Rene Nahkuri (Nahkur) hagi Andres Paluoja vastu kahju 120 000 krooni hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.03.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rene Nahkuri apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
11.12.2007, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Rene Nahkur, esindaja adv Raini Nõu Kostja Andres Paluoja
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30.03.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Hageja Rene Nahkuri apellatsioonimenetluse kulud jätta tema enda kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Andres Paluoja esitas 27.05.1999 hagi Rene Nahkuri vastu 460 000 krooni saamiseks ja 25.06.2002 täiendava nõude 82 800 krooni saamiseks. Andres Paluoja taotlusel seadis kohus 09.06.1999 hagi tagamise määrusega Andres Paluoja kasuks kohtuliku hüpoteegi Rene Nahkurile kuuluvale kinnistule X. 28.06.2002 määrusega asendas kohus Rene Nahkuri taotlusel hagi tagamise abinõu ja luges hagi tagatuks 460 000 krooni tasumisega kohtu deposiitarvele. Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2004 otsusega jäeti hagi rahuldamata. 15.03.2004 määrusega tühistati hagi tagamine ning kostjale tagastati 460 000 krooni.
2.Rene Nahkur esitas 25.11.2004 hagi Andres Paluoja vastu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse põhjendustel keeldusid pangad hagejaga laenulepingut sõlmimast, kuna talle kuuluv kinnistu oli koormatud kohtuliku hüpoteegiga. Hagi tagamiseks vajaliku raha maksmiseks oli hageja sunnitud laenama 460 000 krooni oma tuttavalt U.S-lt 12.06.2002 sõlmitud laenulepingu alusel. Lepingu tingimuste kohaselt lepiti kokku aasta intressiks 14,2% ja seega pidi hageja tasuma laenusumma kasutamise eest igakuiselt 5 443,30 krooni. Laenuleping oli sõlmitud tähtajaga üks aasta, mida pikendati menetluse venimise tõttu poolte kokkuleppel veel üheks aastaks. Raha tagastamisel kohtu deposiitarvelt tasus hageja kogu laenujäägi, et vältida liigseid kulutusi intressidele. Intressidena tasus hageja laenulepingu perioodil kokku 121 765 krooni. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule
õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt pärast hagi rahuldamata jätmise otsuse jõustumist on kostjal õigus nõuda, et hageja hüvitaks kahju, mis temale tekitati hageja taotlusel määratud hagi tagamisega. Hageja leiab, et Andres Paluoja on hagejale tekitanud kahju summas 121 765 krooni, s.o rahasumma, mille hageja tasus intressidena laenulepingu kohaselt. Vabatahtlikult Andres Paluoja hageja nõuet ei ole täitnud. Eeltoodut aluseks võttes palus hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks tekitatud kahju hüvitamiseks 121 765 krooni ning jätta kostja kanda hageja kohtukulud riigilõivuna ning õigusabikuludena.
3.06.12.2004 esitas hageja kohtule hagiavalduse, milles palus esialgses hagis märgitud asjaoludel välja mõista kostjalt hageja kasuks 120 000 krooni tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja vastuväited
4.Kostja Andres Paluoja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. 24.05.1999 esitas Andres Paluoja hagi Rene Nahkuri vastu 460 000 krooni saamiseks. Hageja nõue tugines Andres Paluoja, Rene Nahkuri ja U.K vahel 03.07.1996 sõlmitud kokkuleppele, mille alusel U.K andis enda ja V.F nimel Rene Nahkurile volitused müüa X-l asuv maja. Rene Nahkur kohustus tasuma 360 000 krooni Andres Paluojale 11.07.1996 ja 100 000 krooni 01.08.1996. Andres Paluoja kui OÜ Express TR esindaja kohustus mitte pöörama käendussuhtest tulenevat nõuet U.K vastu enne 01.08.1996 ja kui Rene Nahkur on temale nimetatud kuupäevaks 460 000 krooni tasunud, siis kandma käendussuhte üle Rene Nahkurile.
