Harju Maakohtu 24. aprilli 2023. a määrus (kohustustest vabastamisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
XXi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Janika Drobot Puudutatud isikud (võlausaldajad): Swedbank AS, esindaja Kristel Steinberg Maksu- ja Tolliamet (Riigi Tugiteenuste Keskus), esindaja Maris Toomessalu Ektornet Project Estonia I OÜ, seaduslik esindaja Raimo Juurikas osaühing Lundet, seaduslik esindaja Andres Hermet Osaühing Kinnisvaramaailm, seaduslik esindaja Margus Puis
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 24. aprilli 2023. a määrus ja saata asi samale maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise uueks otsustamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-14-3271 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Harju Maakohtu menetluses oli XXi (avaldaja, võlgnik) avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2.Harju Maakohus kuulutas 18. märtsi 2014. a määrusega välja pankroti.
3.Maakohus kinnitas 19. augusti 2015. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses jaotusettepaneku, mille kohaselt võlgnikul on järgmised tunnustatud nõuetega võlausaldajad: pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgus Swedbank AS tunnustatud nõudega 210 342,73 eurot, Riigi Tugiteenuste Keskus – 319,55 eurot, Ektornet Project Estonia I OÜ (endise ärinimega Ektornet Land Estonia OÜ) – 43 002 eurot, osaühing Lundet – 448 385,52 eurot, Osaühing Kinnisvaramaailm – 266 745,05 eurot; PankrS § 153 lg 1 p 3 rahuldamisjärgus Osaühing RTR AUTONDUS (äriühing kustutatud 7. veebruaril 2020) tunnustatud nõudega 55 594,05 eurot.
4.Maakohus lõpetas 7. jaanuari 2016. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu ja algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus määras võlgniku enda täitma usaldusisiku kohustusi. Määruse kohaselt oli võlausaldajatel võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata järgmiselt: Swedbank AS – 210 342,73 eurot; Riigi Tugiteenuste Keskus – 319,55 eurot; Ektornet Land Estonia OÜ – 43 002 eurot; osaühing Lundet – 448 385,52 eurot; Osaühing Kinnisvaramaailm – 266 745,05 eurot; Osaühing RTR AUTONDUS – 55 594,05 eurot.
5.Maakohtu 6. juuni 2017. a määrusega keeldus maakohus võlgniku kohustustest vabastamisest ja lõpetas kohustustest vabastamise menetluse.
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 6. septembri 2017. a määrusega maakohtu 6. juuni 2017. a määruse ja saatis tsiviilasja maakohtule tagasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamise otsustamiseks.
7.Maakohus määras 29. mai 2018. a määrusega jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
8.Maakohtu 12. märtsi 2021. a määrusega pikendati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 7. jaanuarini 2023.
9.Võlgnik esitas viimase aruande kohustustest vabastamise menetluses 18. veebruaril 2023. Aruandest nähtuvalt on võlgnikul arvelduskontod Swedbank AS-is ja teistes Eesti krediidiasutustes, kuid kuna kohtutäitur Urmas Tärno on arvelduskontod arestinud, ei saa võlgnik internetipanga väljavõtteid kohtule esitada. Võlgnik kinnitab, et talle teadaolevalt ei ole asjassepuutuval perioodil tema arvelduskontodel toimunud märkimisväärseid raha liikumisi. Võlgnik on alates 11. jaanuarist 2018 töötu ja registreeritud töötuna Xxxxxxx töötukassas. Võlgnik osaleb Xxxxxxx töötukassa (Yyyyyyyyyyy) ja Xxxxxxx sotsiaalkindlustusameti (Ccccccccccc) juhitavas töö- ja arengugarantii programmis. Võlgniku sotsiaalne ja majanduslik olukord ei ole muutunud. 2022. a-l jätkas võlgnik haridusteed ja otsis tööd. Töö- ja arengugarantii programmis osalemise ajal maksab sotsiaalkindlustusfond võlgnikule hüvitist 510 Xxxxxxx krooni ühe tööpäeva eest koos maksudega. 2022. a-l maksis sotsiaalkindlustusfond võlgnikule kokku 100 251 Xxxxxxx krooni. Lisaks saab võlgnik iga kuu 2 (9)
