Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
06.09.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-3271
Tsiviilasi
VD kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.06.2017 määrus kohustustest vabastamise menetluse otsustamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VD määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik VD (isikukood XXXXXXXXXXX)
võlgniku jätkamise
Võlausaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701), lepingulised esindajad Triin Kivipõld ja Gertu Pillenberg Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 06.06.2017 määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotab maakohus asja lõpplahendis.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Harju Maakohus kuulutas 18.03.2014 määrusega välja võlgniku pankroti. 07.01.2016 lõpetas kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis võlgnikule usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Määruse kohaselt oli võlausaldajatel tunnustatud nõuetest saamata kokku 1 024 388.90 eurot.
2.01.03.2017 esitas võlausaldaja Swedbank AS taotluse, mille kohaselt ei ole võlgnik teinud Swedbank AS-ile ühtegi väljamakset. Võlausaldaja palus kohtul võlgnikult välja nõuda kontode väljavõtted, tõendid töötamise või töö otsimise kohta, ülevaate olmekuludest ning ülevaate teistele võlausaldajatele tasutud summadest. Kohus andis võlgnikule 10.03.2017 kirjaga tähtaja esitada aruanne ja nõutud dokumendid. 31.03.2017 ja 13.04.2017 vastas võlgnik, et ta sissetulekud on väiksemad kui minimaalne töötasu, väljamakseid ei saa teha raha puudumise tõttu. Võlgnikul puudub vara ning ta on töötuna arvele võetud Rootsi töötukassas.
3.27.04.2017 esitas Swedbank AS taotluse kohustada võlgnikku tegelema tulutoova tegevusega ning selle puudumisel seda otsima ja esitama eestikeelsed tõendid tulutoova tegevuse otsimise ja/või töö leidmise kohta. Samuti palus võlausaldaja kohustada võlgnikku esitama oma pangakontode väljavõtted ja eestikeelsed tõendid töö otsimise kohta. Taotluse kohaselt ei ole võlgnik esitanud kontoväljavõtteid, kuigi kohus teda selleks kohustas. Kui võlgnik nõutavaid tõendeid ei esita, palus võlausaldaja keelduda kohustustest vabastamisest, kuna võlgnik varjab oma sissetulekuid.
4.23.05.2017 toimunud ärakuulamisel selgitas Swedbank AS, et ei ole saanud kõiki taotletud dokumente ning on kahtlusi, et võlgnikul on sissetulekud, mida ta ei avalda. Võlgnik avaldas, et soovib menetluse jätkumist ning on nõus esitama kohtu poolt nõutud dokumendid. Kohus andis võlgnikule tähtaja 31.05.2017 esitada kohtule tõendid töö otsimise kohta ning Rootsi pangakonto väljavõtted alates 07.01.2016. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus keeldus 06.06.2017 määrusega võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetas kohustustest vabastamise menetluse.
6.Kohus viitas pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 5 ning § 173 lõigetele 1 ja 2. Kohus leidis, et võlgnik on rikkunud kohustust mitte varjata vara ja tulusid ning andma kohtu nõudmisel teavet, st rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 nimetatud kohustusi. Rikkumine kahjustab võlausaldajate huve. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kui võlgnik seda ei tee, on võlausaldajatel õigus kohtu kaudu nõuda põhjuste kohta selgitusi. Antud juhul ei ole võlgnik menetluse ajal võlausaldajatele midagi tasunud. Võlgniku poolt menetluse läbiviimisele kaasaaitamine dokumentide esitamise kaudu võimaldanuks kontrollida, kas tasumata jätmine on olnud süüline või on võlgnik teinud siiski kõik endast oleneva, et tulu teenida, kuid see ei ole õnnestunud. Üks tõend, mis annab infot võlgniku varalise olukorra kohta, on pangakontode väljavõtted. Võlgnik ei ole neid esitanud, kuigi kohus on selleks andnud korduvalt tähtaegu. Kuna võlgnik ei ole esitanud nõutud teavet, viitab see soovile varjata oma varalist seisukorda ning mitte täita kohustusi võlausaldajate ees. Selliselt ei vähene võlausaldajate nõuded ning see kahjustab neid. Lisaks viitab võlausaldajate kahjustamisele asjaolu, et võlgnikul on
tema enda väitel maksmata töötasude nõudeid, mida ta aga ei ole sisse nõudnud, kuna see võtab aega ja võib-olla ei saa nõudeid tõendada. Ka selles väljendub võlausaldajate kahjustamine, kuna võlgnik ei tee kõike endast olenevat, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses.
