Tsiviilasja number
2-06-37258
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. veebruar 2009, Tallinn
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar
Tsiviilasi
Vladimir Serdyuki hagi KÜ Suur-Patarei 25 vastu kliimaseadme paigaldamise õiguse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
15 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.05.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vladimir Serdyuki apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja esindajad
15.01.2009, avalik kohtuistung Hageja Vladimir Serdyuk (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx-xxxxxxx xx-xx xxxxxxx xxxxx), esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja KÜ Suur-Patarei 25 (registrikood 80071273, asukoht Suur-Patarei 25- 6, 10415, Tallinn), esindajad Lea Zäuram ja Monika Sulg
Harju Maakohtu 05.05.2008 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 06.12.2006 kohtule hagi KÜ Suur-Patarei 25 vastu, milles palus kohtul tuvastada, et hagejal on õigus paigaldada Tallinnas Xxxx-xxxxxx xx-xx asuvasse korterisse kliimaseade. Menetluse käigus täpsustas hageja korduvalt oma nõuet. Viimati täpsustas hageja oma nõuet
15.04.2008 kohtuistungil ja määratles, et nõuab kliimaseadme õue käiva osa maja välisseina külge paigaldamise õiguse tuvastamist korteriühistu suhtes ja seda, et kohus tuvastaks, et korteriühistul puudub maja välisseina külge kinnitatava kliimaseadme mahavõtmise õigus ja et korteriühistu peab kliimaseadme õues käivat osa maja välisseina küljes taluma. Hageja on Tallinnas Xxxx-xxxxxx xx-xx asuva korteri valdaja. Hagejal on korteri kasutamiseks isiklik kasutusõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse tehtud kanne. Hagejal on rasked tervisehäired, mille tõttu on ta kaotanud töövõime 100%-liselt. Hagejal oli 2005.a kaks insulti ja üks infarkti. Seoses terviseprobleemidega ja suvel palavate ilmadega ning arsti soovitusel oli hageja 2006.a suvel sunnitud paigaldama korterisse kliimaseadme, milleks andis nõusoleku ka korteriomanik. Kliimaseade paigaldati korterisse ja osa sellest korteri välisseinale. Korteriühistu esimees nõudis 14.07.2006 üldkoosoleku otsuse alusel seadme mahavõtmist. Hageja väitel osales üldkoosolekul 18 inimest ning seadme mahavõtmise poolt hääletas 8 inimest. Seda aga protokolli sisse ei kantud. Samuti ei allkirjastanud koosolekul osalejad protokolli. Kuna hageja ei nõustunud kliimaseadme mahavõtmisega, lasi kostja OÜ Rippon Ehituse töötajatel 28.07.2006 seadme välisosa maja seinalt maha võtta. Korteriühistu kinnitas hagejale, et kui ta kavatseb selle osa uuesti maja välisseina külge paigaldada, siis eemaldab korteriühistu selle maja välisseina küljest uuesti. Nimetatud korter on hageja ainuke elukoht ning halva tervise tõttu on kliimaseade talle elutähtis. Kliimaseadme puudumine ohustab hageja elu ja tervist. