Xxxxhagi D.A.S Õigusabikulude Kindlustuse AS vastu saamata jäänud tasude väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
19 864,92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja Gaabriel Tavits Kostja D.A.S Õigusabikulude Kindlustuse AS (registrikood 11275929, asukoht Toompuistee 5, Tallinn, Harjumaa), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper ja vandeadvokaat Liis Mäeker
Istungi aeg
04.08.2017
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xxxxhagiavaldus rahuldamata.
2.Jätta D.A.S Õigusabikulude Kindlustuse AS menetluskulud Xxxxkanda. Välja mõista XxxxD.A.S Õigusabikulude Kindlustuse AS kasuks menetluskulud (õigusabikulud) summas 3 510 eurot.
3.Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Xxxxtasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 510 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (05.09.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Xxxx(hageja) esitas 22.12.2016 hagiavalduse D.A.S Õigusabikulude Kindlustuse AS (kostja) vastu saamata jäänud tasude väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.04.2010 agendilepingu. Pooled sõlmisid 30.04.2012 uue agendilepingu, millega lugesid 12.04.2010 lepingu lõppenuks. Kostja ütles 13.11.2015 teatega agendilepingu korraliselt üles alates 29.02.2016. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt lahkumishüvitist, inkassotasu ja agendilepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist. Agendilepingu lõpetamisel tasus kostja hagejale lahkumishüvitise 2 500 eurot (bruto). Hageja on seisukohal, et talle tasutud lahkumishüvitis oli arvestatud valesti ja tal on õigus saada täiendavat lahkumishüvitist. Lahkumishüvitise maksmist reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) § 688 lg 1 ja 2. Täidetud on kõik seaduses sätestatud eeldused lahkumishüvitise nõudmiseks. Agendilepingu kehtivuse ajal maksis kostja hagejale tasu, mis koosnes A-, B- ja C-komisjonist. Hageja on arvestanud lahkumishüvitise suurust võttes aluseks viimase viie aasta jooksul saadud kõik tasud (st A-, B- ja C-komisjoni) ning selle pinnalt on saadud ka keskmine aastatasu. Kui pooled ei ole kokku leppinud suuremas lahkumishüvitises, on lepingu lõpetamisel makstud tasu võrdne keskmise aastatasu suuruse summaga. Hagejale jääb arusaamatuks kostjapoolne hüvitise arvestuse käik, mille tulemusena on saadud hüvitise suuruseks üksnes 2 500 eurot (bruto). Lahkumishüvitise suuruse arvestamisel ei piisa üksnes B-komisjonist, mida võttis aluseks kostja, vaid arvesse tuleb võtta nii A-, B- kui C-komisjon, mille saamisest hageja ilma jäi. Kostja poolt väljamakstud summa ei vasta seaduses sätestatud lahkumishüvitise kriteeriumitele. Hageja peab õiglaseks hüvitiseks keskmist aastatasu 8 306,37 eurot. Summast on arvestatud maha juba saadud lahkumishüvitis netosummas. Hageja nõuab kostjalt inkassotasu. Õiguskirjanduses märgitakse, et agendi põhikohustuste hulka ei kuulu võlgu olevate summade sissenõudmine. Võlgnevuste sissenõudmine ei ole agendilepingus sätestatud kohustus ja tasu selle eest ei sisaldu agenditasus. Agendilepingus on pooled leppinud kokku inkassoteenuse osutamises. Võlgnevuste sissenõudmine ei ole tavapärane kliendisuhe. Tegemist on kostja korraldusel sissenõutud ja kostjale üleantud summadega. Inkassoteenuse osutamisel tuleb arvestada, et kostja klientidele ei järgnenud sanktsioone, kui nad võlgnevust ei tasunud. Hageja pidi leidma teised argumendid, veenmaks kliente tasuma. Kui kliendileping katkes esimesel aastal seoses võlgnevustega, pidi agent osa komisjonitasust tagasi maksma. Inkassoteenust tuli osutada teadmisega, et hageja eesmärk ei olnud mitte võlgnevuse kättesaamine, vaid pikaaegse kliendisuhte säilitamine. Agendilepingu kehtivuse ajal ei ole kostja maksnud hagejale inkassotasu. Inkassoteenuse osutamise korral on hageja tööandjale alates 01.03.2013 kuni agendilepingu lõppemiseni sisse toonud 16 139,80 eurot. Hageja leiab, et kostja peaks maksma talle inkassotasu 30% ulatuses nimetatud summast, mis on 4 841,91 eurot. Hageja nõuab kostjalt agendilepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja kahjuks on ilma jäämine senisest sissetulekust. Agendilepingu ülesütlemisel tekib agendil kahju, kuna temalt võetakse võimalus teenida edaspidi sissetulekut. Seda riisikot peab agendi käsundiandja kandma. Kostja on öelnud agendilepingu erakorraliselt üles ja loonud olukorra, kus agent jääb ilma oma senisest sissetulekust. Kahju saab nõuda, kui agendileping öeldi üles nii korraliselt kui ka erakorraliselt. Hageja tegevus kostja juures ei olnud ebaedukas. Kostja tegevus ei ole lõppenud ja
