Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

mida ta ei ostnud pankrotimenetluses. Kostjal on õigus nõuda sisustust selle tegelikult omanikult. Lisaks elab kõnesoleval kinnistul XXX. Hageja ei takista kostjal valduse teostamist. 06.02.2014 määrusega võttis kohus menetlusse hageja pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-14-3271). Kostja seisukoht Kostja palus jätta hagi menetlusse võtmata, menetlusse võtmisel jätta hagi tagamata. Kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja on esitanud kohtule teadlikult vastuolulisi, ebaõigeid ning eksitavaid väiteid püüdes taaskord oma teadlikult pahatahtliku käitumisega hoiduda oma kohustuste täitmisest. Kostja on kinnistu XXX omanik ning nõuab täitemenetluses talle kuuluva vara vabastamist hageja ebaseaduslikust valdusest. Ka täitmisteatest nähtub üheselt, et äravõtmisele kuulub üksnes kinnisasi. Kohtutäitur on palunud hagejal vabastada hoone ning muretseda ruumid hoones oleva vara paigutamiseks. Hoones olev hageja või väidetavate kolmandate isikute vara tuleb hagejal hoiustada või hoiustab kohtutäitur selle hageja eest. Hageja peab oma hoones oleva vara hoiustama või hoiustab selle vara kohtutäitur. Seejärel saab juba pankrotihaldur hoiustatud ruumis tuvastada, milline on vara koosseis ja mida selle varaga peale hakata. Hageja vara koosseisu tuvastamiseks ei pea vara paiknema kostjale kuuluval kinnisasjal. Kostja rõhutab veelkord üle, et kostja nõuab kinnistu ja sellel asuva hoone üleandmist tervikliku objektina st nn „valge karbi“ kujul nii nagu on kostja sedastanud juba ka aprillis 2012 ja aprillis 2013 hagejale välja pakutud kompromissides. Seega on täitemenetluse objektiks XXX kinnistu ja sellel asuv hoone kui terviklik üksus. Hoone hulka ei kuulu hageja ega väidetavalt kolmandate isikute vara ning kostja ei ole sellise vara suhtes täitemenetlust algatanud. Hageja katsed kohut eksitada asjassepuutumatute ja ebaõigete väidetega on ilmselge katse saavutada oma õigusliku aluseta esitatud hagiavalduse menetlusse võtmine, mille tulemusena saab hageja taaskord aastaid kostjale kuuluvat vara ebaseaduslikult kasutada. Hageja on esmakordselt esitanud kostjale üllatusliku fakti, et XXX kinnistu on ka XXX elukohaks. Aastaid kestnud läbirääkimiste jooksul ei ole hageja eelnimetatud fakti kostjale avaldanud. Siiski on kohtutäitur õigustatud täitemenetluse jätkamiseks hageja suhtes ning hageja ebaseaduslikust valdusest kinnistu välja nõudma. XXX väidetav kinnistul viibimine ei muuda täitedokumendi ega täitemenetluse kehtivust ega õiguspärasust. Samas on TMS § 180 lg 2 p 2 järgi kohtutäituri õigustatud XXX koos hagejaga XXX kinnistult välja tõstma. Ajutise halduri seisukoht TMS võimaldab asuda seisukohale, et igasugune täitemenetlus peatub seoses pankrotimenetlusega. TMS § 51 lg 1 kohaselt täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Nimetatud sõnastuse grammatilisel tõlgendamisel võib teha järelduse, et absoluutselt kõik täitemenetlused, mis toimuvad võlgniku suhtes, isegi kui need ei toimu võlgniku vara suhtes, lõpevad seoses pankrotimenetlusega. Eeltoodu ei välista siiski uue täitemenetluse algatamist siis, kui võlgniku vara suhtes on saadud selgus. Ajutise menetluse raames praeguseks hetkeks ei ole võlgniku vara veel täielikult välja selgitatud. Pankrotimenetluse § 17 lg 3 alusel ajutise halduri nimetamisel peatab kohus võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise. Kõnealune säte käsitleb tõepoolest ainult võlgniku vara suhtes toimuvat täitemenetlust. Samas ei ole täie kindlusega võimalik väita, et antud juhul ei puuduta vaidlusaluse täitemenetluse küsimus ka võlgniku vara. Alles ajutise halduri ettekande koostamisega ja selleks kõikide andmete analüüsimisega saab teha lõplikke järeldusi. Pankrotiseadus paneb pankrotihaldurile kohustuse kaitsta nii võlausaldajate kui võlgniku huve. Seega antud hetkel asun pigem seisukohale, et lähtuda tuleks hetkel TMS-ist.

