaitse Büroo, xxx); Kostja: KÜ (registrikood xxx, asukoht xxx); Kostja seaduslik esindaja: L Z (juhatuse liige); Kostja tehinguline esindaja: M Sulg (Eesti Korteriühistute Liidu jurist).
Kohtuistungi toimumise aeg
15.04.2008.a
Istungil osalenud isikud
Hageja VS, hageja esindaja V Kosteitšuk, kostja seaduslik esindaja L Z , kostja tehinguline esindaja M Sulg.
RESOLUTSIOON
Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja, VS ́i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik
Hageja esitas 06.12.2006.a Harju Maakohtusse hagi, milles palus tuvastada, et hagejal on õigus paigaldada kliimaseade Tallinnas, Xxx korterisse. Hageja täpsustas menetluse käigus hagi. Täpsustuse kohaselt soovis hageja, et tuvastataks tema õigus paigaldada kliimaseade selliselt, et osa sellest asetseks maja välisseina küljes. 24.09.2007.a tegi Harju Maakohus otsuse, millega jättis hagi täies ulatuses rahuldamata. 24.10.2007.a esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 24.09.2007.a otsus ja teha Tallinna Ringkonnakohtul uus otsus, millega hagi rahuldataks või teha ringkonnakohtul uus otsus, millega saata asi Harju Maakohtusse tagasi ilma uut otsust tegemata. 28.12.2007.a tegi Tallinna Ringkonnakohus otsuse, millega rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas Harju Maakohtu 24.09.2007.a otsuse ning saatis käesoleva
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-06-37258 tsiviilasja uueks läbivaatamiseks tagasi Harju Maakohtule. Harju Maakohus arutas käesolevat tsiviilasja 15.04.2008.a kohtuistungil, kus menetlusosalised leidsid, et asja sisulise arutamise võib lõpetada. Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja esitas 06.12.2006.a kohtule hagi, milles palus kohtul tuvastada, et hagejal on õigus paigaldada kliimaseade Tallinnas, Xxx korterisse. Menetluse käigus täpsustas hageja korduvalt oma nõuet. Viimati täpsustas hageja oma nõuet 15.04.2008.a kohtuistungil ja määratles, et hageja nõuab kliimaseadme õue käiva osa maja välisseina külge paigaldamise õiguse tuvastamist korteriühistu suhtes ja seda, et kohus tuvastaks, et korteriühistul puudub maja välisseina külge kinnitatava kliimaseadme mahavõtmise õigus ja et korteriühistu peab kliimaseadme õues käivat osa maja välisseina küljes taluma. Hagiavalduse kohaselt on hageja korteri, mis asub Tallinnas, aadressil Xxx valdaja. Tema valdamise õigus tuleneb kinnistusraamatusse kantud isiklikust kasutusõigusest. Vastav korter on ainuke hageja elukoht. Hagejal on tõsised tervisehäired, mille tõttu on ta 100%-liselt töövõime kaotanud. Hageja elas 2005ndal aastal üle kaks insulti ja ühe infarkti. Arsti soovitusel paigaldas hageja korterisse ja korteri taga asuvale maja välisseinale kliimaseadme, sest arstide soovituse kohaselt vajas hageja värsket aga jahutatud õhku. Korteriühistu nõudis kliimaseadme selle osa maha võtmist, mis oli paigaldatud maja välisseina külge. Hageja seda nõudmist ei täitnud ja nii võttis kliimaseadme maja välisseina külge paigaldatud osa maha korteriühistu. Korteriühistu kinnitas hagejale, et kui ta kavatseb selle osa uuesti maja välisseina külge paigaldada, siis eemaldab korteriühistu selle maja välisseina küljest uuesti. Seda, et korteriühistu kliimaseadme nö õueosa maja välisseina külge paigaldada ei luba ja et suure tõenäosusega eemaldataks see korteriühistu poolt uuesti, kinnitas korteriühistu seaduslik esindaja ka 15.04.2008.a kohtuistungil. Nendel põhjustel esitas hageja kohtusse hagi. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et kostja ei ole korteriomanik ja et kostja ei saa korteriühistu otsust, mille raames kliimaseadme mahavõtmine otsustati, vaidlustada. Kostja leiab, et ei hagejal, ega hageja otseses valduses oleva korteriomandi omanikul ei ole kliimaseadme nö õue käiva osa maja välisseina külge paigaldamise õigust. Selle jaoks ei ole ei korteriühistu otsust ega ka korteriomanike otsust. Selles asjas puudub ka korteriomanike kokkulepe, mis sellise kliimaseadme maja välisseina külge paigaldamist lubaks. Kostja leidis, et maja välisseina kasutamine ja valdamine ei saa seisneda selles, et iga korteriomanik või korterivaldaja võiks sinna oma suva järgi mingeid seadmeid paigaldada, see on inetu, põhjustab teisi korteriomanikke segavat müra ja on vastuolus avalik- õiguslike nõuetega. Kostja leiab, et hageja väited tema terviseseisundi ja hageja poolt soovitud kliimaseadme vajalikkuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on seisukohal, et põhjuslik seos kliimaseadme eemaldamise või paigaldamise mittelubamise ja eemaldamisega ähvardamise ühelt poolt ja kostja tervise halvenemisega teiselt poolt, puudub. Kostja leiab, et hageja soove ja vajadusi saaks rahuldada tuppa paigaldatava kliimaseadme abil ja seda ei ole kostja hagejale keelanud. Kohtu põhjendused
4.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et käesoleva asja lahendamisel on oluline tuvastada, kas hagejal on mingist konkreetsest õiguslikust alusest tulenev õigus paigaldada aadressil hoone välisseina külge kliimaseadme õue käiv osa. Samuti on oluline tuvastada, kas kostja tegevus viitab sellele, et hageja on õigustatud esitama hagi nö preventiivselt, st enne, kui kostja uuesti kliimaseadme osa mahavõtmisele asub. Kohus loeb tuvastatuks asjaolud, et hageja kasuks on seatud isiklik kasutusõigus korteriomandile aadressil Tallinn, Xxx, et hagejal on olulised tervisehäired, et maja majandamiseks asutatud korteriühistu keelab hagejal paigaldada maja välisseina külge kliimaseadet ja lubab selle, eeldusel, et hageja peaks selle paigaldama, eemaldada. Kohus loeb tuvastatuks ka selle, et maja korteriomanikud otsustasid korteriühistu erakorralisel üldkoosolekul 14.06.2006.a nõuda hageja poolt üles pandud kliimaseadme mahavõtmist ning otsuse täitmata jätmise korral juhatusel kliimaseade maha monteerida.
5.Esmalt kontrollib kohus, kas hagejal on õigus korteriühistu käest ennetavalt kliimaseadme talumist nõuda ja kliimaseadme maha võtmisest hoidumist nõuda, seejärel analüüsib kohus, kas hagejal on kliimaseadme osa maja välisseina külge paigaldamiseks õiguslik alus. Lõpuks hindab kohus, kas korteriühistu tegevus kliimaseadme mahavõtmisel võiks olla õiguspärane.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-06-37258
6.Kohus leiab, et hagejal on käesoleva hagi esitamiseks õigustatud huvi, kuivõrd hageja leiab, et tal on õigus maja välisseina sellisel viisil kasutada, kuid korteriühistu leiab, et hagejal sellist õigust ei ole ja ähvardab selle seadme maha võtta. Kostja ähvardust tuleb pidada piisavalt reaalseks, kuivõrd kostja on juba korra kliimaseadme õue käiva osa maha võtta lasknud ning kostja kinnitas ka 15.04.2008.a kohtuistungil, et kavatseb ka tulevikus kliimaseadme maha monteerimist nõuda ja selle vajadusel ka ise maha võtta, eeldusel, et hageja selle sinna seina külge uuesti paigaldab. Hageja poolt hagi esitamise eesmärgiks on tagada, et kostja tulevikus seadet maha ei võtaks. Kohus selgitas hagejale, et käesoleva asja raames, eeldusel, et kohus hagi rahuldab, võib hageja saavutada üksnes korteriühistu suhtes seadme talumise kohustuse tuvastamise ja seadme demonteerimisest hoidumise kohustuse olemasolu tuvastamise. Käesoleva asja raames, põhjusel, et kostjana on menetlusse kaasatud üksnes korteriühistu, ei saa hageja tagada, et korteriomanikud seadme maha võtmise nõuet ei esita või seadet ei demonteeri. Hageja ei taotlenud korteriomanike menetlusse kaasamist ja leidis, et asja sisulise arutamise võib lõpetada.
