Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus K.Z suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.07.2017 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse K.Z määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Esialgse õiguskaitse avalduse esitaja (avaldaja): Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399; asukoht Sütiste tee 19, 13419 Tallinn, epost:XXX) Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): K.Z (isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti (epost: XXX )
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta K.Z määruskaebus rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 24.07.2017 määrus jätta muutmata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta riigi kanda.
Määrus kätte toimetada menetlusosalistele (sh määruskaebuse esitajale isiklikult).
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu perekonnaliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib 1(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-11183 esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluse võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Asjaolud
1.24.07.2017 esitas Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik (edaspidi ka avaldaja või psühhiaatriakliinik) Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks (edaspidi taotlus), millega taotles K.Z (edaspidi ka puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist ja ühtlasi selle pikendamist 40 päevani ning lubada kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 40 päeva arvates tahtest olenematu ravi otsusest.
2.Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 22.07.2017, kell 19.56 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu.
3.Varasemast on teada, et puudutatud isik haigestus psüühiliselt raseduse ajal 1995 aastal. Pärast seda on ta korduvalt haiglaravi vajanud, viimati 15.03.2016-03.06.2016, kui puudutatud isik toimetati haiglasse süveneva vaenulikkuse tõttu tütre ja ema suhtes. Haiglaraviga pahurus, vaenulikkus ja negativism taandusid, kuid haiguskriitikat ei tekkinud, kuid nõustus igakuiste depoosüstidega. Peale haiglaravi käinud ambulatoorselt depoosüsti saamas, kuid 10.11.2016 enam ei ilmunud vastuvõtule.
4.Käesolevalt toodi puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse politsei saatel kiirabiga, mille kutsus ema, kuna puudutatud isik ei tarvita ravimeid, on kahtlustav, kohati agressiivne.
5.Haiglasse vastuvõtul rääkis puudutatud isik pidurdamatult monoloogina, avaldas laiaulatuslikku paranoidset luulusüsteemi oma vanemate suhtes. Laimas, süüdistas oma vanemaid. Oli räpase, hoolitsemata välimusega, negativistlik, tõrges, vaenulik ja impulsiivne, emotsionaalselt inadekvaatne. Psühhoosi ägenemise tõttu paranoidsete luulumõtete ja impulsiivse käitumise tõttu verbaalse agressiivsuse foonil hospitaliseeriti puudutatud isik tahtest olenematu ravi otsusega 22.07.2017 kell 19.56.
6.Käesolevaks ajaks pole puudutatud isik psüühiline seisund oluliselt paranenud. taon situatsioonis desorienteeritud, arvab, et ta vanemad tahavad temast lihtsalt lahti saada. Räägib monoloogina, katkestamatult. Puudutatud isiku mõttekäik on laialivalguv, raskesti jälgitav, resoneerne ning esinevad paranoidsed luulumõtted. Avaldab, et isa on joodik ja ema ise vaimsete häiretega,a mõlemad on lollid, keda ära kasutatakse, ning nad juhtivat ta täiskasvanud tütre elu. Puudutatud isik on mures oma kinnisvara pärast, kuna kardab, et maja lammutatakse ära selle aja jooksul, kui haiglas on. Avaldab, et naabritel ja isal kaovad kogu aeg võtmed ja muugitakse uksi, mistõttu seal korteris pole turvaline elada, eriti ta tütrel. Räägib, kuidas isa toob tuttavate poegi korterisse, kellele tema tütart tahtvat sokutada. Puudutatud isiku meeleolu on eutüümne, emotsionaalselt inadekvaatne. Haiguskriitikata, haiglaravist keeldub, tuues ettekäändeks oma luulumõtted. Puudutatud isiku tervislikku seisundit arvestades ei ole tõenäoline tema psüühilise seisundi paranemine nelja päevase haiglaravi järgselt. Seetõttu taotleb avaldaja kohtult luba puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut vältimatu psühhiaatrilise ravi rakendamiseks haiglatingimustes ning temale antipsühhootiliste, meeleolu stabiliseeriva ja rahustava toimega ravi manustamiseks 40-päeva vältel alates tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vormistamise otsusest.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-11183 Maakohtu määrus
7.Harju Maakohus rakendas 24.07.2017 määrusega esialgset õiguskaitset ja paigutas K.Z isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 (nelikümmend) päeva; kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu; kohus määras lugeda esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 30.08.2017 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.