2-14-3271 Wwwwww vallalt finantsabi, mis arvutatakse vastavalt riiklikule normile. Võlgniku sissetulek oli 2022. a-l Xxxxxxx riikliku elatusmiinimumi piires. Sotsiaalkindlustusfond kontrollib kõiki esitatud aruandeid ja selle tulemusena makstakse võlgnikule töötuskindlustushüvitist. Võlgnik jätkab ka praegu osalemist Xxxxxxx sotsiaalkindlustusameti programmis ja saab sellest tulenevalt jätkuvalt toetust. Võlgnik tegeleb järjepidevalt ka Xxxxxxx keele õppimisega, et parandada oma väljavaateid võimetekohase töö leidmiseks Xxxxxxx tööturul. Aruande kohaselt õpib võlgnik Xxxxxxx Kaitseülikoolis magistriõppes. Oma pankrotisituatsiooni arvestades on võlgnik viinud oma elamiskulud miinimumini. Võlgniku kulud toidule on ligikaudu 4250 Xxxxxxx krooni kuus ja transpordikulud 970 Xxxxxxx krooni kuus. Võlgniku kulud toidule ja rõivastele jäid toimetulekupiiri piiresse. Võlgnikul ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid. Võlgnik ei ole esitanud pensionikeskusele avaldust II pensionisambast raha väljavõtmiseks.
10.Maakohus tegi 23. jaanuaril 2023 järelepärimised krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile (MTA), Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale ja Pensioniregistrile. Võlgnikul on 25. jaanuari 2023. a seisuga AS-is SEB Pank arvelduskonto nr EExxxxxxxxxxxxxxx saldoga 1,01 eurot ja kogumishoius nr EEyyyyyyyyyyyyy saldoga 0,92 eurot. Võlgniku Luminor Bank AS arvelduskonto nr EEcccccccccccc on 13. juunil 2019 suletud. Võlgniku Swedbank AS arvelduskonto nr EEjjjjjjjjjjjj saldo on 9,60 eurot. Eesti Töötukassa andmetel ei ole võlgnik töötukassalt saanud ühtki makset alates 7. jaanuarist 2016 kuni käesoleva ajani. MTA andmetel on võlgnikule makstud 2020. ja 2021. a-tel brutotulu 0 eurot. Sotsiaalkindlustusamet ei ole võlgnikule alates 7. jaanuarist 2016 kuni käesoleva ajani väljamakseid teinud. Võlgniku nimel on Pensioniregistris avatud pensionikonto, kuid võlgnik ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. Võlgnik ei ole liitunud ka täiendava kogumispensioniga.
11.Võlausaldaja OÜ Lundet teavitas kohut, et kohustustest vabastamise menetluse ajal, s.o alates 7. jaanuarist 2016 ei ole OÜ Lundet nõude katteks laekumisi toimunud. Võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata.
12.Võlausaldaja Swedbank AS leidis, et võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna on alates 2018. a-st töötu ning ei ole võlausaldajale teinud 7 aasta jooksul ühtki väljamakset. Juhul, kui võlgnikul on olnud niivõrd pikalt võimatu leida Xxxxxxxs tööd, tulnuks võlgnikul pöörduda tagasi Eestisse ning Eestis mõistlikult tulutoova tegevusega tegeleda. Võlausaldaja palus kohtul lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
13.MTA avaldas kohtule esitatud seisukohas, et pärast kohustustest vabastamise menetluse pikendamist, s.o alates 12. märtsist 2021 ei ole Eesti Vabariigi (MTA kaudu) nõude katteks ega Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude katteks laekumisi olnud ning nõuete jäägid on endiselt vastavalt 576,40 eurot ja 240,20 eurot. MTA jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
14.Võlgnik avaldas 22. märtsi 2023. a ärakuulamisel, et ta on töötu ja tema sissetuleku moodustab sotsiaaltoetus. Võlgnik õpib kõrgkoolis kaitsevaldkonnas. Võlgnik lisas, et ta on järjepidevalt kandideerinud erinevatele töökohtadele, sealhulgas vähetasustatud töökohtadele, kuid ei ole valituks osutunud. Varasemalt on võlgnik tegelenud äritegevusega logistikavaldkonnas. Võlgnik tegeleb puude vormistamisega. Maakohtu määrus ja põhjendused
15.Maakohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus otsustas jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 7 teise lause kohaselt võlgniku kanda. 3 (9)
2-14-3271
15.1.Kohtumääruse põhjenduste kohaselt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FiMS-i jõustumist, s.o 1. juulit 2022 esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse PankrS redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. a 30. juunini. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi (p 1), võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt (p 2) ja võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve (p 3).