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu, leides, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole korteriomanik ja ta ei saa vaidlustada korteriühistu otsust, mille raames kliimaseadme mahavõtmine otsustati. Hagejal ega korteriomandi omanikul ei ole kliimaseadme nö õue käiva osa maja välisseina külge paigaldamise õigust, kuna selle kohta ei ole korteriühistu otsust ega korteriomanike otsust. Hageja tõlgendab meelevaldselt korteriomandi seaduse (KOS) § 15 lg 1. Kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud küll ühiselt, kuid hageja ei taha arvestada teiste kaasomanike seisukohtadega, paigaldades kliimaseadme maja fassaadile. Vaidlusaluse korteri omanik on andnud hagejale nõusoleku kliimaseadme paigaldamiseks korterisse, mitte maja fassaadile. Korteriühistu üldkoosolek on vastu võtnud otsuse mitte lubada kliimaseadme paigaldamist maja seinalefassaadile. Kostja ei ole vastu kliimaseadme paigaldamisele korterisse. Kostja on teinud korduvalt ettepaneku paigaldada korterisse teisaldatav kliimaseade AEG, mis loob mõnusa mikrokliima minimaalse montaažiaja ja vahendite kuluga. Hageja ei ole kostja ettepanekuid arvestanud. Hageja väited tema terviseseisundi ja soovitud kliimaseadme vajalikkuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Põhjuslik seos kliimaseadme eemaldamise või paigaldamise mittelubamise ja eemaldamisega ähvardamise ühelt poolt ja kostja tervise halvenemisega teiselt poolt, puudub. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus tuvastas, et hageja kasuks on seatud isiklik kasutusõigus korteriomandile Tallinnas Xxxxxxxxxx xx-xx, et hagejal on olulised tervisehäired, et maja majandamiseks asutatud korteriühistu keelab hagejal paigaldada maja välisseina külge kliimaseadet ja lubab selle eemaldada, kui hageja peaks selle paigaldama. Kohus tuvastas ka, et maja korteriomanikud otsustasid korteriühistu erakorralisel üldkoosolekul 14.06.2006 nõuda hageja poolt üles pandud kliimaseadme mahavõtmist ning otsuse täitmata jätmise korral juhatusel kliimaseade maha monteerida. Hagejal on hagi esitamiseks õigustatud huvi, kuivõrd ta leiab, et tal on õigus paigaldada maja välisseina külge kliimaseade. Korteriühistu leiab, et hagejal sellist õigust ei ole ja ähvardab kliimaseadme maha võtta. Kostja ähvardust tuleb pidada piisavalt reaalseks, kuivõrd kostja on juba
korra kliimaseadme õue käiva osa maha võtta lasknud ning kostja kinnitas 15.04.2008 kohtuistungil, et kavatseb ka tulevikus kliimaseadme maha monteerimist nõuda ja selle vajadusel ka ise maha võtta, eeldusel, et hageja selle sinna seina külge uuesti paigaldab. Hageja poolt hagi esitamise eesmärgiks on tagada, et kostja tulevikus seadet maha ei võtaks. Kuivõrd hageja ei tugine mitte valduse rikkumisele, vaid palub kohtul tuvastada, et hagejal on õigus vaidlusaluse seina külge paigaldada kliimaseade, tuleb tuvastada, kas konkreetses kortermajas korteri kasutamise ja valdamise õigus annab hagejale õiguse seina kasutada moel, et seina külge võiks kinnitada kliimaseadme. Hageja õigus korteriomandit, sh nii korteriomandi reaalosa, kui ka korteriomandi koosseisu kuuluva mõttelise osa osaks olevaid hooneosasid, sh vaidlusalust seina kasutada, tuleneb korteriomandi omanikul olevast valdamise ja kasutamise õigusest. Korteriomanik on talle kuuluva korteriomandi kasutamise ja valdamise õiguse üle andnud hagejale korteriomandi isikliku kasutusõigusega koormamise läbi. Seega võib hagejal olla õigus maja välisseina teatud spetsiifilisel viisil vallata juhul, kui selline õigus on korteriomanikul, kes talle kuuluva korteriomandi hageja kasuks isikliku kasutusõigusega koormas. Igal korteriomanikul on õigus korteriomandi koosseisu kuuluvat kaasomandit kasutada ja seda vallata selliselt, et kasutamine ja valdamine haakuks vastavate hooneosade olemusliku funktsionaalsusega, st