Määruse põhjendused Maakohus ei võta hagiavaldust menetlusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel. Hageja on pöördunud kohtusse õiguskaitsevajadust omamata. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus tuvastas, et kohtutäituri menetluses on täiteasi nr 024/2014/19 kinnisasja Tallinnas, XXX valduse väljanõudmiseks ja täitedokumendiks on 28.06.2011 pankrotivara enampakkumise akt. Täitmisteatest nähtub ja ka kostja on 14.02.2014 menetlusdokumendis kinnitanud, et nõuab täitemenetluses üksnes kinnistu XXX vabastamist. Kostja nõuab kinnistu ja sellel asuva hoone üleandmist tervikliku objektina st nn „valge karbi“ kujul nii nagu on kostja sedastanud juba ka aprillis 2012 ja aprillis 2013 hagejale välja pakutud kompromissides. Ka täitmisteatest nähtub, et kohtutäitur on palunud hagejal vabastada kinnisasi XXX, Tallinn, muretseda ruumid hoones oleva vara, mis ei ole sundtäitmise esemeks, paigutamiseks. Hoones olev hageja või väidetavate kolmandate isikute vara tuleb hagejal hoiustada või hoiustab kohtutäitur selle hageja eest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-85-12 selgitanud, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 15 kohaselt on täitedokument sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel. Kuna tegemist on täitedokumendiga kinnisasja valduse väljanõudmisel, annab see kohtutäiturile õiguse alustada täitemenetlust ja kinnisasi võlgnikult välja nõuda (p 10). Riigikohus on samas lahendis lisaks märkinud, et kuna sundenampakkumise akti alusel toimuvat kinnisasja valduse väljanõudmise menetlust ei ole täitemenetluse seadustikus eraldi reguleeritud (v.a TMS § 2 lg 3), tuleks see menetlus korraldada TMS § 180 reeglite järgi. TMS § 180 näeb ette sarnase, kinnisasja väljaandmise (väljatõstmise) menetluse. Muu hulgas sätestab TMS § 180 lg 3, et, kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Hageja on esitanud hagiavalduses väite, et kinnistul elab XXX ja temalt nõutakse täitemenetluses välja kolmandatele isikutele kuuluvat vara. Kohus selgitab hagejale, et hageja saab kohtusse pöörduda vaid iseenda eeldatava või seadusega kaitstud huvi või õiguse kaitseks. Hagejal puudub TsMS § 3 lg 1 ja TsMS § 371 lg 2 p 1 tulenevalt õigus esitada hagi kolmandate isikute eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Lisaks on kostja kinnitanud, et ei nõua hagejalt kolmandate isikute vara (kinnisasja sisustust). Riigikohus on mitmes sarnases olukorras oleva asja puhul selgitanud, et kohus ei pea hagi menetlema või menetlusse võtmisel võib jätta hagi läbi vaatamata, kui selgub, et esitatud nõude puhul võib puududa vajadus õiguskaitse järele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-12, 3-2-1-9306). Käesoleval juhul leiab maakohus, et hageja on pöördunud kohtusse õiguskaitsevajadust omamata, mistõttu ei võta kohus hagiavaldust menetlusse.

Kuivõrd kohus ei võta hagi menetlusse, ei lahenda kohus hageja menetlusabi ja hagi tagamise taotlust. Kui kohus ei võta hagi menetlusse, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Menetlusosalised võivad TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.