kostjat ei ole likvideeritud. Seega on hagejal põhjus eeldada, et tema tegevus oleks saanud jätkuda ka edaspidi kostja juures. Sõlmitud kindlustuslepingud on kestusega üks aasta ja hagejal oli ja on õigus eeldada, et sõlmitud kindlustuslepingute haldamine kestab vähemalt üks aasta ning nende lepingute kehtivuse ajal on tal õigus saada tasu. Kostja teo (agendilepingu korraline ülesütlemine) ja hagejal tekkinud kahju (aastasest sissetulekust ilmajäämine) esineb põhjuslik seos. Tulenevalt VÕS § 688 lg-st 3 eeldatakse agendil kahju tekkimist, kui lepingu lõpetamise tõttu jäi agent ilma agenditasust. Kostja ei ole eeldust ümber lükanud. Kahju suuruse arvestamisel on hageja võtnud aluseks talle tasutud A-, B- ja C-komisjonistasud kogumis. Kahjunõude suuruseks peab hageja keskmist aastatasu summas 6 716,64 eurot. Märgitud summast on juba lahutatud saadud töötuskindlustushüvitis. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt on tõendamata hageja nõue 8 306,37 euro suuruse lahkumishüvitise saamiseks. Hageja väidetest ei tulene, millised on olnud hageja varasemate aastate agenditasud, vastavatest tõenditest rääkimata, millede aritmeetiline keskmine moodustaks kokku hagiga nõutava summa. Hageja ei põhjenda miks ta küsib maksimaalselt võimalikku lahkumishüvitist. Täidetud ei ole seaduses sätestatud lahkumishüvitise maksmise eeldused. Kostja on tasunud hagejale lahkumishüvitise 2 500 eurot (bruto). Lahkumishüvitise summa arvestamisel on kostja võtnud arvesse kõiki seadusest tulenevaid tingimusi. Kostja on võtnud lahkumishüvitise arvestuse aluseks B-komisjoni, mis on ainus tasu, millest hageja jäi ilma agendilepingu lõppedes. A- ja C-komisjoni oli hagejal õigus saada üksnes uute lepingute sõlmimise eest. Hageja on vastavad tasud saanud ning nende teistkordseks tasumiseks lahkumishüvitisena põhjus puudub. Bkomisjoni oli hagejal õigus saada kõikide portfellis olevate lepingute eest ja B-komisjon moodustas 10% laekuvatest summadest. Kuivõrd hagejaga agendileping lõppes, kuid tema poolt sõlmitud kliendilepingute alusel toimus ka pärast agendilepingu lõppemist laekumisi, siis on kostja arvestanud lahkumishüvitise suuruse väljaselgitamisel asjaoluga, millises ulatuses jääb hageja tulevikus toimuvatest laekumistest ilma. Sellest tulenevalt kujunes hagejale väljamakstava lahkumishüvitise suuruseks 2 500 eurot (bruto). Hagiavaldusega nõutud täiendava lahkumishüvitise maksmiseks puudub alus. Hagejal puudub inkassotasu nõue. Hageja nõue on tõendamata. Hageja ei ole kirjeldanud ega tõendanud, mida ta on teinud klientidelt võlgnevuse saamiseks. Tõendamata on hageja väide, et kostjale on laekunud võlgnevusi 16 139,80 eurot. Hageja on ekslikul arvamusel inkassotasu nõude olemusest. Hageja nõuab inkassotasu selle eest, et ta on suhelnud klientidega, selgitanud neile kindlustuskaitse vajadust ja püüdnud säilitada pikaaegset kliendisuhet. Hageja tegevus vastab tavapärasele kliendisuhte hoidmisele, mitte inkassoteenusele võlgnevuse sissenõudmiseks. Kliendisuhte hoidmine oli hageja lepinguline kohustus, mille eest oli ta tasu saanud. Seadus ei sätesta inkassotasu suurust ega piire. Inkassotasu nõudmine 30% ulatuses sissetoodud summadest on põhjendamata. Väärib tähelepanu, et alates 2015. a augustist on hageja täitnud kliendisuhte hoidmise kohustust väga minimaalselt või jätnud selle üldse täitmata. Hagejal puudub õigus nõuda kahju hüvitamist. Kostja ei ole agendilepingut rikkunud ega õigusvastaselt käitunud, mistõttu ei ole kostja hagejale kahju põhjustanud. VÕS § 688 lg 3 võimaldab agendil nõuda kahju hüvitamist lepingu lõppemise tõttu üksnes juhul, kui käsundiandja on lepingut rikkunud. Kahju nõudmiseks peavad olema täidetud üldised õiguskaitsevahendi rakendamise tingimused, st käsundiandja peab olema rikkunud agendilepingut. Kostja ei ole agendilepingut ega seadusest tulenevaid nõudeid rikkunud ja järelikult ei ole hagejal kahju hüvitamise nõuet.
Kohtu põhjendused
3.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 12.04.2010 agendilepingu (I kd, lk 37 – 42). 30.04.2012 sõlmitud agendilepinguga lugesid pooled 12.04.2010 agendilepingu lõppenuks (I kd, lk 45 – 51). Kostja ütles 13.11.2015 teatega agendilepingu üles alates 29.02.2016 (I kd, lk 43). Agendilepingu kehtivuse ajal maksis kostja hagejale agenditasu, mis koosnes A-, B- ja C-komisjonist. Agendilepingu lõpetamisel on kostja maksnud hagejale lahkumishüvitise summas 2 500 eurot (bruto) (I kd, lk 141 – 142). Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus saada suuremat lahkumishüvitist, kui kostja oli juba välja maksnud. Samuti kas hagejal on õigus nõuda inkassotasu ja kahju hüvitamist agendilepingu lõpetamise tõttu.