15.2.Võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlgnik on alates 2018. a-st töötu ning registreeritud töötuna Xxxxxxx töötukassas. Võlgnik ei tegelenud terve kohustustest vabastamise menetluse vältel mõistlikult tulutoova tegevusega. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnik ei ole alates 2018. ast leidnud töökohta. Juhul kui võlgnik oli võimetu leidma Xxxxxxxs tööd, tulnuks võlgnikul kaaluda alternatiive tulutoova tegevuse leidmiseks, sh tegeleda Eestis mõistlikult tulutoova tegevusega, ning seeläbi rahuldada võlausaldajate nõudeid mingiski ulatuses. Võlgniku aruannetest ei nähtunud, mis põhjusel ei osutunud võlgnik ühelgi töökohal valituks.
15.3.Võlgnik rikkus oma kohustusi süüliselt. Võlgnikul tuli kohustustest vabastamise menetluses teha väljamakseid kuuele võlausaldajale. Võlausaldajatel oli võlgniku vastu nõudeid 1 024 388,90 eurot. Võlgnik tegi vaid ühe makse MTA-le summas 79,35 eurot. Kohustustest vabastamise menetlus on kestnud üle 7 aasta. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei olnud võimalik teha võlausaldajatele rohkem makseid. Võlgnik ei suhtunud kohustuste täitmisse täie tõsidusega. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses ning tasuda võlgnevusi vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele. Võlgnik seda ei teinud.
15.4.Võlgniku rikkumine kahjustas võlausaldajate huve. Võlgnik eelistas osasid võlausaldajaid teistele ning pärast kohustustest vabastamise menetluse pikendamist tegi väljamakse üksnes ühele võlausaldajale, s.o MTA-le 79,35 eurot. Teistele võlausaldajatele võlgnik väljamakseid teinud ei ole. Seega jättis võlgnik arvestamata teiste võlausaldajate huvid ning jaotusettepaneku kinnitamise määruses ettenähtud jaotised. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
16.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega võlgniku taotlus rahuldada ja vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
16.1.Võlgniku väitel kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse normi ning hindas ebaõigesti asjaolusid ja tõendeid.
16.2.Kohus järeldas ekslikult, et võlgnik eelistas MTA-d teistele võlausaldajatele. Võlgnik ei teinud MTA-le väljamakset 79,35 eurot ise, st ei saanud selle raha MTA-le ülekandmist mõjutada. Võlgnik esitas kohtule MTA 11. aprilli 2018. a otsuse nr 8-3.1/15438, millega jäeti rahuldamata võlgniku tulumaksu tagastusnõue ja millega on tasaarvestatud MTA nõue võlgniku tulumaksu tagastusnõudega. Seega ei laekunud vaidlusalune 79,35 eurot kunagi võlgniku kontole. Võlgnikul oli nõue MTA vastu 79,35 euro tagastamiseks, mille MTA tasaarvestas enda maksunõuetega nimetatud summa ulatuses.