iga hooneosa valdamise ja kasutamise viisi kohasuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, milline on selle hooneosa olemuslik kasutamise viis. Kusjuures hooneosa kohase kasutusviisi hindamisel ei ole määrav mitte see põhjus, miks hooneosa teatud spetsiifilisel viisil kasutada soovitakse, vaid puhtalt see, milline on konkreetse hooneosa olemuslik kasutusviis. Kortermaja välisseina olemusliku või loomuliku kasutamise viisi hulka ei kuulu see, kui seina külge kinnitatakse kliimaseade või mõni muu sarnane aparaat. Vastasel korral tuleks jaatada seda, et seina külge võib kliimaseadet kinnitada iga korteriomanik või korteri valdamiseks õigustatud muu isik. See viiks selleni, et kortermajade välisseinad võivad mingil hetkel olla täidetud kliimaseadmete, SAT TV antennidega jms-ga. Maja välisseina primaarseks funktsiooniks on maja kandevõime tagamine, maja kaitsmine ilmastiku jm mõjutuste eest, sisekliima tagamine jms. Maja välissein on püstitatud just nendel eesmärkidel. See asjaolu, et hageja kasutab korterit, mille reaalosa paikneb ruumiliselt selle konkreetse välisseina osa taga, ei anna hagejale teistsugust ega suuremat välisseina kasutamise ega valdamise õigust. KOS § 16 lg 1 kohaselt võib korteriomanik teha ehituslikust või muust kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suuremat ümberkorraldust üksnes kõikide korteriomanike kokkuleppe olemasolu korral. Sellise kokkuleppe puudumist kinnitasid nii hageja kui ka kostja. Kuigi hagejal on õigus vallata kõiki korteriomandi koosseisu kuuluva kaasomandi osi, siis on hagejal õigus selliseid hooneosi vallata mitte ükskõik millisel viisil, vaid üksnes kohaselt, st selliselt, et valdamine peab haakuma konkreetse hooneosa otstarbe ja kohase kasutusviisiga. Seniajani on vastavat seina kasutatud puhtana igasugustest seadmetest ning kohtu hinnangul oleks see, kui seda seina hakataks edaspidi valdama ja kasutama selliselt, et sinna hakataks paigaldama ka erinevaid seadmeid, vastava hooneosa kasutuse ja valdamise oluline muutus, milleks ühel kaasvaldajal oma suvast tulenevalt iseenesest õigust ei ole. Eespool toodust tulenevalt on hagejal küll õigus korteriomandi kaasomandi koosseisu kuuluvaid hooneosasid vallata ja kasutada, kuid selline õigus ei hõlma endas maja välisseina külge kliimaseadme kinnitamist. Põhiõiguse konkreetne kaitse peab tulenema mingist põhiseadusest (PS) madalamalseisvast seadusest, näiteks asjaõigusseadusest (AÕS) või võlaõigusseadusest (VÕS) ning otse põhiseadusest tulenevalt ei saa hagejal kliimaseadme maja seina külge paigaldamise õigust korteriühistu suhtes eksisteerida. VÕS § 1055 lg 1 esimeseks eelduseks on see, et kostja paneks hageja suhtes toime kahju õigusvastase tekitamise või ähvardaks sellega. Kuna hagejal ei ole õigust maja seina sellisel viisil
vallata, ei saa kliimaseadme paigaldamise keelamine olla teoks, mida saaks kvalifitseerida VÕS § 1043 koosmõjus § 1045 lg 1 p-s 5 sätestatud teona, millega pandaks toime hageja valdusõiguse rikkumine. Tegemist ei ole olukorraga, kus hageja maja välisseina teatud viisil valdab ja kostja talt valduse ära võtab, vaid käesoleval juhul häirib hagejat see, et kostja ei luba hagejal seina valdust hageja poolt soovitud viisil teostada ning vaidlus käib sellise õiguse olemasolu või puudumise suhtes. Teiseks tuleb kontrollida, kas