5.Agendi õiguse nõuda lahkumishüvitist näeb ette VÕS § 688. VÕS § 688 lg 1 sätestab, et agendilepingu lõppemisel on agendil õigus eraldi hüvitisele (lahkumishüvitis), kui ta on käsundiandja jaoks loonud ärisuhteid uute klientidega või olemasolevaid ärisuhteid oluliselt laiendanud (p 1) ja käsundiandjal on sellistest ärisuhetest ka pärast agendilepingu lõppemist olulist kasu (p 2) ja agent kaotab agendilepingu lõppemise tõttu õiguse agenditasule, millele tal oleks olnud õigus lepingu jätkamisel juba sõlmitud või edaspidi sõlmitavatelt lepingutelt isikuga, kellel agendi tegevuse tulemusena tekkis käsundiandjaga püsiv ärisuhe selliste lepingute sõlmimiseks, mida tavaliselt vahendas või sõlmis agent (p 3) ja hüvitise maksmine on kõiki asjaolusid arvestades õiglane (p 4). 5.1 Hindamaks, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt lahkumishüvitist tuleb tuvastada, kas on täidetud lahkumishüvitise maksmise eeldused. Kohus leiab, et selleks et hinnata hageja panust käsundiandja tegevusse tuleb võtta aluseks mitte kogu kostja portfellis olnud kindlustuslepingute arvu agendilepingu lõppemise aja seisuga ehk 2016. a veebruaris, vaid hageja panust tuleb hinnata lähtudes piirkonnast, milles ta tegutses ja seejuures tuleb arvestada hageja poolt sõlmitud uute lepingute arvu. Agendi tegutsemise piirkonnast sõltuvalt võib tema poolt sõlmitavate lepingute arv oluliselt varieeruda, mis ei iseloomusta agendi panust käsundiandja tegevusse vähemolulisena võrreldes teiste agentidega. Eluliselt usutav on, et Tallinnas või selle ümbruses tegutsev agent võib sõlmida rohkem lepinguid, kui agent teisest piirkonnast. Selle põhjuseks võib olla see, et pealinnas elab rohkem inimesi ja oluline osa majandusest on kontsentreeritud Tallinnasse või selle ümbrusesse. Kostja 11.05.2017 menetlusdokumendi p-des 1.1.4 – 1.1.7 esitatud käsitluse alusel ei saa tuvastada teiste agentide poolt sõlmitud lepingute arvu teatud perioodi jooksul ja kõrvutada neid hageja näitajatega. Lisaks seab VÕS § 688 lg 1 p 1 esimene alternatiiv lahkumishüvitise maksmise eelduseks uute ärisuhete loomise klientidega, sidumata seda kvantitatiivsete näitajatega (nt loodud uute ärisuhete arv jne). Hageja poolt esitatud tõendiga on tõendatud, et agendina tegutsemise perioodi jooksul on ta sõlminud 553 uut kindlustuslepingut (II kd, lk 37 – 42). Agendilepingu lõppedes veebruaris 2016 oli hageja portfellis 466 kliendilepingut, millest 300 oli hageja ise sõlminud. Hageja ütlustega vande all on tõendatud, et ta on tegutsenud agendina Tartus ja tema portfell oli üks suuremaid, ning seitsmest portfellist Tartus oli hageja portfell kolmandal kohal (II kd, lk 72 pöördel). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et ta on loonud käsundiandja jaoks ärisuhteid uute klientidega. Seega on täidetud VÕS § 688 lg 1 p 1 järgne eeldus lahkumishüvitise nõudmiseks. Kostja poolt esitatud Xxxxkirjeldus (II kd, lk 53), mis iseloomustab hageja suhtumist töösse ei lükka ümber hageja poolt tõendatud asjaolu, et hageja on loonud käsundiandja jaoks ärisuhteid uute klientidega. 5.2 Hageja on tõendanud, et pärast temaga sõlmitud agendilepingu lõppemist on hageja portfellis olnud lepingute alusel laekunud kostjale 25 685 euro (II kd, lk 43 – 46). Kohus leiab, et märgitud
summat tuleb lugeda piisavalt suureks ja seega on käsundiandja saanud pärast hagejaga sõlmitud agendilepingu lõppemist olulist kasu. Järelikult täidetud on VÕS § 688 lg 1 p 2 järgne eeldus lahkumishüvitise nõudmiseks. Määravat tähtsust ei oma kostja väide, et kliendilepingud on tähtajalised ja lõpevad aasta möödumisel. Hageja on tõendanud, et pärast agendilepingu lõppemist on kostjale laekunud raha nende lepingute alusel, millised olid hageja portfellis lepingu lõppemisel. Kostja seaduslik esindaja selgitas 09.08.2017 kohtuistungil, et arvestades lepingute katkestuse määra laekus kostjale reaalselt ca 22 000 eurot ja et märgitud summa ei ole oluline, arvestades kostja kogukäivet 2 miljonit eurot aastas või Tartu esinduse portfelli väärtust ca 500 000 eurot – 700 000 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid eeltoodud väidete kinnitamiseks. Seadusliku esindaja selgitus kohtuistungil ei ole tõend. Seetõttu jätab kohus kostja seadusliku esindaja selgitused tähelepanuta. 