16.3.Võlgniku elukoht on Xxxxxxx, kus ta on osalenud ja osaleb ka praegu tööhõiveprogrammides. Kohus jättis tähelepanuta tõenditena esitatud Xxxxxxx Yyyyyyy kommuuni kinnitused, et võlgnik otsib aktiivselt tööd, mis on eelduseks võlgnikule toetuse maksmiseks Xxxxxxxs. Kuna võlgnikule Xxxxxxxs makstav toetus vastab elatusmiinimumile, 4 (9)
2-14-3271 siis sellest toetusest võlausaldajatele maksete tegemine on võimatu. Lisaks on võlgnikule Xxxxxxx tööbörsil määratud mentor, kelle kohustus on tunda huvi võlgniku tööotsingute vastu, sest tema hinnangust sõltub eelnimetatud toetuse maksmine.
16.4.Ebaõige on väide, et võlgnik ei ole otsinud tööd Eestis. Võlgnik on ka Eestis tööd otsinud, mh kandideerinud Swedbank AS-i väljakuulutatud konkursil, kuid ei ole osutunud valituks. Kohtu etteheide, et võlgnik ei ole selgitanud põhjuseid, miks ta ei ole osutunud valituks töökohtadele, millele ta on kandideerinud, on eluvõõras. Üldjuhul ei avalda tööandja tööotsijale teavet selle kohta, miks ta eelistas teist kandidaati või mis põhjustel tööotsija ei osutunud töökohale valituks. Sellist kohustust tööandjal ei ole. Seega saab võlgnik üksnes aimata, miks ta ei ole osutunud valituks. Võlgadest vabastamise menetlust alustati ajal, mil võlgnik oli yyaastane. Tänaseks on võlgnik xx-aastane. Võlgniku konkurentsivõime tööturul oli juba võlgadest vabastamise menetluse algatamise hetkel kesine ning menetluse edenedes ja vananedes on see üksnes halvenenud. Järelikult on võlgniku võimalus otsida ja leida tulutoov tegevus oluliselt ja objektiivsetel asjaoludel piiratud.
16.5.Võlgnik täitis kohustustest vabastamise menetluse kestel PankrS §-s 173 toodud kohustusi, mh andis oma tegevuse ja varalise seisundi kohta kohtule täpset ja tõest teavet. Kohtu poolt „elulise usutavuse“ eelistamine faktidele ei ole põhjendatud.
16.6.Kohus ei seadnud kahtluse alla võlgniku sissetulekut. Võlgnik ei ole oma sissetulekuid varjanud.
16.7.Võlgnik on teinud kõik, et leida endale tasuv töö. Kohtu etteheide tasuva töökoha otsimata jätmise kohta on sisustamata. Kui kohus heidab võlgnikule ette, et ta pole leidnud tasuvat tööd, tulnuks kohtul selgitada, milline on kohtu hinnangul tasuv töökoht.
16.8.PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi tuleb sisustada iga võlgniku puhul individuaalselt – seda nii isiku vanust kui ka elukutset arvestades. On selge, et nooremas eas isikute puhul, kes on (ümber)õppimisvõimelisemad ja üksnes oma ea tõttu tööturul konkurentsivõimelisemad, kehtivad mõnevõrra teised kriteeriumid kui pensionieelikutest võlgnikele. Võlgniku vanust ja senist töökogemust arvestades tasuva töö leidmise võimalused üksnes ahenevad. Võlgnik oleks ehk saanud kandideerida või võtta vastu töö, mille eest oleks saanud miinimumpalka, kuid ka sellise töötasu juures oleks jäänud väljamaksed võlausaldajatele tegemata.
17.Võlausaldaja Swedbank AS vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Võlgnik rikkus PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik ei andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuivõrd ta on kogu menetluse kestel olnud töötu ning ei ole teinud võlausaldajale seitsme aasta jooksul ühtki väljamakset. Võlgnik on kahjustanud sellega võlausaldajate huve ning ta tuleks jätta PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
18.Võlausaldaja MTA leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja õiguslikult põhjendatud. Maakohus viitas asjassepuutuvatele sätetele, kohtu siseveendumus on jälgitav ja arusaadav.