7.Käesolevas lõigus kontrollib kohus, kas hageja nõue tuleks rahuldada sellest tulenevalt, et hagejal on õigus korteriomandit, mille mõttelise osa koosseisu kuulub ka kinnisasjaga püsivalt ühendatud ehitise osa (sein), kasutada, millise õiguse annab hagejale isiklik kasutusõigus. Tallinna Ringkonnakohus nõustus oma 28.12.2007.a otsuses, millega ta varasema maakohtu otsuse osaliselt tühistas, maakohtu otsuse järeldusega, et hageja nõudele ei anna alust valduse kaitse sätted ega KOSi ega KÜSi sätted. Maakohus leidis, et korteriomandi reaalosa valdamises hagejat ei takistata ning et seetõttu ei saa selles osas valduse kaitse hagi kõne alla tulla. Kohus nõustub selle seisukohaga, kuid leiab, et ka maja välissein, mis on korteriomandiseaduse kohaselt imperatiivselt kaasomandisse ja mitte korteriomandi reaalosa hulka kuuluv, on kortermaja valdajate kaasvalduses, nii nagu on korteriomanike kaasvalduses ka näiteks trepikojad jm üldkasutatavad hooneosad. Seda, kas hageja, selle hooneosa kaasvaldajana saaks oma nõude selle seina kaasvalduse teostamise takistamisest tulenevalt esitada korteriühistu kui kostja vastu, ei ole veel käesolevas asjas kontrollitud. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus leidis, et kontrollida tuleb kõiki võimalikke hagi rahuldamise materiaalõiguslikke aluseid ja vastavaid eeldusi, siis tuleb maakohtul ka seda alust hagi võimaliku rahuldamise alusena kontrollida. AÕS § 44 lg 1 kohaselt on valduse rikkumise korral valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Valduse rikkumise mõiste on avatud asjaõigusseaduse § 40 lg-s 3, mille kohaselt on valduse rikkumine valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Kuivõrd hageja ei valda seda hooneosa enam selle kaudu, et kinnitab seina külge kliimaseadet, vaid palub kohtul tuvastada, et hagejal on õigus kliimaseadet maja välisseina küljes hoida, siis leiab kohus, et eeldusel, et kohus sellise õiguse olemasolu tuvastab, kuuluks hagi rahuldamisele. Kuivõrd hageja ei tugine mitte valduse rikkumisele, vaid palub kohtul tuvastada, et hagejal on õigus vaidlusalust seina sellisel viisil kasutada, et hageja võib seina külge paigaldada kliimaseadme, tuleb vastaval alusel hagi rahuldamise eeldusena kohtul tuvastada, kas konkreetses kortermajas korteri kasutamise ja valdamise õigus annab hagejale õiguse seda seina kasutada sellisel moel, et seina külge võiks kinnitada kliimaseadme. Hageja õigus korteriomandit, sh nii korteriomandi reaalosa, kui ka korteriomandi koosseisu kuuluva mõttelise osa osaks olevaid hooneosasid, sh vaidlusalust seina kasutada, tuleneb korteriomandi omanikul olevast valdamise ja kasutamise õigusest. Korteriomanik on talle kuuluva korteriomandi kasutamise ja valdamise õiguse, mitte suuremal määral, kui see, mis korteriomanikule endale kuulus, üle andnud, korteriomandi isikliku kasutusõigusega koormamise läbi, hagejale. Seega võib hagejal olla õigus maja välisseina teatud spetsiifilisel viisil vallata juhul, kui selline õigus oleks korteriomanikul, kes talle kuuluva korteriomandi hageja kasuks isikliku kasutusõigusega koormas. Igal korteriomanikul on õigus korteriomandi koosseisu kuuluvat kaasomandit kasutada ja seda vallata selliselt, et kasutamine ja valdamine haakuks vastavate hooneosade olemusliku funktsionaalsusega, st iga hooneosa valdamise ja kasutamise viisi kohasuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, milline on selle hooneosa olemuslik kasutamise viis. Kusjuures hooneosa kohase kasutusviisi hindamisel ei ole määrav mitte see põhjus, miks hooneosa teatud spetsiifilisel viisil kasutada soovitakse, vaid puhtalt see, milline on konkreetse hooneosa olemuslik kasutusviis. Kohtu hinnangul ei kuulu kortermaja välisseina olemusliku või loomuliku kasutamise viisi hulka see, kui seina külge kinnitatakse kliimaseade või mõni muu sarnane aparaat. Vastasel korral tuleks jaatada seda, et seina külge võib kliimaseadet kinnitada iga korteriomanik või korteri valdamiseks õigustatud muu isik. See viiks selleni, et kortermajade välisseinad võivad mingil hetkel olla täidetud kliimaseadmete, SAT TV antennidega jms-ga. Maja välisseina primaarseks funktsiooniks on maja kandevõime tagamine, maja kaitsmine ilmastiku jm mõjutuste eest, sisekliima tagamine jms. Maja välissein on püstitatud just nendel eesmärkidel. See asjaolu, et hageja kasutab korterit, mille reaalosa paikneb ruumiliselt selle konkreetse välisseina osa