5.3 30.04.2012 agendilepingu lisa 1 kohaselt maksab kostja agendile A-komisjoni uue eraisikust kindlustusvõtjast kliendi või eseme kindlustamise eest 25% ühe kuu jooksul sõlmitud kindlustuslepingutes fikseeritud arvestuslikust aasta kindlustusmaksete summast ning uue juriidilisest isikust kindlustusvõtjast kliendi või eseme kindlustamise eest 10% ühe kuu jooksul sõlmitud kindlustuslepingutes fikseeritud arvestuslikust aasta kindlustusmaksete summast. Kostja maksab agendile B-komisjoni klientide hoidmise ja teenindamise eest 10% protsenti ühe kuu jooksul laekunud kindlustusmaksete summast. Kostja maksab agendile C-komisjoni juhul, kui agendil on ühe kuu jooksul vähemalt kuus uut ja jõustunud kindlustuslepingut. 30.04.2012 agendilepingu sõlmimisel lõppenud 12.04.2010 agendilepingu lisa 1 sätestas samad agenditasu maksmise põhimõtted. Kohus leiab, et tasuks VÕS § 688 lg 1 p 3 mõttes, mille saamise õiguse oli hageja kaotanud agendilepingu lõppemise tõttu, saab pidada B-komisjoni. 30.04.2012 agendilepingu lisast 1 nähtuvalt makstakse B-komisjoni klientide hoidmise ja teenindamise eest ehk see on tasu, mis ei eelda aktiivset müügitööd. B-komisjoni ei maksta uute lepingute sõlmimise eest, vaid agent saab antud komisjonitasu tema portfellis olemasolevete klientidega sõlmitud lepingute hoidmise eest. Hagejal oleks olnud õigus B-komisjonile lepingu jätkamisel. Seega oleks hagejal õigus saada lepingu jätkamisel B-komisjoni juba sõlmitud lepingutelt isikutega, kellel hageja tegevuse tulemusena tekkis kostjaga püsiv ärisuhe selliste lepingute sõlmimiseks, mida tavaliselt vahendas või sõlmis hageja. Seega on täidetud VÕS § 688 lg 1 p 3 järgne eeldus lahkumishüvitise saamiseks, sest agendilepingu lõppemise tõttu on hageja jäänud õigusest ilma saada B-komisjoni. Kohtu hinnangul tuleks lahkumishüvitise suuruse arvestamisel võtta aluseks see tasu, mille saamise õigusest jääb agent ilma agendilepingu lõppemise tõttu, kuid mille saamise õigus oleks agendil olnud lepingu jätkamisel. Käesoleval juhul on selliseks tasuks B-komisjon. Tasuks, mille saamise õiguse hageja kaotas agendilepingu lõppemise tõttu ei saa pidada A- ja Ckomisjoni. 30.04.2012 agendilepingu lisast 1 tulenevalt oli hagejal õigus saada A- ja C-komisjoni üksnes uute lepingute sõlmimise eest. Hageja kinnitas vande all, et temale makstud tasu koosnes A-, B- ja C-komisjonist (II kd, lk 73). Seega on hageja A- ja C-komisjonitasud kätte saanud ning nende teistkordseks väljamaksmiseks lahkumishüvitisena puudub alus. Teoreetiline ja tõendamata on hageja väide, et agendilepingu jätkumisel oleks hageja teinud sama efektiivselt tööd nagu varasemal perioodil, mistõttu ei ole põhjendatud võtta lahkumishüvitise suuruse arvestamisel hagejale varem tasutud A- ja C-komisjonid. 5.4 Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et hageja on töötanud kostja juures ca 5 aastat, et hageja on loonud kostjale ärisuhteid uute klientidega, et kostja on saanud sellistest suhetest olulist kasu pärast agendilepingu lõppemist ning et hageja on kaotanud agendilepingu lõppemise tõttu õiguse tasule, on õiglane maksta hagejale lahkumishüvitist. Seega on täidetud VÕS § 688 lg 1 p 4 järgne eeldus lahkumishüvitise nõudmiseks.
5.5.VÕS § 688 lg 2 sätestab, et agent ei või nõuda oma tegevuse viimase viie aasta keskmisest aastatasust, lühema lepingu kestuse korral aga kogu lepingu kestuse aja keskmisest aastatasust suuremat lahkumishüvitist. Kui agendileping kestis vähem kui üks aasta, ei või agent nõuda kogu lepingu kestuse aja vältel teenitud agenditasust suuremat hüvitist. Kohus on seisukohal, et VÕS § 688 lg 2 näeb ette maksimaalselt võimaliku lahkumishüvitise suuruse, mida agent võib nõuda käsundiandjalt. Lahkumishüvitise suuruse üle otsustades on põhjendatud juhinduda VÕS § 688 lg 1 p-des 1 – 4 sätetatud eeldustest ning tuleb võtta aluseks tasu, mille saamise õigusest hageja jäi agendilepingu lõppemise tõttu. Selliseks tasuks on Bkomisjon. Kostja on tõendanud, et ta on arvestanud lahkumishüvitist võttes aluseks B-komisjoni osa 10% (bruto) ja saanud summa 2 500 eurot (bruto), mille saamise õigus oleks hagejal olnud agendilepingu jätkamisel juba sõlmitud lepingutelt isikuga, kellel hageja tegevuse tulemusena tekkis käsundiandjaga püsiv ärisuhe selliste lepingute sõlmimiseks, mida tavaliselt vahendas või sõlmis hageja (I kd, lk 144). Kostja on tõendanud, et ta on maksnud hagejale välja lahkumishüvitise summas 2 500 eurot (bruto) (I kd, lk 141 – 142, lk 145), mille saamise õigus oli hagejal tulenevalt VÕS § 688 lg 1 p-dest 1 – 4 ja lg-st 2. Kuivõrd hagejale on lahkumishüvitis juba väljamakstud, tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt lahkumishüvitis 8 306,37 eurot.