19.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
5 (9)
2-14-3271
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 teise lause ning § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 koostoimes §-ga 659 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise uueks otsustamiseks. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
21.Maakohus ei ole vaidlustatud määruses hinnanud seda, millise riigi õigus vaidlusele kohaldub. Kuna võlgnik väidab, et ta on Xxxxxxx kodanik ja elab Xxxxxxxs, esineb asjas rahvusvaheline element. Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 art 3 p 1 ning preambuli p 23 ja art 4 p-de 1 ja 2 alusel kohaldatakse maksejõuetusmenetlusele, sh PankrS-s sätestatud füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele selle liikmesriigi seadusi, kus menetlus algatati, kui pole sätestatud teisiti. Seda, et Eesti Vabariigis algatatud kohustustest vabastamise menetlusele kohalduvad Eesti Vabariigi õigusaktid, kinnitab ka Euroopa Liidu Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 663/2014, millega asendatakse määruse (EÜ) nr 1346/2000 A, B ja C lisa (Riigikohtu 5. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16, p 12). Praegusel juhul on võlgniku pankrotimenetlus algatatud, toimunud ja lõpetatud Eesti Vabariigis. Samuti algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Eesti Vabariigis. Seega kohalduvad võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele Eesti Vabariigi õigusaktid, millest maakohus ka lähtus.
22.Maakohus viitas õigesti füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-le 2, mille kohaselt enne FiMS-i jõustumist, s.o 1. juulit 2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse PankrS redaktsiooni, mis kehtis 2022. a 30. juunini. Nimetatud PankrS redaktsiooni § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Lõikest 2 tulenevalt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
23.Maakohus põhjendas võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumist sisuliselt sellega, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 lg-st 1 tulenevat kohustus tegeleda kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tulutoova tegevusega; võlgnikul oli võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid oluliselt suuremas ulatuses, kuid ta ei teinud seda; võlgnik kahjustas võlausaldajate huve sellega, et ta eelistas ühte võlausaldajat teistele ning pärast kohustustest vabastamise menetluse pikendamist ei teinud võlausaldajatele ühtki väljamakset.
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud vaidlustatud määruse olulises osas põhjendamata, rikkudes TsMS § 465 lg 2 p-i 8 ning 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2. Maakohus ei ole viidanud vaidlustatud määruse põhjendavas osas mitte ühelegi tõendile. Seega pole määruse põhjal aru saada, millele maakohtu järeldused tuginevad. Samuti ei ole maakohus käsitlenud suurt osa võlgniku väidetest.
25.Maakohtu järeldus, et võlgnik on süüliselt rikkunud TsMS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida, on nõuetekohaselt põhjendamata ja tõenditega sidumata. Seega võib see järeldus olla ennatlik.
6 (9)
2-14-3271
25.1.PankrS § 173 lg 1 järgi tulutoova tegevuse (või selle otsimise) mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (Riigikohtu 30. oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 18). Seega selleks, et hinnata võlgniku tulutoova tegevuse (või selle otsimise) mõistlikkust, tuleb kohtul tuvastada need asjaolud ja omadused, mis mõjutavad konkreetse võlgniku tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise võimalusi. Kohtul on seejuures võimalik arvesse võtta mh võlgniku isikut, oskusi, haridust, varasemat tegevust (töökogemust), toiminguid pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal, tööjõuturu üldist olukorda jne.
25.2.Maakohus leidis, et ei ole eluliselt usutav, et võlgnik ei ole alates 2018. a-st leidnud endale töökohta. Maakohus nõustus ühe võlausaldaja seisukohaga, et kui võlgnik oli võimetu leidma Xxxxxxxs tööd, tulnuks tal tegeleda Eestis mõistlikult tulutoova tegevusega. Maakohus viitas, et võlgniku esitatud aruannetest ei nähtu, mis põhjusel ta ei ole osutunud ühelgi töökohal valituks.