7.PankrS § 175 lõike 2 punkti 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. PankrS ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS § 104 lõiked 2-5). Kohtu hinnangul on võlgnik tegutsenud vähemalt hooletult. Mitme kuu jooksul ei ole võlgnik täitnud kohustust esitada kohtule konto väljavõtteid ja tõendeid töö otsimise kohta. Võlgnik on dokumente esitanud valikuliselt. Kohus on dokumentide esitamise nõuet esitanud võlgnikule nii kirja teel kui ka suuliselt ärakuulamisel tõlgi vahendusel. Tegu on selgelt süülise rikkumisega. Kohus on korduvalt võlgnikku hoiatanud, et kohus võib keelduda kohustustest vabastamisest, kui nõutud tõendeid ei esitata (10.03.2017 kirjas, 23.05.2017 ärakuulamisel), kuid see ei ole mõjutanud võlgnikku teavet esitama.
8.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve pika aja jooksul. Võlgnikul puudub huvi menetluse läbiviimisele kaasaaitamise osas. Kohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetas menetluse. Määruskaebus
9.21.06.2017 esitatud määruskaebuses palub võlgnik maakohtu määruse tühistada.
10.Kaebuse kohaselt esitas võlgnik 30.05.2017 kohtule e-kirja teel digitaalselt allkirjastatud vastuse koos lisadega, s.o panga väljavõtted ja dokumendid töö otsimise kohta Rootsis. Maakohus leidis vääralt, et kaebaja ei ole kohtu nõutud teavet esitanud. Kaebajale arusaamatutel põhjustel ei ole kohus tõenditega arvestanud. Ka võlausaldaja esindaja sai 30.05.2017 kaebaja saadetud dokumendid.
11.Kaevatavas määruses on kohus heitnud võlgnikule ette ka töövaidlusega seonduvat. Kohus on kaebajat eksitanud – kaebaja sai kohtu 05.04.2017 kirjast aru, et uuritakse perioodi 07.01.2016-06.01.2017 ja tema endise tööandjaga peetav vaidlus mõjutab üksnes tulevasi perioode, aga mitte uuritavat perioodi. Hiljem on kohus seda asjaolu tõlgendanud teisiti. Kuna tema nõue tööandja vastu oli vaid mõnesaja euro suurune ning töövaidluskomisjonis menetluskulusid ei hüvitata, siis ületaksid selle sissenõudmisega seotud kulud nõuet ning kaebaja oleks vaidluse korral hoopis raha kaotanud.
12.Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kaebaja 29.03.2017 vastuses ja 11.05.2017 taotluses esitatud riigi õigusabi taotluse, samuti 29.03.2017 esitatud taotluse tõlkekulude hüvitamiseks. Menetluse edasine käik
13.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
14.Ringkonnakohus küsis 28.08.2017 ja 31.08.2017 kirjadega (t II kd lk 110 ja 112) kohtute infosüsteeme haldavalt IT-abilt selgitust seoses määruskaebuses toodud väitega, et kaebaja tegelikult saatis 30.05.2017 maakohtule e-kirja teel nõutud dokumendid. IT-abi esitas vastused 29.08.2017 ja 01.09.2017 (t II kd lk 111 ja 113).
Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 06.06.2017 määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamise otsustamiseks tagasi maakohtule. Maakohtul tuleb täpsustada 30.05.2017 võlgniku poolt kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite (vastuse lisade) loetelu, anda vajadusel TsMS § 33 lõike 1 alusel võlgnikule tähtaeg tõlgete esitamiseks ja võtta seejärel vastu põhjendatud otsustus võlgadest vabastamise menetluse lõpetamise või selle jätkamise kohta. Määruskaebus tuleb rahuldada.
16.Vaidlustatud määruses otsustas maakohus lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lõike 5 alusel põhjusel, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 lõikes 2 nimetatud kohustusi. Rikkumine seisneb vara ja tulude varjamises ning kohtu nõudmisel teabe mitteandmises. Kohus märkis, et mitme kuu jooksul ei ole võlgnik täitnud kohustust esitada kontoväljavõtteid ja tõendeid töö otsimise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt määras maakohus 23.05.2017 toimunud ärakuulamisel võlgnikule dokumentide esitamise tähtajaks 31.05.2017 ning märkis, et kui võlgnik nõutud dokumendid esitab, siis menetlus jätkub ja kui dokumente ei esitata, siis menetlus lõpetatakse. Kaevatavas määruses leidis kohus, et võlgnik ei ole dokumente kohtule esitanud.