6.VÕS § 683 sätestab, et lisaks agenditasule sõlmitud lepingute eest on agendil õigus täiendavale tasule tema poolt vastavalt käsundiandja korraldustele sisse nõutud ja käsundiandjale üleantud summade eest. Pooled on eri meelt kas hageja ja kostja vahel sõlmitud agendileping sisaldab kokkulepet selle kohta, et hageja pidi osutama inkassoteenust või hageja tegevus klientidelt võlgnevuste sissenõudmiseks on lepingust tulenev tavapärane kliendisuhte hoidmise kohustus. Samuti kas kostjal on kohustus tasuda hagejale eraldi tasu inkassoteenuste eest või tasu võlgnevuste sissenõudmise eest on hagejale juba makstud agenditasu ühe komponendina. 6.1 Kuivõrd pooled vaidlevad lepingu tõlgendamise üle ja nende ühist tahet ei saa kindlaks teha, tuleb kohtul tõlgendada lepingut VÕS § 29 alusel. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Sama sätte lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi (p 1); tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud ( p 2 ); lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (p 3); lepingu olemust ja eesmärki (p 4); vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust (p 5); tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat (p 6). Sama sätte lg 6 sätestab, et lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Sama sätte lg 7 näeb ette, et kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga. 6.2 Õiguskirjanduses märgitakse, et agendi põhikohustus on vahendada või sõlmida lepinguid käsundiandja huvides. Lepingute täitmine ja lepingu teise poole täitmata kohustuste sissenõudmine ei kuulu reeglina agendi ülesannete hulka. Kui agent ja käsundiandja on kokku leppinud, et agent nõuab sisse käsundiandjale võlgu olevaid summasid, on agendil õigus saada lisaks agenditasule inkassotasu (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2009, P. Varul jt, lk 144 – 145). 6.3 Hageja kohustused näeb ette 30.04.2012 agendilepingu p 2 (I kd, lk 45 – 51). Samasisulised hageja kohustused sätestas ka 12.04.2010 agendilepingu p 2 (I kd, lk 37 – 42). Kohtu hinnangul
nähtub 30.04.2012 agendilepingu p-st 2, et hageja põhiülesandeks oli eelkõige uute lepingute sõlmimine. Samas aga tõlgendades VÕS § 29 lg-te 4, 5, 6 ja 7 alusel 30.04.2012 agendilepingu pi 2.3 (st agent kohustub võtma vastu kindlustusvõtjatelt kindlustuslepingute sõlmimise ja muutmise avaldusi) ja p-i 2.12 (st agent kohustub tegema kostja huvides mõistlikke pingutusi kindlustuslepingute sõlmimiseks ja vahendamiseks) koosmõjus lepingu p-ga 6.2, mis näeb küll ette agendi hoolsuse määra, kuid millest järeldub ka agendi ülesanne võtta kliendiga ühendust kindlustuslepingu pikenemisel ja agendi ülesanne suhelda kliendiga piisava põhjalikkusega, kui kliendil tekib võlgnevus, et saada aru, miks võlgnevus tekkis, asub kohus seisukohale, et pooled leppisid kokku selles, et uute kindlustuslepingute sõlmimise kõrval, mis oli hageja põhiülesandeks, oli hageja ülesandeks muuhulgas klientidelt täitmata kohustuste sissenõudmine. Selline ülesanne vastab inkasoosteenuse tunnustele, millal agent üritab teha kõik endast sõltuva, et nõuda kliendilt sisse täitmata kohustus. 6.4 Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et ta tegeles klientidelt täitmata kohustuste sissenõudmisega ehk hageja tegeles inkassoteenusega. Hageja ütlustega vande all on tõendatud, et ta pidi vaeva nägema selleks, et klient võlgnevuse tasuks, hageja pidas klientidega läbirääkimisi täitmata kohustuste sissenõudmiseks, koostades selleks maksegraafikuid või helistades klientidele selleks, et tuletada neile meelde, et neil on võlg ja et nad oleksid sellest teadlikud (II kd, lk 72 pöördel – lk 73). Asjaolud, et eeltoodud toimingud kuulusid agendi ülesannete hulka ja et neid tegi ka hageja on tõendatud ka tunnistaja Xxxxütlustega (II kd, lk 73). Hageja poolt esitatud Xxxx 03.07.2015 ja 01.09.2015 e-kirjad tõendavad, et agendid pidid võlglastega tegelema (II kd, lk 185 – 186). Hageja on tõendanud, et ta on koostanud perioodil 2012 - 2014 võlglaste tabeli ja on helistanud või saatnud e-kirju võlgnikele eesmärgil nõuda täitmata kohustused sisse (I kd, lk 173 – 184). Kostja poolt esitatud väljavõttega on et tõendatud, et hageja helistas klientidele 2015. a, et nõuda sisse täitmata kohustused (II kd, lk 7). Kuigi kostja seadis 11.05.2017 menetlusdokumendi p-des 2.8 ja 2.9 kahtluse alla hageja väite, et viimane oli helistanud klientidele seoses lepinguga nr 0101939 ja lepinguga nr 0102973 (II kd, lk 9 – 10), ei ole kostja vaidlustanud muid lepingu kehtivuse ajal hageja poolt tehtud toiminguid klientidelt täitmata kohustuste sissenõudmiseks. Kostja poolt esitatud Xxxxselgitusest nähtub küll, et Xxxxhinnangul ei suhtunud hageja teatud oma kohustuste täitmisesse hoolikalt (II kd, lk 53), kuid selgitus ei lükka ümber hageja poolt tõendatud asjaolu, et hageja tegeles inkassoteenusega. Lisaks on Xxxxselgitus osas, milles kirjeldatakse hageja tegutsemist võlglastega vastuoluline. Nii märgitakse selgituses, et hageja tegeles võlglastega vähe ja samas leitakse, et hageja ei ole täitnud ülesannet teha tööd võlglastega. Kuivõrd selgitus on võlglastega töö tegemise osas vastuoluline, jätab kohus selgituse selles osas tähelepanuta. 