kostja poolt kliimaseadme õue paigaldatava osa maja välisseinalt eemaldamine võiks olla kvalifitseeritav VÕS § 1043 koosmõjus § 1045 lg 1 p 2 alt-s 2 sätestatud teona. Kostja poolt kliimaseadme eemaldamine ja eemaldamisega ähvardamine peab põhjustama hagejale tervisekahjustuse tekkimise ja kliimaseadme eemaldamine ja eemaldamisega ähvardamine peab olema kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (VÕS § 127 lg 4), sest kahju kuulub hüvitamisele üksnes sellisel juhul. Kohus leidis, et selle vahel, kui korteriühistu kliimaseadme õue ulatuva osa eemaldab ja selle vahel, et kostjale võib tekkida peale seda infarkt või insult, ei ole omavahel põhjuslikus seoses. Vastav seos jääb väga kaugeks. Kliimaseadme töö lõpetamine ei põhjusta otseselt hagejale ühegi haiguse tekkimist ega hageja tervisliku seisundi halvenemist. Hageja terviseprobleemid ei teki ega süvene mitte sellest, kas kliimaseadme töö lõpetatakse, vaid sellest, et hagejal on vastav tervislik seisund. Samal põhjusel ei saa asuda seisukohale, et kostja paneks kliimaseadme välisseina küljest eemaldamisega toime hageja tervise kahjustamise VÕS § 1055 lg 1 lause 2 tähenduses, sest kostja poolse käitumise (kliimaseadme võimalik eemaldamine) ja hageja võimaliku õigusvastase tagajärje (tervise kahjustumine) vahel puudub kohane põhjuslik seos. Kuivõrd hagejal ei ole vaidlusaluse seina sellisel kujul valdamise õigust, et ta võiks seina külge kliimaseadet paigaldada ning et sellist õigust ei saa hagejal olla ka VÕS §-st 1055 tulenevalt, siis ei oma tähendust hageja ja kostja väited, mis puudutavad seda, kas hageja tervis ja elu sõltuvad kliimaseadmest ja kas vastavad meditsiinilised seosed on tõendatud või mitte. Eespool toodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kehtiv õigus ei näe ette mitte ühtegi alust, mis võiks anda hagejale hageja poolt soovitud viisil kliimaseadme paigaldamise õiguse. Kuivõrd hagejal sellist õigust ei ole, siis ei saa ka kohus kostjat sellise kliimaseadme talumiseks kohustada ja kliimaseadme demonteerimisest hoidumiseks kohustada. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning tuvastada tema õigus paigaldada Suur-Patarei 24 maja küljeseinale kliimaseade. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme ja hindas kogutud tõendeid ebaõigesti, mõned tõendid ja asjaolud jättis üldse hindamata. Seoses tõsiste terviseprobleemidega ja palavate ilmadega suvel ning arstide soovitusel paigaldas hageja 12.06.2006 oma korterisse ja maja välisküljeseinale kliimaseadme. Kliimaseade kergendas tema tervislikku seisundit tunduvalt. Seda tõendab asjaolu, et kliimaseade olemasolu ajal (12.06.28.07.2006) ei olnud hagejal statsionaarravi ega muud arstiabi vaja. Seadme mahavõtmisel halvenes hageja tervislik seisund tunduvalt ja 28.08.2006 viidi ta haiglasse südamepuudulikkuse süvenemise tõttu. Sellega on tõendatud asjaolu, et kliimaseadme puudumine seab ohtu hageja tervise ja elu. Hageja palub asja juurde võtta 15.12.2006 väljavõtte ambulatoorsest kaardist, millest nähtub, et ta viibis statsionaarravil: 31.10.-04.11.2005, 02.02.-25.02.2006, 06.03.-09.03.2006, 25.03.-31.03.2006, 22.05. - 30.05.2006.a. 28.08.-04.09.2006. Esimese astme kohus keeldus lisatud tõendit toimikumaterjalidele juurde võtmast, põhjendades seda sellega, et toimikus on piisavalt väljavõtteid hageja haigusloost.