8.Kohus leidis, et esinevad asjaolud K.Z suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ja esialgse õiguskaitse rakendamise taotlus kuulub rahuldamisele.
9.PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal.
10.PsAS § 13 lg 1 kohaselt esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks esitab isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule.
11.TsMS § 534 lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 alusel võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
12.Esitatud taotlusest, sellele lisatud arsti arvamusest nähtub, et K.Z suhtes rakendati valvearsti poolt tahtest olenematut ravi psühhiaatrilise ravi otsusega 22.07.2017 kell 19:56. Käesolevaks ajaks ei ole K.Z seisund paranenud, ta käitub ebaadekvaatselt ega suuda otsustada adekvaatselt oma ravi vajaduse üle.
13.K.Z raviarst MK avaldas, et patsiendi seisund ei ole paranenud, isik räägib monoloogina, meelestatud vaenulikult vanematu vastu. Varasemalt oli isik rünnanud vanemaid, seekord ründas neid verbaalselt. Patsient ei võta ravimeid.
14.Ärakuulamisel avaldas isik, et elab koos vanematega ning tütrega kolmetoalises korteris. Isik on meelestatud vanemate vastu. Väidab, et isa on joodik ja et tema ema käitub imelikult. Ema ei lase patsiendil lapsega suhelda, väidab, et ema on tekitanud pingeid. Patsiendi sõnul on tema emal psüühilised probleemid. Isik väidab, et tema tervis on korras ja seetõttu ta ravimeid ei võta. Kardab, et nende maja lammutatakse. Ärakuulamisel räägib isik monoloogina. Mõttekäik on laialivalguv, hüplik.
15.Advokaat toetab taotlust.
16.Muude isikute ärakuulamist ei pea kohus vajalikuks, sest arvestades K.Z psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-11183
17.Arvestades K.Z psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on kohtu hinnangul alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. K.Z-il esineb raske psüühikahäire paranoidse skisofreenia näol. Haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna eelkõige ümbritsevatele aga ka iseendale. K.Z on ohtlik enesele ja ümbritsevatele eelkõige seetõttu, et oma tervislikust seisundist tulenevalt on tema käitumine ebaadekvaatne ja psüühilistest haigustest mõjutatud. K.Z on varasemalt korduvalt viibinud ravil SA PERH Psühhiaatriakliinikus, viimati 15.03.2016 – 03.06.2016. Käesolevalt hospitaliseeriti K.Z SA PERH Psühhiaatriakliinikusse politsei saatel kiirabiga, kuna K.Z ei tarvitanud enam ravimeid, oli kahtlustav, kohati agressiivne ning esinesid põhjendamatud hirmud. Haiglasse vastuvõtul rääkis K.Z pidurdamatult monoloogina, avaldas laiaulatuslikku paranoidset luulusüsteemi oma vanemate suhtes neid laimates ja süüdistades. K.Z oli haiglasse saabudes räpase, hoolitsemata välimusega, negativistlik, tõrges, vaenulik ja impulsiivne, emotsionaalselt inadekvaatne. Psühhoosi ägenemise tõttu paranoidsete luulumõtete ja impulsiivse käitumise tõttu verbaalse agressiivsuse foonil hospitaliseeriti K.Z tahtest olenematu ravi otsusega 22.07.2017 kell 19.56. Käesolevaks ajaks ei ole K.Z seisund paranenud, ta on situatsioonis desorienteeritud, tema mõttekäik on laialivalguv, raskesti jälgitav, resoneerne ning esinevad paranoidsed luulumõtted. Oma seisundist tulenevalt ei ole K.Z võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Arvestades isikul esineva häire iseloomu, senist ravikogemust ja sellest tulenevat ohtlikkust ja muu ravi mittevõimalikkust, ei ole alust prognoosida tema seisundi paranemist adekvaatse toimetulekuni nelja ööpäeva vältel. Käesolevat seisundit arvesse võttes, vajab K.Z psühhiaatrilise ravi rakendamiseks pikaajalist hospitaliseerimist ja seega maksimumtähtaja kohaldamist.