6.5 Kuivõrd hageja tegeles põhikohustuste kõrval ka inkassoteenuse osutamisega, pidi kostja maksma hagejale tasu sisse nõutud ja käsundiandjale üleantud summade eest. Kohtu hinnangul sisaldub kokkulepe sellise tasu maksmise kohta kostja kohustuses tasuda hagejale B-komisjoni. 30.04.2012 agendilepingu lisa 1 p 3 sätestab, et kostja maksab agendile B-komisjoni klientide hoidmise ja teenindamise eest kümme protsenti ühe kuu jooksul laekunud kindlustusmaksete summast. Kasutades VÕS § 29 lg-tes 4 ja 5 sätetatud tõlgendamisreegleid, asub kohus seisukohale, et punktis kasutatud mõistet „klientide hoidmine ja teenindamine“ tuleb tõlgendada selliselt, et agent pidi välja selgitama, miks kliendil on tekkinud võlgnevus ja tegema kõik endast sõltuva (nt helistama kliendile või saatma sõnumi, et tuletada meelde võlgnevus, koostama maksegraafiku, veenma kliendi tasumata kohustused täitma jne), et nõuda kliendilt täitmata kohustus sisse. Hageja ütlustest vande all selgub, et hageja sisustab mõistet „klientide hoidmise“ selliselt, et ta pidi helistama võlgu olevale kliendile ja veenma teda võlgnevuse likvideerima ning et hageja pidi tegema kõike, et klient võla tasuks (II kd, lk 72 pöördel). Kohtu hinnangul vastab mõiste „klientide hoidmine ja teenindamine“ inkassoteenuse tunnustele. Eelnevalt on kohus asunud seisukohale, et hageja on tõendanud, et ta tegeles inkassoteenusega. Hageja on kinnitanud vande all, et lepingu kehtivuse ajal talle makstud tasus sisalda muuhulgas ka B-komisjon. Tasu maksmise kohta on
hageja esitanud ka oma pangakonto väljavõtted (I kd, lk 153 – 157, lk 187 – 192). Eeltoodust nähtub, et kostja on tasunud hagejale lepingu kehtivuse ajal B-komisjonitasu ehk tasu inkassoteenuse eest. Kostja on maksnud hagejale tasu 30.04.2012 agendilepingu lisa 1 p-s 3 sätetatud määras. Kohus asub seisukohale, et hagejal ei ole õigust nõuda korduvalt või täiendavat inkassotasu maksmist, sest vastava tasu on kostja hagejale juba välja maksnud. 6.6 Alternatiivselt märgib kohus, et hageja ei ole tõendanud, et perioodil alates 01.03.2013 kuni agendilepingu lõppemiseni on ta toonud kostjale sisse inkassoteenuse korras 16 139,80 eurot. Kohus on selgitanud hagejale 27.03.2017 kirjas (I kd, lk 165), et esitatud tabel (I kd, lk 158 – 162) ei tõenda hageja poolt võlgnikelt sisse nõutud ja kostjale üleantud summad. Hageja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid oma väite kinnitamiseks. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tal oleks õigus nõuda inkassotasu 30% kostjale sissetoodud summadest. Hageja on kinnitanud 09.08.2017 kohtuistungil, et pooled ei leppinud kokku inkassotasu suuruses 30% sissetoodud summadest (II kd, lk 72 pöördel, 74 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole veenev ja tõendamata on hageja väide, et inkassotasu 30% on mõistlik, arvestades turul kehtivaid hindasid. Õiguskirjanduses märgitakse, et kui pooled ei ole agendilepingus inkassotasuga seonduvat piisavalt täpselt määratlenud, kohaldatakse analoogia korras agenditasu reguleerivaid sätteid (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2009, P. Varul jt, lk 144 – 145). Kuivõrd hageja on olnud seisukohal, et agendilepingus ei leppinud pooled agenditasu arvestamise põhimõtetes kokku, on kohus selgitanud hagejale 27.03.2017 kirjas (I kd, lk 165), et hagejal tuleb arvestada inkassotasu agenditasu kujunemise põhimõtteid järgides. Pooled on 30.04.2012 agendilepingu lisa 1 p-des 2, 3 ja 5 leppinud kokku agenditasu maksmises ja selle suuruse kujunemise tingimustes. Kuivõrd pooled on leppinud agendilepingus kokku agenditasu suuruses, ei kohaldu seaduses sätestatud (VÕS § 680) agenditasu maksmist ja kujunemist reguleeriv kord. Hageja ei ole arvestanud nõutavat inkassotasu arvestades kohtu juhist. Seega ei ole hageja inkassotasu nõue 4 841,91 eurot tõendatud ja nõude kujunemine on ebaselge, mis annaks alust jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kosjalt inkassotasu 4 841,91 eurot.
