Muud › Muud hagiasjad

initsiaatoriks. L. M tahtis ja rääkis alati, et jätab pärast surma korteri oma lapselapsele D. Vastavalt PärS § 23 lg 4 koduse testamendi koostamisel, mis on allkirjastatud tunnistajate juuresolekul, ei saa tunnistajaks olla isik, kelle kasuks testament tehakse. Lähtuvalt PärS § 23 lg-st 5 on testament tühine, kuna A.V oli testamendi koostamisel kolmandaks tunnistajaks, kuid andmed tema kohalviibimise kohta ei ole testamendis kajastatud. Testament oli tehtud pettuse mõjul ning tuleb tühistada. L. M soovis, et tema omandis olev korter läheks pärast tema surma lapselaps D.Mle, kuid surmapäeval teatas ta G. N ja A. M, et soovib koostada testamendi A.V kasuks, et viimane saaks korteris elada. A.V lubas, et vormistab korteri L.M lapselapse D.M nimele. Hageja palus tunnistada koduse testamendi tühisust ning alternatiivse nõudena vastavalt PärS § 94 ja TsÜS § 94 tunnistada kodune testament kehtetuks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. L. M koduse testamendi koostamine ei ole vastuolus heade kommetega. A.V viibimine testamendi koostamise juures ei ole käsitletav PärS § 23 lg 4 rikkumisena. L. M dikteeris ja allkirjastas ise 17.08.2004 koduse testamendi, millega pärandas korteri x A.Vle. Testament koostati kahe teovõimelise tunnistaja G. N ja A.M juuresolekul. Seadus ei keela kolmandatel isikutel testamendi koostamise juures olla. Hageja väited, et testament koostati pettuse mõjul, on alusetud, eksitavad ja pahatahtlikud. A.Vle ei saa ette heita väidetava kohustuse rikkumist ega pettust. A.V pidi kinnisasjaga mistahes tehingu sooritamiseks korteri pärandina vastu võtma, milleks esitas 04.10.2004 notarile pärandi vastuvõtmise avalduse, kuid pärandit vastu võtta ei saanud, sest hageja vaidlustas koduse testamendi. A. V suri xx.xx.xxxx. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja mõistis D.Mlt G.V kasuks välja kohtukulud summas 10 000 krooni. 17.08.2004 L.M allkirjastatud kodust testamenti ei saa pidada heade kommetega vastuolus olevaks. Heade kommetega on vastuolus testament, kui selle tekst on vastuolus heade kommetega. Vastavalt testamendi tekstile pärandas L. M temale kuuluva korteriomandi asukohaga x korter 7 oma vabaabielumehele A.Vle, kes omas sissekirjutust nimetatud elamispinnal selle korteri omandamise hetkest alates. Testamendi sisu ei ole vastuolus erapooletult mõtleva ja mõistliku inimese sündsustundega. Pärandajal on õigus määrata kindlaks, kellele ning millistel tingimustel ja ulatuses läheb tema vara pärast tema surma. Arvestades, et L.M ja A.V elasid koos 12 aastat ning korteris x selle ostmisest alates, ei ole põhjust kahelda, et testamendis väljendatud testaatori tahe oli kujunenud vabalt ning on eetiliselt aktsepteeritav. Seda asjaolu kinnitavad ka tunnistajad A. M ja G. N, kes olid testamendi allkirjastamise juures tunnistajateks. Testamendi kirjutas G. N L. M sõnade järgi. Tunnistajate ütluse kohaselt rääkis L.M aeglaselt, sai kõigest aru ning väljendas ennast selgelt. L. M soov oli, et korter jääks A.Vle tema surmani. L. M ütles, et D kohta ei ole vaja midagi kirjutada, kuna A.V lubas hiljem korteri jätta D. Isegi kui A. V selgitas L. M olukorda, mis võiks tekkida, kui korter jääks pärast L. M surma D.Mle, ei olnud tegemist A.V poolse surve, ähvarduse või pettusega. Seda tõendavad tunnistajate A. M ja G. N ütlused ning vastupidist ei saa järeldada ka tunnistajate V. L ja G. V ütlustest. L. M kirjutas 17.08.2004 alla dokumendile, mille ta nimetas testamendiks ning mille koostas tema etteütlemise järgi G. N. Pärast L. M allkirja andmist, kirjutasid testamendile alla ka tunnistajad,