25.3.Maakohtu määrusest ei nähtu, et kohus oleks hinnanud võlgniku esile toodud asjaolusid ja menetluses esitatud tõendeid, mille alusel võlgnik väidab, et ta tegeles võlgadest vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega või otsis seda. Võlgnik on menetluse jooksul korduvalt esitanud maakohtule temalt nõutud infot ja tõendeid. Maakohus määras 7. jaanuari 2016. a määrusega võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi ning asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik esitanud usaldusisiku aruandeid ja muid menetlusdokumente oma kohustuste täitmise kohta mh 31. märtsil 2017 (I kd, tl-d 146 – 146 pöördel ja lisad), 13. aprillil 2017 (I kd, tl 154 ja lisad), 16. juunil 2017, 27. detsembril 2017,
16.mail 2018, 25. veebruaril 2019 (III kd, tl-d 11–12 ja lisad), 15. veebruaril 2020, 6. septembril 2020, 19. oktoobril 2020 (III kd, tl-d 121–123 ja lisad), 11. veebruaril 2021 (III kd, tl-d 154–156 ja lisad), 27. veebruaril 2022 (IV, tl-d 3–4 ja lisad) ning 18. veebruaril 2023 (IV kd, tl-d 127–129 ja lisad). Vaidlustatud määruses ei ole maakohus nendele dokumentidele ja dokumentide lisadele viidanud ning pole aru saada, kas ja millisel määral maakohus nende sisuga asja lahendamisel arvestas. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik väitnud, et ta töötas ajavahemikul 26. oktoober 2015 – 19. aprill 2016 osaühing Xxxxxxxxxxx tehnilise töötajana (III kd, 115 pöördel) ja ajavahemikul 16. august 2017 – 10. jaanuar 2018 Osaühingus Yyyyyyyy samuti tehnilise töötajana (mh III kd, tl 11 pöördel), kuid sai mõlemas töökohas tasu miinimumpalga ulatuses. Alates
11.jaanuarist 2018 on võlgnik olnud töötu ja registreeritud töötuna Xxxxxxx töötukassas (IV kd, tl 127 pöördel). Samas on võlgnik väitnud, et osaleb Xxxxxxx töötukassa ja sotsiaalkindlustusameti töö- ja arengugarantii programmis, mis hõlmab aktiivset tööotsimist (III kd, tl 121 pöördel). Lisaks on võlgnik maakohtule esitatud aruannetes väitnud, et ta on tegelenud järjepidevalt töö otsimisega, seda mh erinevatel ametikohtadel (nt manager, insener, tehnik, logistik, spetsialist, müügiesindaja, laotöötaja jne), kusjuures nt novembris 2019 saatis ta kandideerimistaotluse 212 ametikohale ja detsembris 2019 157 ametikohale (III kd, tl 55), ning töö leidmise soodustamiseks mh õppinud Xxxxxxx keelt ja läbinud koolitusi. Võlgnik on esitanud ka tõendeid, mis peaksid kinnitama tema väiteid tööotsimise kohta (nt 15. veebruari 2020. a, 19. oktoobri 2020. a ja 11. veebruari 2021. a usaldusisiku aruannete lisad), samuti Xxxxxxx keele õppimise ja koolitustel osalemise kohta (nt 27. veebruari 2022. a usaldusisiku aruande lisad). Samuti on võlgnik väitnud, et jätkas 2022. a-l haridusteed ja õpib Xxxxxxx Kaitseülikoolis (IV kd, tl 127 pöördel). Maakohus ei ole enamikku neist väidetest ja nende kinnituseks esitatud tõendeid hinnanud. Samuti ei nähtu vaidlustatud määrusest, et maakohus oleks võlgniku tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuvastanud ja hinnanud võlgniku isikust tulenevaid asjaolusid ja omadusi, sh tema 7 (9)
2-14-3271 oskusi, haridust, tausta ja töökogemust, samuti vanust ja selle võimalikku mõju võlgniku konkurentsivõimele tööturul. Seda arvestades on ennatlik ka maakohtu seisukoht, et võlgnik oleks pidanud Xxxxxxx asemel otsima tööd Eestis, kuna mh pole maakohus tuvastanud, kas võlgnik üldse valdab eesti keelt (võlgnik on avaldanud, et ta on vene keelt kõnelev isik, nt II kd, tl 141; samuti on võlgnik vajanud kohtuistungitel tõlgi abi) ja millised on tema seosed Eestiga. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik Xxxxxxx kodanik, kelle elukoht on Xxxxxxx. Jättes olulised asjaolud tuvastamata ning võlgniku esitatud väited ja tõendid hindamata, on maakohus rikkunud võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel lisaks põhjendamiskohustusele ka diskretsioonipiire.