5.Kokkulepe sõlmiti põhjusel, et U.K võttis firmalt Lord Production Inc, kelle esindaja ja omanik on Andres Paluoja, 15.11.1995 vormistatud laenulepingu alusel laenu 972 480 krooni, milline tuli tagastada 15.01.1996. Laenuleping vormistati firmale Estmarket Ltd, kelle täievoliliseks esindajaks U.K end väitis olevat. Tagatisena lepingule andis U.K isiklikuks käenduseks MaardusX-l asuva individuaalmaja, mille ta oli 12.12.1991 sõlmitud ostu-müügilepinguga omandanud 1⁄2 mõttelises osas kaasomandisse V.F ja V.K-ga. Kuna U.K ei tagastanud laenu, soovis Andres Paluoja saada oma võlga tagasi U.K poolt antud käenduse kaudu. Andres Paluoja sai teada, et U.K on Andres Paluoja laenu tagatiseks antud maja lubanud ära müüa Rene Nahkurile ja osa rahast on juba ära makstud. Maksmata pidi olema vaid 460 000 krooni. U.K tegi ettepaneku sõlmida kolmepoolne kokkulepe U.K kohustuse ülemineku kohta 460 000 krooni osas Rene Nahkurile, kellel oli U.K ees sellises summas kohustis. Neil asjaoludel sõlmiti 03.07.1996 kolmepoolne kokkulepe, mille kohaselt Rene Nahkur pidi omandama X-l asuva elamu U.K-le tasumata, 460 000 krooni pidi ta maksma Andres Paluojale, millega oleks kustutatud U.K poolt firmalt Lord Production Inc võetud laen.
6.Andres Paluoja uskus, et sõlmitud kokkulepe kehtib. Kostja leidis, et 1996. aasta kokkuleppe sõlmimisega hoidsid U.K ja Rene Nahkur ära Andres Paluoja poolt kohese kohtuasja algatamise ja elamule võõrandamise keelumärke seadmise. Kohtuasja kohesel algatamisel ei oleks Rene Nahkur saanud elamut omandada ja oleks muutunud sarnaselt Andres Paluojaga U.K võlausaldajaks.
7.Kuigi U.K ema V.K oli 1991. aastal tema nimel X-l asuva elamu juba võõrandanud U.K-le ja V.F-le, otsustati toimunud müük maha vaikida. 06.08.1996 sõlmisid V.K ja Rene Nahkur ostu-müügilepingu, mille kohaselt Rene Nahkur omandas V.K-lt X elamu 100 000 krooni eest, summa saamist tõendas müüja allkiri lepingul. U.K ja Rene Nahkur ühisel tegutsemisel V.K-ga ei petnud ainult Andres Paluojat, vaid ka V.F, kui müüsid V.K nimel Rene Nahkurile ka V.F omandisse kuuluva 1⁄2 mõttelise osa elamust. Rene Nahkur oli teadlik, et elamu kuulus kaasomandiõiguse alusel V.K-le, U.K-le ja V.F-le, samuti sellest, et elamu oli antud pea miljonilise laenu tagatiseks. Andres Paluoja rahustati maha 03.07.1996 sõlmitud
kokkuleppes antud lubadustega.
8.Andres Paluoja ei ole Rene Nahkuri vastu esitanud hagi pahas usus ega ole temale hagi esitamisega tekitanud ka varalist kahju. Andres Paluoja hagi jäi rahuldamata vaid seetõttu, et 03.07.1996 sõlmitud kokkulepe oli koostatud juriidiliselt ebapädevalt ning aastaid hiljem oli kohustatud isikutel võimalus ära kasutada selle dokumendi formaalset nõrkust. Dokumendi formaalseid puudujääke arvestasid kohtud, jättes hagi rahuldamata. Sisuliselt on kahjukannataja Andres Paluoja ja temaga seotud juriidilised isikud, kelle kaudu laenu U.K-le vahendati. Andres Paluoja oli õigustatud tagasi taotlema tema poolt antud laenu, kuna tegemist on reaalselt väljaantud rahaga. Kuna oli sõlmitud kolmepoolne kokkulepe kohustise täitmiseks, siis sellel alusel hagiga kohtusse pöördumine oli kostja arvates õigustatud. Samaaegselt kolmepoolsest kokkuleppest tuleneva nõudega menetles OÜ Express TR, kelle ainuosanik Andres Paluoja on, Tallinna Linnakohtus pankrotimenetlust U.K vastu ülejäänud laenusumma tagastamiseks pankrotimenetluse kaudu. Kuivõrd U.K oli kõik oma varad võõrandanud ja laenu saamiseks kasutatud offshore firma tegevuse lõpetanud, oli tema ainsaks lootuseks raha tagasi saada X elamu kaudu, mille tagatisel üldse laenu võeti ning mille müügisummast lubati 1996. aastal võlg tagasi maksta. Eeltoodud asjaoludel esitas Andres Paluoja oma hagis Rene Nahkuri vastu kohtule ka hagi tagamise taotluse ning palus kohtul seada X elamule nõude ulatuses kohtulik hüpoteek ning kohus rahuldas taotluse. Andres Paluoja leidis, et Rene Nahkur tegi hagi tagamise abinõu asendamiseks valiku maksta rahasumma kohtu deposiitarvele omal algatusel, mitte Andres Paluoja taotlusel ning selle rahasumma maksmisega seonduvad kulutused ei ole Andres Paluoja poolt talle tekitatud kahju. Rene Nahkur on omal vabal tahtel võtnud enda kanda laenulepingust tuleneva kohustuse ja leppinud väidetavalt kokku laenuprotsentides. Lisaks asjaolule, et Andres Paluoja ei ole kohtult taotlenud hagi tagamisabinõuna rahasumma maksmist kohtu deposiiti ega raha saamiseks laenulepingu sõlmimist, kahtleb Andres Paluoja esitatud laenulepingu ehtsuses. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
9.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Pooltel puudus vaidlus selles, et käesolevas asja kostjaks olev Andres Paluoja esitas kohtule hagi Rene Nahkuri vastu 460 000 krooni saamiseks ja taotles hagi tagamiseks seada Rene Nahkurile kuuluvale kinnistule X kohtuliku hüpoteegi samas summas. Kohus rahuldas taotluse 09.06.1999 määrusega. Maakohus rahuldas Rene Nahkuri taotluse hagi tagamise asendamiseks. Rene Nahkur tasus kohtu deposiitarvele 460 000 krooni.