2(5)

kinnitades oma allkirjadega, et L. M oli terve mõistuse juures ja ise palus testamendi koostada. L. M psüühiliste häirete puudumist kinnitas tema raviarst B.Ä. Kuigi A.V viibis testamendi koostamise ajal samas ruumis, ei olnud ta tunnistajaks PärS § 23 mõttes. Seadus aga ei keela kolmandatel isikutel viibida testamendi koostamise ja selle allkirjastamise juures. A.V viibimine testamendi koostamise juures ei ole käsitletav PärS § 23 lg 4 rikkumisena, mis tooks kaasa testamendi tühisuse. D.M ei ole vastavalt TsÜS § 98 lg-le 1 tehingu tühistamise avaldust teinud, vaid esitas hagiavalduse aluse muutmise taotluses alternatiivselt testamendi tühistamise nõude. Kuna tehingu tühistamise nõuet ei ole pärast 01.07.2002 võimalik kohtus läbi vaadata, ei pidanud kohus vajalikuks hageja alternatiivse nõude põhjendamatust täiendavalt motiveerida. Apellatsioonkaebuse põhjendused D. M palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tunnistada 17.08.2004 kodune testament kehtetuks. Kohus kohaldas vääralt õigusnorme ega analüüsinud esitatud tõendeid. Kohus ei motiveerinud alternatiivset nõuet testamendi kehtetuks tunnistamiseks. TsÜS § 98 lg 1 kohaldamine on ebaõige, kuna vastavalt PärS §-le 94 tuleb kohaldada TsÜS § 94. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et ühelt poolt ei kuulu TsÜS § 98 lg 1 kohaselt kohtu kompetentsi tehingu tühiseks tunnistamise nõude arutamine, teiselt poolt arutab kohus nõuet testamendi tühiseks tunnistamiseks vastavalt TsÜS §-dele 86 ja 87. L. M tegi testamendi A.V kasuks pettuse mõjul. A.V, olles enda kasuks testamendi koostamise initsiaatoriks, viis testaatori eksitusse, kinnitades, et korterit ei ole talle vaja, kuid ta kardab jääda pärast testaatori surma elamispinnata ja et testament on talle vajalik, et elada korteris elu lõpuni. A.V pidi teatama testaatorile tagajärgedest, mis saabuvad pärast tema kasuks testamendi koostamist, s.o mainimata testamendis L. M lapselast D.M, kellele testaator soovis jätta korteri. A. V pidi esitama L. M kogu informatsiooni tema kasuks testamendi kirjutamisest. L. M ei olnud raske füüsilise seisundi ja haiglas viibimise tõttu võimalik saada vajalikku informatsiooni, mis puudutas kodust testamenti ja selle tagajärgi. Tunnistajad N ja M, kes viibisid testamendi kirjutamise juures, väitsid, et testaator soovis korteri jätta D.Mle, aga A. V võis elada korteris kuni elu lõpuni. Tunnistajad väitsid, et A. V viibis testamendi koostamise juures ja oli teadlik L.M tegelikust tahtest. A.V juuresolekul selgitas testaator tunnistajale, et A.V lubas vormistada korteri lapselapse nimele ja et testaator usaldas A. V. Kui testaatori ja A.V vahel ei olnud kokkulepet, et korter jääb D.Mle, ei oleks L. M koostanud testamenti selliselt, et lapselast ei mainita. Testament ei kajasta testaatori tõelist tahet, kuna see tehti pettuse mõjul. Testament tuleb tunnistada kehtetuks PärS § 94 ja TsÜS § 94 alusel. Kohus tõlgendas vääralt TsÜS § 86 sisu, leides, et testament on vastuolus heade kommetega juhul, kui testamendi tekst on vastuolus heade kommetega, kohus sellist vastuolu testamendi tekstis ei tuvastanud. Testamendi kehtetuks tunnistamiseks peavad testamendi tekst ja selle koostamise asjaolud olema vastuolus heade kommetega. Kui testament koostati asjaoludel, mis tekitavad põhjendatud kahtlust huvitatud isikute kohusetundlikkusest ja testaatori tõelisest tahtest ning testamendiga piiratakse seaduslike pärijate õigusi, ongi testament vastuolus heade kommetega ning testamendi saab tühiseks tunnistada vastavalt PärS §-le 93 ja TsÜS §-le 86. Kohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8, jättes otsuses analüüsimata tõendid. Kohus tõlgendas vääralt