7.Hageja palub välja mõista kostjalt kahju, mis on tal tekkinud agendilepingu lõppemise tõttu. Hageja nõude aluseks on VÕS § 688 lg 3, mis sätestab, et lahkumishüvitise maksmine ei välista ega piira agendi õigust nõuda talle agendilepingu lõppemisega tekitatud kahju hüvitamist. Sellise kahju olemasolu eeldatakse, kui lepingu lõppemise tõttu jäi agent ilma agenditasust, mida ta oleks saanud agendilepingu jätkamise korral, võimaldades samal ajal käsundiandjale agendi tegevusest tulenevalt olulist sissetulekut. Kahju olemasolu eeldatakse ka siis, kui lepingu lõppemine ei võimaldanud agendil amortiseerida kulusid, mida ta kandis agendilepingu täitmise tõttu käsundiandja juhiste kohaselt. Õiguskirjanduses märgitakse, et kahju hüvitamise nõue on õiguskaitsevahend, mille tekkimiseks peavad olema täidetud üldised õiguskaitsevahendi rakendamise tingimused, st käsundiandja peab olema agendilepingut rikkunud. VÕS § 688 lg 3 kergendab agendi tõendamiskoormist, kuid ei välista muid, üldsätetest tulenevaid kahjuhüvitisnõude tekkimise eeldusi (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2009, P. Varul jt, lk 150). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja on rikkunud agendilepingut ja täidetud on üldised õiguskaitsevahendi (st kahju hüvitamise (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1)) rakendamise tingimused. Kostja on teatanud agendilepingu lõppemisest ette kolm kuud ehk seaduses (VÕS § 686 lg 1) sätestatud korda järgides. Kostja on tasunud hagejale lepingu lõpetamisel lahkumishüvitise summas, milles oli hagejal õigus hüvitist saada. Hageja ei ole välja toonud, kuidas kostja rikkus agendilepingut. Kohus leiab, et VÕS § 688 lg 3 teise lause järgi eeldatakse kahju olemasolu siis, kui tõendatud on üldised õiguskaitsevahendi rakendamise eeldused ehk tegu (agendilepingu rikkumine käsundiandja poolt), tagajärg (agendil kahju tekkimine) ja põhjuslik seos. Kohtu hinnangul ei riku käsundiandja lepingut olukorras, kus ta ütleb lepingu korraliselt üles
seaduses sätestatud korda järgides ja maksab seejuures agendile lahkumishüvitist summas, milles oli agendil õigus hüvitist saada. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on rikkunud agendilepingut. Seega ei ole täidetud üldised kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused ja hageja nõue hüvitada agendilepingu lõppemisega tekitatud kahju tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi jäetakse rahuldamata, tuleb jätta kostja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.
10.Kostja 09.08.2017 ning 14.08.2017 menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on kostja käesoleva tsiviilasja menetlemisega seoses kandnud menetluskulusid (lepingulise esindaja kulu) kokku summas 6 305 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaks 130 eurot (käibemaksuta) ning kostjale on maakohtus osutatud õigusabi teenust kokku 48 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kohus leiab, et kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 130 eurot (ilma käibemaksuta) on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostjat menetluses esindanud vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper ning 09.08.2017 kohtuistungil esindas kostjat ka vandeadvokaat Liis Mäeker. Kohus, analüüsides kostja menetluskulude nimekirjades välja toodud lepinguliste esindajate poolt tehtud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, on seisukohal, et kõik kostja lepinguliste esindajate spetsifikatsioonides välja toodud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg ei ole põhjendatud. Kohus nõustub osaliselt hageja vastuväidetega kostja menetluskulude osas.
11.Kohus ei pea põhjendatuks kostja lepingulise esindaja Kalle-Kaspar Sepper poolt perioodil 21.02.2017 – 01.03.2015 tehtud toimingute ajakulu kokku mahus 10 tundi. Kohus on seisukohal, et arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse koos lisadega (I kd lk 2-14; lk 20-23; lk 36-51) ning kostja 01.03.2017 vastuse hagiavaldusele koos lisadega (I kd lk 135-145) sisu ja mahtu, tuleb hagimaterjalidega tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks ning hagiavaldusele kirjaliku vastuse koostamiseks põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku lugeda 5 tundi. Seega leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja Kalle-Kaspar Sepper poolt perioodil 21.02.2017 – 01.03.2015 tehtud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku on 5 tundi. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks ka kostja lepingulise esindaja Kalle-Kaspar Sepper poolt 11.04.2017 – 11.05.2017 tehtud toimingutele kulunud aega. Kohus on seisukohal, et hinnates ja analüüsides hageja 20.03.2017 menetlusdokumendi koos lisadega (I kd lk 149-164), hageja 10.04.2017. a menetlusdokumendi koos lisadega (I kd lk168-192) ning hageja 25.04.2017