10.Kohus tuvastas, et kuigi Rene Nahkur pidas kohtulikku hüpoteeki tema omandis oleval kinnistul selle kinnisasja kasutamist ja käsutamist takistavaks meetmeks hagi tagamise abinõuna, on ta vaatamata sellele kinnistusregistri väljavõttest nähtuvalt 04.05.2001 kinnistu igakordse omanikuna seadnud antud kinnistule hüpoteegi 615 000 krooni AS Hansapank kasuks. Seega nähtus, et kohtuliku hüpoteegiga koormatud kinnisasja oli Rene Nahkuril võimalik koormata pangalaenu saamiseks 04.05.2001. 30.10.2002 esitatud kinnistamisavalduse alusel on samale kinnistule seatud ühishüpoteek 2 000 000 krooni AS Sampo Pank kasuks 04.12.2002 tehtud kandeotsusega. Samast kuupäevast on kinnistamisavalduse alusel kinnistu uue omanikuna kantud registrisse H.V. Seega ei takistanud kinnistul juba olev hüpoteek 615 000 krooni AS Hansapank kasuks Rene Nahkuril kinnistut võõrandada H.V-le ja seada kinnistule ühishüpoteek AS Sampo Pank kasuks summas 2 000 000 krooni. H.V oli hageja enda kinnituse kohaselt tema elukaaslane. Eeltoodust nähtus, et hagejal ei olnud hagi tagamise abinõu asendamiseks tagatisena kohtu deposiitarvele 460 000 krooni maksmiseks elulist vajadust ning ta polnud seda sooritust tehes ka väljapääsmatus olukorras. See oli hageja enda valik ja otsustus. Tunnistaja H.V ütlusi selles, et kinnistule seatud kohtulik hüpoteek takistas kinnistu müümist 2002.a, pidas
kohus ebausaldusväärseiks või erapoolikuks, sest just 30.10.2002 esitati kinnistamisavaldus H.V kandmiseks registrisse kinnistu omanikuna, samas oli hagi tagamine juba asendatud kohtumäärusega 28.06.2002. Seega polnud hagejal hagi tagamise asendamise taotluse esitamisel 12.06.2002 ilmselt tegelikku soovi 2002.a oma kinnistut võõrandada kolmandatele isikutele, sest uueks omanikuks osutus tema selleaegne elukaaslane.
11.Rene Nahkur on küll kohtule selgitanud, et ta võttis U.S-lt laenuks 460 000 krooni, et tasuda deposiitarvele tagatisraha, kuna oli väidetavalt majanduslikes raskustes. Samas sellekohaseid tõendeid peale hageja enda seletuse asjas esitatud ei ole. Tunnistaja H.V kohtule antud ütlusi hageja majandusraskuste kohta 2002. aastal ei saanud kohus usaldusväärseks pidada ning tunnistaja H.V ütlused antud asjaolu kohta jättis kohus tähelepanuta.
12.Tunnistaja U.S kinnitas oma ütlustes laenu andmist Rene Nahkurile sularahas 460 000 krooni, mille pealt ta sai hagejalt korrapäraselt intresse. Raha sai Urmas Simon hagejalt allkirja vastu. Samas ei ole U.S Maksu- ja Tolliameti andmetel 2002 ja 2003 esitanud tuludeklaratsiooni laenult väidetavalt saadud intresside kohta.