Vaidlustatud kohtulahendis on kirjas, et hageja soov on paigaldada kliimaseadme välisosa maja välisseina külge. Tegelikult oli hageja nõudeks tuvastada tema õigus paigaldada korterisse ja maja küljeseinale õhukonditsioneer. Tähtis on, et kliimaseade paigaldatakse just küljeseinale, mitte fassaadile ega katusele. Hageja valis kõige vähem koormava paigalduse viisi. Teoreetiliselt oleks seadme välisosa võimalik paigaldada ka maja fassaadile või katusele, kuid fassaadile paigaldamine ei ole mõistlik, kuna see on liiga märgatav, katusele on aga ebatavaliselt raskendatud, sest majas on kaldkatus ja seadme kahe osa ühendamine läbi katuse ja maja viienda korruse korteri keerukas. Maakohus on lugenud tuvastatuks, et maja korteriomanikud otsustasid korteriühistu erakorralisel üldkoosolekul 14.06.2006 nõuda hageja poolt ülespandud kliimaseadme mahavõtmist. Hagiavalduses seadis hageja kahtluse alla 14.06.2006 üldkoosoleku otsuse kehtivuse. Hageja postkasti oli pandud kohtule esitatud protokolli ärakiri. Protokollis on kirjas, et kliimaseadme mahavõtmise poolt hääletas 15 korteriomanikku. Protokollis on ainult kahe isiku allkirjad. Seega ei ole võimalik tuvastada, mitu korteriomanikku osales nimetatud koosolekus ega seda, kes kuidas hääletas. Selge ei ole, kes konkreetselt olid need korteriomanikud, kui palju neid oli, kui palju korteriomanikke majas kokku on. Seega ei saa tuvastatuks lugeda asjaolu, et korteriomanikud hääletasid kliimaseadme mahavõtmise poolt. Hääletamise tegelikud asjaolud on märgitud hagiavalduses (faktiväidetena) ja nendele ei ole kostja vastu vaielnud. Järelikult on ta neid tunnistanud. Selge ei ole, milliste tõendite alusel asus kohus vaidlustatavale seisukohale. Hageja nõude aluseks saab olla VÕS § 1055. Kliimaseadme mahavõtmine kostja poolt on käsitatav VÕS §-des 1043 ja 1045 nimetatud teona. Selle keelamist hageja vajabki. Juhul, kui kohus otsustab, et hagejal on õigus paigaldada kliimaseade, siis ei saa keegi enam seda maha võtta. Tegelikult võiks hageja nõuda ka ebaseaduslikult mahavõetud kliimaseadme tagasipanemist. Peamiseks vaidluse aspektiks on hageja tungiv/eluline vajadus kliimaseadme järele, so teisisõnu hageja õigus elule, mis on kaitstud põhiseadusega ja mis on olulisem kui kaasomanike õigus kaasomandi eset kasutada. Kliimaseadme mahavõtmisega seab kostja ohtu hageja tervise ja elu. Järgmine insult või infarkt, mille esinemise võimalus tekib kliimaseadme puudumisel, võib põhjustada hageja surma. Üldteada on asjaolu, et südamepuudulikkusega inimesed kannatavad eriti suvel ja palavate ilmadega. Paljud haiged inimesed surevad õhupuuduse tõttu. Paar aastat tagasi eriti palavate ilmade tõttu olid kogu Euroopa haiglad südamepuudulikkuse ja hüpertooniatõbe põdevaid inimesi täis. Tuhanded inimesed tol suvel surid. Hagejal on tuvastatud pidev õhupuudus. Seetõttu vajab ta kogu aeg värsket ja jahedat õhku. Värske õhuga rikastab korterit ainult selline kliimaseade, mis võtab õhku väljastpoolt korterit, s.o rikastab korterit välisõhuga. Hageja palub asja juurde võtta 18.05.2008 kiirabikaardi, millest nähtub, et talle kutsuti kiirabi minestuse tõttu. Ilma konditsioneerita on järjekordse infarkti või insuldi risk hagejal suurem kui kliimaseadme olemasolul. Eriti ohtlik on suvel palavate ilmadega. Seda tõendit ei saanud hageja varem esitada, sest seda ei eksisteerinud. Esimese astme kohus jättis hindamata hageja esitatud regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja 08.10.2007 tõendi, regionaalhaigla taastusravikeskuse juhataja 08.06.2007 tõendi, regionaalhaigla 17.07.2006 konsultatsiooni otsuse ja väljavõtted hageja haigusloost. Nimetatud tõenditest tuleneb üks konkreetne järeldus. Hageja vajab õuest õhku võtvat kliimaseadet. Sellel alusel pidi kohus hindama, kumb õigus on primaarne: kas PS §-s 16 antud õigus elule või AÕS-ga kehtestatud omandiõigus. Esimese astme kohus pidas ülemuslikuks omandiõigust, allutades sellele inimese eluõiguse. Teadaolevalt ei saa tõendada negatiivset asjaolu. Seda, et kliimaseadme puudumine seab hageja elu ohtu ja võib põhjustada või kiirendada tema surma, saab tõendada ainult hageja surmaga. Hageja esitatud tõendid kinnitavad seda, et tema ellujäämise šanss suureneb kliimaseadme olemasolul. Tema jaoks, on see väga oluline asjaolu. Meditsiinilistele näidustustele tugineva ja inimesele elutähtsa seadme mahavõtmist ei ole KÜ üldkoosolek pädev otsustama.
Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei põhjenda ringkonnakohus oma otsust, sest nõustub esimese astme kohtu põhjendustega. Maakohus ei kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Apellandi sellekohane käsitlus ei ole õige. Kohus asus põhjendatult seisukohale, et hagejal on küll õigus korteriomandi kaasomandi koosseisu kuuluvaid hooneosasid vallata ja kasutada, kuid selline õigus ei hõlma endas maja välisseina külge kliimaseadme kinnitamist. Kuna kohus asus seisukohale, et hagejal ei ole õigust maja seina sellisel viisil vallata, siis järelikult ei saa väita, et kliimaseadme paigaldamise keelamine oleks tegu, mida saaks kvalifitseerida VÕS § 1043 koosmõjus § 1045 lg 1 p-s 5 sätestatud teona, millega pannakse toime hageja valdusõiguse rikkumine. Seetõttu ei ole õige kaebuses sisalduv viide kostja tegevusele kui VÕS §-des 1043 ja 1045 nimetatud teole. Tegemist ei ole olukorraga, kus hageja maja välisseina teatud viisil valdab ja kostja talt valduse ära võtab, vaid hageja õigusi rikub väidetavalt see, et kostja ei luba tal teostada seina valdamist tema poolt soovitud viisil. Ka VÕS § 1055 alusel esitatava nõude rahuldamine eeldab kahju õigusvastase tekitamise tuvastamist. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus hindas tõendeid valikuliselt ja ebaõigesti. Poolte vahel ei olnud vaidlust selle üle, et hagejal on rasked tervisehäired, mistõttu tema tervist puudutavate tõendite eraldi hindamine ei omanud antud vaidluses tähtsust. Kuid sellele vaatamata ei ole võimalik seostada hageja tervislikku seisundit vaidlusaluse seadmega. Kohtul ei olnud võimalik tuvastada põhjuslikku seost kliimaseadme olemasolu (seega ka selle eemaldamise) ja hagejal tervisehäire tekkimise vahel. Sel põhjusel ei saa järeldada, et kostja paneks kliimaseadme eemaldamisega toime hageja tervise kahjustamise VÕS § 1055 lg 1 lause 2 tähenduses. Kohus ei pidanud kõrvutama PS §-st 16 tulenevat õigust elule omandiõigusega. Maakohus märkis õigesti, et hagejal ei eksisteeri otse põhiseadusest tulenevat õigust paigaldada maja seina külge kliimaseade, millele peaks sel juhul vastama kostja kohustus sellega nõustuda. Delikti koosseisu esinemist on kohus kontrollinud. Esitatud tõendite põhjal ei olnud maakohtul alust järeldada, et korteriühistu üldkoosoleku 14.06.2006 otsus ei oleks kehtiv. See, et protokollile ei ole alla kirjutanud kõik koosolekul osalenud liikmed, sellist järeldust teha ei võimalda. Pealegi ei kuulu käesoleva vaidluse esemesse nimetatud koosoleku toimumise ja hääletamisega seotud asjaolud. Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata, siis kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.
Ü. Jänes
G. Kivinurm
M. Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.