menetlusdokumendi (I kd lk 195) sisu ja mahtu, samuti arvestades nende menetlusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks, kliendiga suhtlemiseks ja kliendi poolt esitatud täiendavate tõendite läbi töötamisele ja analüüsimisele ning kostja 11.05.2017. a menetlusdokumendi (II kd lk 1-10) koostamiseks kulunud aega, tuleb vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks nimetatud perioodil tehtud toiminute tegemiseks lugeda kokku 6 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks kostja lepingulise esindaja Kalle-Kaspar Sepperi 02.06.2017 menetlustoimingut ajamahus 30 minutit. Kohus on seisukohal, et kuivõrd nimetatud menetlustoimingu tegemine ei nähtu tsiviilasja toimikust, ei ole kohtul võimalik hinnata nimetatud menetlustoimingule kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Kohus selgitab, et arvestab seejuures lepingulise esindaja ning kliendi vahelise suhtluse vajalikkust menetluses ning loeb eelnimetatud menetlustoimingu hõlmatuks kostja lepingulise esindaja 02.06.2017 menetlustoimingule„ kohtu 01.06.2017 kirjaga tutvumine ja selles esitatud põhjenduste analüüs D.Anisovetsi taotluste rahuldamise osas ja kostjale määratud kohustuste osas. Kliendile vastava informatsiooni edastamine“ kulunud ajaga 45 minutit. Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud kostja lepingulise esindaja Kalle-Kaspar Sepperi 13.06.2017 menetlustoimingule kulunud aeg mahus 2 tundi. Kohtu hinnangul tuleb vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks tunnistaja ülekuulamise taotluse (II kd lk 22-23) koostamiseks lugeda 1 tund. Kohus arvestab seejuures asjaolu, et tunnistaja ülekuulamise taotlus ei ole õiguslikult keeruka sisuga menetlusdokument. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole kostja lepingulise esindaja 14.06.2017 menetlustoimingule „kohtu nõude täitmiseks dokumentide esitamine Xxxx, kaaskirja koostamine esitatavate dokumentide juurde nende selgitamiseks“ kulunud aeg 30 minutit. Kohus on seisukohal, et nimetatud menetlustoiming tuleb lugeda hõlmatuks kostja lepingulise esindaja 09.06.2017 menetlustoimingule kuluva ajaga. Kohtu hinnangul ei ole osaliselt põhjendatud 27.06.2017 – 26.07.2017 menetlustoimingutele kulunud aeg kokku mahus 3 tundi ning 27.07.2017 – 31.07.2017 menetlustoimingutele kulunud aeg kokku mahus 4 tundi ja 45 minutit. Hinnates ja analüüsides hageja 21.06.2017 menetlusdokumendi (II kd lk 27), kohtu 22.06.2017 kohtukirja (II kd lk 29) ning hageja 22.06.2017 menetlusdokumendi koos lisadega (II kd lk 35-46) sisu ja mahtu, leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb lugeda kostja esindaja 27.06.2017 – 26.07.2017 menetlustoimingutele kulunud aeg kokku mahus 1 tund ja 15 minutit. Hinnates ja analüüsides kostja 31.07.2017 menetlusdokumendi (II kd lk 49-51) sisu ja mahtu, leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb lugeda kostja esindaja 27.07.2017 ja 31.07.2017 menetlustoimingutele kulunud aeg kokku mahus 2 tundi ja 30 minutit. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostja 14.08.2017 menetluskulude nimekirjas kajastuvad 09.08.2017 menetlustoimingud „Kohtuistungiks ettevalmistamine. Tsiviilasja materjalide läbitöötamine, küsimuste ettevalmistamine tunnistajale. LM“ ja „Istungieelne nõupidamine seoses eesseisva istungiga. Kliendi esindamine kohtuistungil. LM“ ajamahus kokku 6 tundi. Tsiviilasja toimikust nähtub, et lisaks menetluse kestel kostjat esindanud vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepperile on kostjat 09.08.2017 kohtuistungil esindanud lisaks vandeadvokaat Liis Mäeker. Käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust arvestades ei ole kohtu hinnangul kahe vandeadvokaadist esindaja kasutamine põhjendatud. Kostjal on õigus kasutada menetluses mitme lepingulise esindaja teenuseid, kuid kohtu hinnangul ei esine käesolevalt TsMS § 175 lg-s 3 nimetatud asjaolusid, mistõttu ei ole põhjendatud kahe lepingulise esindaja kulu väljamõistmine vastaspoolelt. Kohus leiab, et kõik ülejäänud kostja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjades kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad vastavalt menetluskulude jaotusele vastaspoolelt väljamõistmisele.
Seoses eeltooduga loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja poolt maakohtus tehtud menetlustoiminguid ajamahus kokku 27 tundi, mis kostja lepingulise esindaja tunnihinda arvestades teeb kokku 3 510 eurot (ilma käibemaksuta).
12.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib, et kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
14.Hageja poolt 22.12.2016 esitatud hagiavalduse hagi hind oli 23 022,70 eurot. Hagiavalduselt pidi hageja tasuma riigilõivu summas 900 eurot. Menetluse kestel on hageja vähendanud oma nõuet ja hageja lõplikuks kogunõude suuruseks jäi 19 864,92 eurot (I kd, lk 195, II kd, lk 11), millelt kuulub tasumisele riigilõiv summas 750 eurot. Hagejal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu 150 eurot tagastamist.
15.Hageja on taotlenud kuulata tunnistajana üle Xxxx. Kohus on kohustanud 07.08.2017 hagejat tasuma tunnistajatasu ettemaksu summas 100 eurot (II kd, lk 57). Hageja on tasunud küsitud tunnistajatasu (II kd, lk 59). Tunnistajana 09.08.2017 istungil ütlusi andnud Xxxxteatas kohtule 10.08.2017, et ta ei taotle tunnistajatasu (II kd, lk 76). Hagejal on õigus taotleda kohtudeposiiti tasutud tunnistajatasu ettemaksu tagastamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.