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-06-37258 taga, ei anna hagejale teistsugust ega suuremat välisseina kasutamise ega valdamise õigust. Teiseks peab kohus rõhutama, et korteriomandiseaduse § 16 lg 1 kohaselt võib korteriomanik teha ehituslikust või muust kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suuremat ümberkorraldust üksnes kõikide korteriomanike kokkuleppe olemasolu korral. Sellise kokkuleppe puudumine on käesolevas vaidluses vaidlusväline asjaolu. Sellise kokkuleppe puudumist kinnitasid nii hageja kui ka kostja. Kohus peab veel vajalikuks märkida, et kuigi hagejal on õigus vallata kõiki korteriomandi koosseisu kuuluva kaasomandi osi, siis on hagejal õigus selliseid hooneosi vallata mitte ükskõik millisel viisil, vaid üksnes kohaselt, st selliselt, et valdamine peab haakuma konkreetse hooneosa otstarbe ja kohase kasutusviisiga. Seniajani on vastavat seina kasutatud puhtana igasugustest seadmetest ning kohtu hinnangul oleks see, kui seda seina hakataks edaspidi valdama ja kasutama selliselt, et sinna hakataks paigaldama ka erinevaid seadmeid, vastava hooneosa kasutuse ja valdamise oluline muutus, milleks ühel kaasvaldajal oma suvast tulenevalt iseenesest õigust ei ole. Eespool toodust tulenevalt asub ka käesolev kohtukoosseis seisukohale, et hagejal on küll õigus korteriomandi kaasomandi koosseisu kuuluvaid hooneosasid vallata ja kasutada, kuid selline õigus ei hõlma endas maja välisseina külge kliimaseadme kinnitamist. Seega jõudis ka käesolev kohtukoosseis, mõneti täiendatud asjaolusid, eelnevale täiendavalt lisaks arvesse võttes samale järeldusele, millele jõudis ka asja varasemalt arutanud maakohtu ja ringkonnakohtu koosseis.
8.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja valdamise õigus võiks tuleneda põhiseaduse §-st 16. Sellise väite esitas hageja ka viimasel kohtuistungil. Käesolev kohtukoosseis jagab selles osas täielikult Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta, mis on ka TsMS § 658 lg-st 2 tulenevalt ka maakohtule käesoleva asja uuesti läbivaatamisel siduv, et põhiõiguse konkreetne kaitse peab tulenema mingist põhiseadusest madalamalseisvast seadusest, näiteks asjaõigusseadusest või võlaõigusseadusest ning otse põhiseadusest tulenevalt ei saa hagejal kliimaseadme maja seina külge paigaldamise õigust korteriühistu suhtes eksisteerida.
9.Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja õigus kliimaseadme paigaldamiseks võiks tuleneda VÕS § 1055 lg-st 1. Selle normi kohaselt võib isik nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist, eeldusel, et kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Seega on VÕS § 1055 lg 1 esimeseks eelduseks see, et kostja paneks hageja suhtes toime kahju õigusvastase tekitamise või ähvardaks sellega. Seega tuleb vastav asjaolu tuvastada. Antud juhul tuleb kontrollida, kas kostja paneb hageja suhtes toime (või ähvardab hagejat vastava tegevusega) VÕS §-dest 1043 koosmõjus § 1045 lg 1 p 5 alt 3 või § 1043 koosmõjus § 1045 lg 1 p 2 alt-s 2 sätestatud teo. Sest, kui kostja ei pane toime hageja suhtes õigusvastast tegu ega ähvarda selle toimepanemisega, siis ei saa ka õigusvastast tegevust keelata. Ka VÕS § 1055 lg 1 lauses 2 sätestatu eeldab delikti üldkoosseisu esinemist, st vähemalt hageja tegu, millega kaasneb õigusvastase tagajärjena §-s 1055 lg 1 lauses 2 sätestatud tagajärg, põhjuslikku seost ja kahju või siis vastavate asjaoludega ähvardamist. Sellest tulenevalt kontrollib kohus, kas käesoleval juhul esineb delikti koosseis. Eespool asus kohus seisukohale, et hagejal ei ole õigust maja seina sellisel viisil vallata, järelikult ei saa väita, et kliimaseadme paigaldamise keelamine oleks tegu, mida saaks kvalifitseerida VÕS § 1043 koosmõjus § 1045 lg 1 p-s 5 sätestatud teona, millega pandaks toime hageja valdusõiguse rikkumine. Sellisel kujul seina valdamise õigust kostjale ei ole ning seetõttu ei saa sellisel kujul valdamise keelamine ka rikkuda hageja õigust seina valdamisele. Käesoleva menetluse raames ei esine mitte seda olukorda, kus hageja maja välisseina teatud viisil valdab ja kostja talt valduse ära võtab, vaid käesoleval juhul häirib hagejat see, et kostja ei luba hagejal seina valdust hageja poolt soovitud viisil teostada ning vaidlus käib sellise õiguse olemasolu või puudumise suhtes.