13.Käesolevas vaidluses ei omanud kohtu arvates määravat tähtsust asjaolu, kas Rene Nahkur võttis U.S-lt laenu või mitte, sest asjas on ilmne, et rahasumma maksmine kohtudeposiiti tagatisena oli hageja enda soov ning hagejal puudus tegelikult vajadus selliseks tagatiseks. Kohtulik hüpoteek tema kinnistul ei oleks talle mingeid kulutusi kaasa toonud ning väidetavalt pole hageja siiani seda kinnistut veel võõrandanud.
14.Tsiviilasjas nr 2/1-94/01 (Andres Paluoja hagi Rene Nahkuri vastu) materjalist nähtub, et Rene Nahkuri väide, et Andres Paluoja süül lükati antud tsiviilasjas istungeid korduvalt edasi, kuna viimane ei esitanud kohtule tõendeid seadusliku takistuse kohta kohtuistungile mitteilmumiseks, ei vasta tõele. Nimetatud tsiviilasjas on mõlemast poolest olenevatel põhjustel kohtuistungeid korduvalt edasi lükatud ja Andres Paluoja süülist käitumist protsessinormide kuritarvitamises ei ilmne.
15.Maakohus võttis Andres Paluoja hagi menetlusse ja lahendas taotluse hagi tagamiseks, leides, et hageja oli sel ajal kehtinud TsMS redaktsiooni § 4 lg 1 kohaselt õigustatud oma rikutud või vaidlustatud õiguse kaitseks seaduses sätestatud korras kohtusse pöörduma. Maakohus rahuldas hagi ja kuigi apellatsioonikohus tühistas otsuse, ei tähenda see, et Andres Paluoja oli pahatahtlik oma hagi esitamisel. Andres Paluoja süülist käitumist varasemas pooltevahelises vaidluses ei ole ilmnenud. VÕS § 1043 sätte kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus tuvastas, et hagejale kahju tekitatud ei ole. Apellatsioonkaebuse põhjendused
16.Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 30.03.2007 otsuse menetlusnormide rikkumise tõttu. Kohus rikkus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. Kohus ei andnud täielikult ning sisuliselt hinnangut sellele, kas Andres Paluojast ja tema esindajast tingitud korduv kõnesoleva kohtuasja arutamise edasilükkamine oli temapoolne (tema esindaja poolne) pahauskne käitumine või mitte. Kohus tuvastas vääralt, et hageja võttis pärast vaidlusalust hagi tagamist AS-ilt Hansapank laenu ja seadis seetõttu 04.05.2001 kõnealusele kinnisasjale 615 000 krooni suuruse hüpoteegi AS Hansapank kasuks. Kohus jättis kindlaks tegemata, et AS-ilt Eesti Hoiupank (Hansapanga õiguseellaselt) oli hageja laenu võtnud juba 17.02.1997 ning et 18.02.1997 pandilepinguga pantis hageja X asuva ehitise vallasasjana AS-ile Eesti Hoiupank. Kohus jättis tuvastamata, et 2001 toimus kõigest 1997 seatud pandiõiguse ümberregistreerimine kinnisasjale (kinnistamine hüpoteegina) - tegemist oli järjega 1997 vastavalt tehtule. Kohus jättis tuvastamata, mis oli 2002 AS-ist Sampo Pank laenu 2 000 000 krooni võtmise eesmärk. Ka ei pööranud kohus tähelepanu seigale, et kõnesolev kinnisasi koormati hüpoteegiga AS Sampo Panga kasuks alles 2002 sügisel, s.t pärast seda, kui
kõnealune kinnisasi oli kohtulikust hüpoteegist vabastatud. Kohus pole põhjendanud, miks ei ole õige hageja versioon, et hagi tagamise abinõu asendamine kohtuliku hüpoteegi kustutamisega oli vajalik selleks, et kinnisasja käsutada. Hagejal oli selleks tekkinud eluline reaalne vajadus. Otsusest ei selgu, miks ei vasta tegelikkusele hageja väide, et hagi tagamiseks rahasumma deposiitarvele maksmiseks oli hageja sunnitud laenama raha 460 000 krooni.