26.Maakohus leidis vaidlustatud määruses ka seda, et võlgnikul oli võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid märkimisväärselt suuremas ulatuses, kuid võlgnik seda ei teinud; kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei ole olnud seitsme aasta jooksul võimalik tasuda võlausaldajatele rohkem kui 79,35 eurot. Ka need maakohtu seisukohad on asjas esitatud tõendite ja nende põhjal tuvastatavate asjaoludega täielikult sidumata. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maksete tegemise võimalikkuse hindamise kriteeriumiks ei saa olla üksnes eluline usutavus, vaid aluseks tuleb võtta võlgniku tegelik sissetulek ja hinnata, kas võlgniku sissetulek ületas TMS § 132 lg-tes 1 ja 2 sätestatud arestimisele mittekuuluvat määra, mille alusel võlgnikul tulnuks võlausaldajatele väljamakseid teha (Riigikohtu 5. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16, p 12). Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks määruses hinnanud nt võlgniku pangakonto väljavõtteid, mida võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses korduvalt kohtu nõudmisel esitanud või mida krediidiasutused on esitanud kohtule viimase nõudmisel. Maakohtu määrusest jääb ebaselgeks, kas maakohus heidab võlgnikule ette ka tulude ja vara varjamist (selliselt on määrusest saanud aru võlgnik ise, vt määruskaebuse p 18). Igal juhul ei ole maakohus vaidlustatud määruses toonud välja ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et võlgnik oma tulusid või vara varjaks.
27.Maakohtu seisukoht, et võlgnik on süüliselt eelistanud üht võlausaldajat teistele, ei ole maakohtu tuvastatud asjaoludel põhjendatud.
27.1.Maakohus pidas võlausaldajate süüliselt ebavõrdseks kohtlemiseks seda, et võlgnik on teinud MTA-le väljamakse 79,35 eurot, samas kui teistele võlausaldajatele ei ole väljamakseid tehtud. Ehkki maakohus ei täpsustanud konkreetselt, mille alusel ta selle asjaolu tuvastas (kohus viitas, et see nähtub võlausaldajate seisukohtadest), pidas maakohus eelduslikult silmas MTA
14.oktoobri 2020. a seisukohas avaldatut, et Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõude katteks on laekunud 30. oktoobril 2017 67,90 eurot ja 21. augustil 2018 11,45 eurot (III kd, tl 115 pöördel) (67,90+11,45=79,35).
27.2.Kolleegium leiab, et 79,35 eurot, mille võlgnik on väidetavalt MTA-le välja maksnud, ei ole võlgniku kohustuste kogusummat (üle miljoni euro) arvestades piisavalt suur summa, et selle maksmist saaks lugeda võlausaldajate ebavõrdseks kohtlemiseks. Ebavõrdse kohtlemisega võiks tegemist olla eelkõige olukorras, kus võlgnik eelistab järjepidevalt mitmete väljamaksete tegemisel üht võlausaldajat või on ühele võlausaldajale väljamakstud summad märkimisväärselt suuremad võrreldes teistele võlausaldajatele tehtud väljamaksetega. Praegu ei ole maakohus selliseid asjaolusid tuvastanud.