10.Järgnevalt kontrollib kohus, kas kostja poolt kliimaseadme õue paigaldatava osa maja välisseina külge paigaldamine võiks olla kvalifitseeritav VÕS § 1043 koosmõjus § 1045 lg 1 p 2 alt-s 2 sätestatud teona. Kohtu hinnangul peaks kostja poolt kliimaseadme eemaldamine ja eemaldamisega ähvardamine põhjustama hagejale tervisekahjustuse tekkimise ja kliimaseadme eemaldamine ja eemaldamisega ähvardamine peab olema kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (VÕS § 127 lg 4), sest kahju kuulub hüvitamisele üksnes sellisel juhul. Kohus selgitas hagejale ka kohtuistungil, et hagi sellisel alusel rahuldamine eeldab põhjusliku seose olemasolu ja palus hagejal põhjusliku seose olemasolu selgitada. Hageja esitas oma selgitused ja leidis, et asja arutamise võib lõpetada. Kohus, analüüsinud asjas esitatud asjaolusid sh hageja ja kostja selgitusi, leiab, et selle vahel, kui korteriühistu kliimaseadme õue ulatuva osa eemaldab ja selle vahel, et kostjale tekib võib- olla peale seda infarkt või insult, ei ole omavahel põhjuslikus seoses. Vastav seos jääb väga kaugeks. Konkreetsel juhul ei põhjusta kliimaseadme töö lõpetamine otseselt
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-06-37258 hagejale ühegi haiguse tekkimist ega hageja tervisliku seisundi halvenemist. Hageja terviseprobleemid ei teki ega süvene mitte sellest, kui kliimaseadme töö lõpetatakse, vaid sellest, et hagejal on vastav tervislik seisund. Samal põhjusel ei saa asuda seisukohale, et kostja paneks kliimaseadme välisseina küljest eemaldamisega toime hageja tervise kahjustamise VÕS § 1055 lg 1 lause 2 tähenduses, sest kostja poolse käitumise (kliimaseadme võimalik eemaldamine) ja hageja võimaliku õigusvastase tagajärje (tervise kahjustumine) vahel puudub kohane põhjuslik seos.
11.Kuivõrd kohus asus seisukohale, et hagejal ei ole vaidlusaluse seina sellisel kujul valdamise õigust, et hageja võiks seina külge kliimaseadet paigaldada ning et sellist õigust ei saa hagejal olla ka VÕS §-st 1055 tulenevalt, siis ei oma tähendust hageja ja kostja väited, mis puudutavad seda, kas hageja tervis ja elu sõltuvad kliimaseadmest ja kas vastavad meditsiinilised seosed on tõendatud või mitte.
12.Eespool toodust tulenevalt, olles analüüsinud kõiki poolte poolt esile toodud asjaolusid, maakohtu poolt varasemas menetluses esitatud aluseid ja Tallinna Ringkonnakohtu poolt nimetatud aluseid, asub kohus seisukohale, et kehtiv õigus ei näe ette mitte ühtegi alust, mis võiks anda hagejale hageja poolt soovitud viisil kliimaseadme paigaldamise õiguse. Kuivõrd hagejal sellist õigust ei ole, siis ei saa ka kohus kostjat sellise kliimaseadme talumiseks kohustada ja kliimaseadme demonteerimisest hoidumiseks kohustada. Kuivõrd hagejal ei ole õigust ühelgi õiguslikul alusel kliimaseadet paigaldada, siis ei oma käesolevas asjas tähendust ka hageja täiendavad väited aluste kohta, mille suhtes kohus leidis, et kliimaseadme paigaldamise alust ei esine ega kostja vastuväited nende väidete ja hagi suhtes. Kohtukulude jaotus
13.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kaupo Paal Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.