17.Määruskaebuse läbivaatamise käigus on selgunud, et tegelikkuses võlgnik siiski esitas kohtule rida dokumente väidetavalt Rootsis töö otsimise kohta ja enda Rootsi pangakonto väljavõtte tähtaegselt, s.o 30.05.2017, e-kirjaga. Dokumentide tähtaegsele saatmisele tugines võlgnik määruskaebuses ja esitas kaebuse lisana 1 e-kirja väljavõtte (t II kd lk 76), lisana 2 30.05.2017 kuupäeva kandva ja sel päeval digiallkirjastatud vastuse (t II kd lk 77-78) ning lisadena 3-11 rida rootskeelseid dokumente (t II kd lk 7993). Kuivõrd kõnealuselt e-kirjalt nähtub saatmine 30.05.2017 kell 23:24:04 maakohtu menetlusposti aadressile ([email protected]), kuid kaevatavast määrusest ja kohtute isfosüsteemist nähtuvalt kohus võlgniku kirja kätte ei saanud, küsis ringkonnakohus selgitust kohtute infosüsteeme haldavalt IT-abilt. Kohus palus kontrollida, kas kõnealune e-kiri võlgniku e-postiaadressilt XXX konkreetsel ajahetkel kohtu menetlusposti aadressile saabus. IT-abi kinnitas 29.08.2017 vastuses (t II kd lk 111), et selline kiri 30.05.2017 kell 23:25:06 võlgnikult saabus, kuid kustutati ära, sest @email.com aadressid blokeeriti 16.12.2013, kuna sealt tuli palju rämpsposti. Kohtu täiendavatele küsimustele, kas võlgniku e-postiaadressile tuli ka kohtu menetlusposti aadressilt tavapäraselt saadetav automaatkinnitus kirja vastuvõtmise kohta (või mingi muu teade, nt teade, et tema e-postiaadress on blokeeritud) ning kas võlgnikku kui kõnealuse e-postiaadressi omanikku on 16.12.2013 (või muul ajal) blokeeringust teavitatud, vastas IT-abi, et automaatteadet sellises olukorras ei saadeta ja et teavitamist e-postiaadressi blokeerimisest ei ole toimunud (t II kd lk 113).
18.Eeltoodu alusel on kolleegium seisukohal, et maakohtul tuleb 31.05.2017 saadetud dokumente arvestada, kui õigeaegselt saabunud tõendeid, ja neid enne võlgadest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamist menetleda ning hinnata kooskõlas TsMS-i sätetega, et võtta vastu põhjendatud kaalutlusotsustus. Eeltooduga leidis tõendamist, et võlgnik on teinud kõik endast oleneva, et kohtule tähtaegselt nõutud dokumendid esitada, kuid temast mitteolenevatel põhjustel ei jõudnud need kohtuni (teadmatus e-postiaadressi blokeerimisest, mille tulemusel saabunud kiri kustutati meililüüsis). Kolleegium on seisukohal, et käesolevas erandlikus olukorras ei ole alust panna e-kirja kustutamise riski ainult selle saatja kanda, kuigi üldjuhul ei saa saatja
eeldada e-kirja jõudmist saajani enne, kui talle ei ole sellekohast automaatset elektroonilist kinnitust saabunud (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-115-08, punkt 9; 3-2-1-63-14, punkt 10; 3-2-1-148-15, punkt 9). Samas on Riigikohus ka leidnud, et kui menetlusosaline on teinud kõik endast oleneva menetlustoimingu tegemiseks, kuid menetlustoimingut ei võimalda lugeda tähtajal tehtuks kohtusüsteemist johtuv (tehniline) asjaolu, on tegemist mõjuva põhjusega TsMS § 67 lõike 1 tähenduses, mis võimaldab taotleda tähtaja ennistamist (lahend nr 3-2-1-148-15, punkt 10). Ringkonnakohus märgib, et tavapäraselt on sellisel juhul põhjuseks kirja saatja poolne (arvuti) tehniline rike, mistõttu kiri tegelikkuses ei jõuagi kohale. Antud juhul aga jõudis kaebaja e-kiri kohale, kuid meililüüsis toimuva blokeerimise tõttu kustutati, mistõttu meiliserverisse see ei jõudnud. E-kirja blokeerimisest ega kustutamisest saatja teadlik ei olnud.
19.Kuivõrd tsiviilasi saadetakse tagasi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamise otsustamiseks, ei käsitle ringkonnakohus kaebuse väiteid seoses töövaidlusega seonduvate kohtu etteheidetega. Kaevatavast määrusest nähtuvalt on kohus menetluse lõpetanud üksnes põhjusel, et võlgnik ei ole kohtu nõutud dokumente sissetulekute ja töö otsimise kohta esitanud (PankrS § 173 lõikes 2 sätestatu rikkumine).
20.Kaebaja riigi õigusabi ja tõlkekulude hüvitamise taotluste lahendamine kuulub maakohtu pädevusse.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.