27.3.Teiseks ei ole maakohus tuvastanud kõnealuste väljamaksete tegemise asjaolusid ega võimaldanud võlgnikul neid selgitada. Määruskaebuses on võlgnik välja toonud, et ta ei ole MTA-le väljamakset 79,35 eurot ise teinud. Võlgniku väitel oli tal nõue MTA vastu 79,35 euro tagastamiseks, mille MTA tasaarvestas enda maksunõuetega nimetatud summa ulatuses selliselt, et vaidlusalune 79,35 eurot ei laekunudki kunagi võlgniku kontole. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul võtta nende väidete osas seisukoht. 8 (9)
2-14-3271
28.Toimiku materjalidest nähtub, et võlgnik on esitanud menetluse jooksul kohtule arvukalt Xxxxxxxkeelseid dokumente ja tõendeid, mis on eesti keelde tõlkimata. TsMS § 32 lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Eesti keeles toimub nii suuline kui ka kirjalik kohtumenetlus, mis hõlmab mh kõiki menetlusosaliste poolt esitatud dokumente ja tõendeid. TsMS § 33 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Maakohus on nõudnud võlgnikult üksnes 16. juunil 2017 ja 21. juunil 2017 esitatud dokumentide tõlgete esitamist (kd II, tl 118) ning andnud võlgnikule menetlusabi üksnes
16.juunil 2017 ja 21. juunil 2017 esitatud Xxxxxxxkeelsete lisade tõlkimise kulude kandmiseks (sama määruse põhjenduste kohaselt pidas kohus siiski põhjendatuks tõlkida vaid osad neist dokumentidest (II kd, tl-d 163–164)). Võlgniku ülejäänud võõrkeelsete menetlusdokumentide ja lisade puhul ei ole maakohus nõudnud tõlgete esitamist ega määranud selleks tähtaegu. Seejuures on võlgnik menetluses korduvalt avaldanud, et tal puuduvad dokumentide tõlkimise korraldamiseks vahendid. Seega tulnuks maakohtul vajadusel selgitada võlgnikule võimalust taotleda tõlkekulude kandmiseks menetlusabi. Eelnevaga on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, mis on ühtlasi kaasa toonud selle, et suurt osa võlgniku menetluses esitatud tõenditest ei ole kohus saanudki menetluses hinnata.
29.Tulenevalt TsMS § 656 lg 1 p-st 5 ja lg 2 esimesest lausest koosmõjus §-ga 659 tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse määruskaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule mh siis, kui esimese astme kohus ei ole lahendit seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Lõike 2 teise lause kohaselt koosmõjus §-ga 659 on ringkonnakohtul õigus määruskaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu määrus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik määruskaebemenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on maakohtu minetused, sh põhjendamiskohustuse rikkumine sedavõrd ulatuslik, et ringkonnakohtul ei ole võimalik neid rikkumisi määruskaebemenetluses kõrvaldada. See eeldaks enamiku võlgniku esitatud väidete ja tõendite (sh seni üksnes võõrkeelsena esitatud tõendid) hindamist ja asjaolude esmakordset tuvastamist ringkonnakohtus ning põhjenduste lisamist kogu vaidlustatud määruse ulatuses. Seetõttu on praegusel juhul põhjendatud maakohtu määrus tühistada ja saata asi võlgniku kohustustest vabastamise uueks otsustamiseks samale maakohtule. Asja lahendamisel oluliste asjaolude esmakordne tuvastamine maakohtu poolt on ka menetlusosaliste huvides, kuna sel juhul säilib neil võimalus tõendite hindamist ja asjaolude tuvastamist ringkonnakohtus vaidlustada.
30.Asja õigeks lahendamiseks tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel otsustada võlgniku poolt võõrkeelsena esitatud dokumentide (tõendite) vastuvõtmine, mh võlgniku kohustamine tõlgete esitamiseks või võlgnikule tema taotluse alusel menetlusabi andmine menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmiseks.
31.Maakohtu määruse tühistamise tõttu osas, mis puudutab asja sisulist lahendamist, tuleb määrus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt jääb menetluskulude jaotus asja uuel lahendamisel maakohtu otsustada.
32.Kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 5 lg 2 ja § 175 lg 6 kohaselt võib praeguse määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa 9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.