17.Kohus ei vastanud hageja väitele, et kuna temale kuuluv kinnistu oli koormatud kohtuliku hüpoteegiga, siis keeldusid pangad temaga laenulepingut sõlmimast. Muu kõrval ei selgu, miks ei pidanud kohus sellist pankadepoolset reaktsiooni üldtuntud asjaoluks (TsMS § 231 lg 1). Tunnistaja H.V ütlustesse suhtus kohus eelarvamuslikult, rikkudes sellega tõendite hindamist puudutavaid sätteid. Otsusest selgub, et tunnistaja H.V ütlusi on kohus arvestanud valikuliselt ja sooviga neid kasutada hageja vastu. Kohus pole argumenteerinud, miks ta pole arvestanud tunnistaja U.S ütlusi selles, et ta laenas 2002 hagejale 460 000 krooni ja seda, et hageja maksis temale intresse. Väär on ka kohtu järeldus, nagu poleks tunnistaja U.S esitanud Maksu- ja Tolliameti andmetel 2002 ja 2003 tuludeklaratsiooni. Kohtutoimikus on Maksu- ja Tolliameti 09.11.2005 vastus, millest nähtub, et tunnistaja U.S esitas koos abikaasaga eelnimetatud aastatel tuludeklaratsiooni. Motiveerimata on kohtu järeldus, nagu ei olevat vaidluses määravalt tähtis asjaolu, kas hageja võttis U.S-lt laenu või mitte, teades, et kahju hüvitamise nõudmine seondub just laenuraha kasutamisega seoses makstud intressidega. Kummastav ja vastuoluline on kohtu leid, nagu ei olevat hageja siiani kõnesolevat kinnistut võõrandanud, tuvastanud samas, et see kinnisasi võõrandati 2002. aastal H.V-le.
18.Ekslik on kohtu tõlgendus seoses kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 4 lg-ga 1. Kuna tsiviilasjas, mille raames toimus hagi tagamine, jäeti Andres Paluoja hagi Rene Nahkuri vastu rahuldamata, siis järeldub sellest, et Andres Paluojal polnud sisuliselt õiguslikku alust Rene Nahkuri vastu hagi esitada ehk kohtusse pöördumine oli õigusvastane. Selles faktis avaldub käesoleva asja kostja käitumise õigusvastasus hagejale kahju tekitamises. Samuti on arusaamatu hagejalt kostja kasuks ekspertiisikulude väljamõistmine. Eelneva TsMS redaktsiooni § 60 lg 1 järgi sai kelleltki kellegi kasuks välja mõista vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna asjas tehti ekspertiis kostja taotlusel ja saadud ekspertide arvamusega ei suutnud kostja kummutada hageja versiooni õigsust seoses laenulepinguga, siis järeldub, et ekspertiisi tegemisega seonduva kulu kandmine ei saa kostja jaoks olla vajalik ega põhjendatud kohtukulu. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
20.Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
21.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et Andres Paluoja ei ole Rene Nahkurile hageja taotlusel määratud hagi tagamisega kahju tekitanud. Hagimenetluses peab TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagejal lasus kohustus tõendada temal kahju tekkimine, põhjuslik seos ja teo õigusvastasus ning nende asjaolude tõendatuse korral pidi kostja tõendama õigusvastasust
välistavaid asjaolusid ning oma süü puudumist. Kuna hageja ei ole tõendanud temal kahju tekkimist, ei pidanud maakohus analüüsima teisi deliktilise vastutuse kohaldamise eeldusi.
22.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole rikkunud kaebuses väidetud menetlusnorme, on hinnanud tõendeid vastavuses TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning teinud asjas seadusliku ja põhjendatud lahendi. Kohtuotsuse tühistamiseks apellatsioonkaebuse väited alust ei anna. Kohus on tuvastanud õigesti, et Andres Paluoja poolt 24.05.1999 hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamine ei toimunud pahatahtlikult ning tsiviilasjas 2/1-94/01 toimus asja arutamise edasilükkamine mõlema poole taotlustel. Hagi tagamise abinõu asendamise taotluse esitamine on kostja õigus, ega ole sõltuvuses ja seostatav asja lahendamise ajaga kohtus. Maakohus tuvastas õigesti, et Rene Nahkuri poolt hagi tagamise abinõu asendamise taotluse esitamine oli tema enda otsustus, milleks puudus tõendeid hinnates vajadus, s.t hüpoteegi olemasolu ei takistanud tal tehingute tegemist (võtta laenu, seada ühishüpoteeki ja võõrandada kinnistu). Maakohus on piisavalt otsust põhjendanud ka Rene Nahkuri poolt kohtu deposiiti rahasumma maksmise osas, leides, et tegemist oli Rene Nahkuri vaba valikuga, kuna kohtulik hüpoteek tema kinnistul ei oleks toonud kaasa mingeid kulutusi. Õige on kohtu seisukoht, et asjaolu, kas Rene Nahkur U.S-lt laenu võttis või mitte, ei ole asja lahendamisel määrav, sest hagi tagamisega ei ole Rene Nahkurile kahju tekitatud.
23.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei esitanud.
U.Loonurm
A.Tänav
I.Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.