18.Eeltoodu põhjal tuleb lubada K.Z suhtes kohaldada tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi haiglatingimustes kuni ravi vajaduse äralangemiseni kuid mitte kauem kui 40 (nelikümmend) päeva. Kohus leiab, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii K.Z-ile endale kui ka ümbritsevatele.
19.Taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist ning kohus leiab, et tuleb anda luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Määruskaebus
20.Puudutatud isik esitas Harju Maakohtu kohtumäärusele määruskaebuse.
21.Puudutatud isikule määratud esindaja esitas määruskaebusele selgituse, mille kohaselt palub kaebuse nõudeks lugeda selle, et K.Z peab end täiesti terveks ning leiab, et tema haiglasse paigutamine on olnud alusetu, põhinedes tema ema ja isa vaenulikel tunnistustel. Menetluse edasine käik
22.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas vastuse saamiseks avaldajale.
23.Avaldaja leidis vastuses määruskaebusele, et PsAS § 11 lg 1 sätestatud eeldused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks olid täidetud.
24.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
26.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
27.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väite, et puudutatud isik on täiesti terve ning psühhiaatriakliinikusse paigutamiseks puudus õiguslik alus, lükkavad ümber asjas kogutud tõendid.
28.Raviasutuse psühhiaatrite hinnangul esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (paranoidne skisofreenia), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Nimetatud seisundi tõttu oli ja on puudutatud isiku käitumine ettearvamatu ja potentsiaalselt ohtlik ümbritsevale ja iseendale ning haiglaravita jätmisel ohustab isik iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut. (tlk 4, 27).
29.Nii raviarst kui ka psühhiaatrid on arvamusel, et puudutatud isiku seisundit ja senist ravi hinnates pole tema seisundi paranemine ja iseseisev toimetulek kodustes tingimustes tõenäoline, kuna isikul puudub haiguskriitika ning ta ei mõista ravivajadust, keeldub ravist ega tarvita väljaspool haiglat talle määratud ravimeid (tlk 4, 27) Raviarst on (ärakuulamisel) kinnitanud, et puudutatud isik ei võta ravimeid, on varasemalt oma vanemaid rünnanud ning seekord ründas neid verbaalselt (tlk 8).
30.Avaldaja on ringkonnakohtule täiendavalt selgitanud, et puudutatud isiku ohtlikkus (eelkõige lähedastele) hospitaliseerimisel 22.07.2017 on pigem kindel. Puudutatud isik on ka varasemalt toetusravi omaalgatuslikult lõpetanud, mis on päädinud psühhoosi ägenemisega, sellest tingitud agressiivsuse ning vägivallaga oma vanemate ja tütre vastu. Varasemate haiguse ägenemiste ajal on puudutatud isik aastaid takistanud oma tütre liikumisvabadust, ähvardanud vanemaid ning olnud ohtlik ka iseendale, hulkudes mööda Eestit ja ööbides juhuslikes kohtades. Kodustes tingimustes puudutatud isik talle määratud antipsühhootilist ravi ei tarvita. 22.07.2017 politsei saatel kiirabiga hospitaliseerimisel oli puudutatud isik kahtlustav, agressiivne, vaenulik, impulsiivne ning ettearvamatult käituv, vanemate vastu meelestatud (tlk 33).
31.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti tuvastanud, et esinevad kõik PsAS § 11 lg 1 sätestatud eeldused, mis tingisid puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamise esialgse õiguskaitse korras. Tõendamist on leidnud see, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (PsAS § 11 lg 1 p 1) ning kuna ta ei mõista oma ravivajadust ja tal puudub haiguskriitika, ei ole temast endast tulenevate põhjuste tõttu muude abinõude kasutamine võimalik (PsAS § 11 lg 1 p 3). Puudutatud isiku 22.07.2017 psüühilise seisundi kirjelduse kohaselt on avaldaja põhistanud, et haiglaravita jäädes ohustab isik psüühikahäire tõttu teiste või iseenda elu, tervist või julgeolekut (PsAS § 11 lg 1 p 2). Seega puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebuse rahuldamiseks.
32.TsMS § 172 lg 3 tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud riigi kanda.
33.TsMS §-st 543 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-11183 /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Ande Tänav kohtunik kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.