3(5)

tunnistajate N ja M ütlusi. Tunnistaja N andis ütlusi selle kohta, et testaatori soov oli, et A. V saaks korteris elada elu lõpuni. Tunnistaja M andis ütlusi selle kohta, et testaator tahab, et A. V saaks korteris elada elu lõpuni ja siis jääb korter D. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et testaatori tahe ei lange kokku tema tahteavaldusega. Kohus leidis, et testaatori suhtes puudusid surve, ähvardused või pettus. Hageja ei väitnud ähvarduste või vägivalla olemasolu. Hageja väitis, et testament koostati pettuse mõjul, mida kinnitavad tunnistajate ütlused. Vastus apellatsioonkaebusele G.V ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. L. M on 17.08.2004 teinud kahe tunnistaja juuresolekul koduse testamendi, millega pärandas talle kuuluva korteriomandi x A.Vle. Hageja on väitnud, et L. M poolt 17.08.2004 tehtud testament on TsÜS § 86 alusel tühine, kuna see on vastuolus heade kommetega. Lisaks sellele on hageja esile toonud, et testament on tehtud PärS § 23 lg-s 4 sätestatut rikkudes, mis toob kaasa testamendi tühisuse. Hageja on esitanud kohtule ka alternatiivse nõude ja juhul kui kohus leiab, et testament ei ole tühine, palub hageja tunnistada testament TsÜS § 94 alusel kehtetuks, kuna see on tehtud pettuse mõjul. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud testamendi tühisuse aluseks olevate asjaolude esinemist. Maakohus on hinnanud nii testamendi sisu kui ka selle koostamise asjaolusid ja järeldanud sellest, et hageja poolt esiletoodu ei anna alust tuvastada testamendi heade kommete vastasust. See, et testamendiga on kitsendatud seadusjärgse pärija pärimisõigust, ei anna alust järelduseks, et testament on heade kommete vastane. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu järeldust PärS § 23 lg-s 4 sätestatud tühisuse aluseks olevate asjaolude puudumise kohta. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna apellant selles osas maakohtu ostust vaidlustanud ei ole, siis kolleegium eeltoodud osas maakohtu otsuse põhjendusi ja seaduslikkust ei kontrolli. Apellant on kaebuses rõhutanud, et maakohus ei ole lahendanud sisuliselt alternatiivset nõuet testamendi kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus on leidnud, et hageja oleks pidanud tegema TsÜS § 98 lg 1 järgi avalduse testamendi tühistamiseks ja kuna ta seda teinud ei ole, siis alates 01.07.2002 ei olnud kohtul võimalik nõuet läbi vaadata. Eeltoodu tõttu ei pidanud maakohus vajalikuks nõuet sisuliselt lahendada. Kolleegiumi arvates on maakohus ebaõigesti leidnud, et testamendi kehtetuks tunnistamiseks peab hageja testamendi tühistamiseks tegema TsÜS § 98 lg 1 järgi avalduse. Testamendi kui ühepoolse tahteavalduse kehtetuks tunnistamise kord tuleneb PärS §-st 94. PärS § 94 lg 1 sätestab, et testamendi või selle osa võib kohus tunnistada kehtetuks TsÜS §-des 92, 94, 96 ja 97 sätestatud alustel ning üksnes pärast testaatori surma ja lõige 2 järgi testamendi või selle osa kehtetuks tunnistamist võivad nõuda pärijad, annakusaajad ja teised huvitatud isikud pärandi vastuvõtmiseks sätestatud tähtaja jooksul. Eeltoodud sätte kohaselt ei ole vajalik testamendi kehtetuks tunnistamisel esitada tühistamise avaldust, vaid PärS § 94 lg-s 2 sätestatud isik võib hagiga pöörduda kohe kohtusse. TsMS § 656 lg 1 p 5 sätestab, et ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

4(5)

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtus ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel ja saata uueks arutamiseks maakohtule. Maakohus ei ole testamendi kehtetuks tunnistamise nõuet sisuliselt lahendanud ja selles osas oma otsust põhjendanud. Tehingu kehtetuks tunnistamise nõude osas ei vasta maakohtu otsus TsMS § 442 lg-le 8. Kolleegiumi arvates rikub ringkonnakohtu poolt asjaolude esmakordne tuvastamine ja neist järelduste tegemine ning tõendite analüüsimine poolte kaebeõigust, kuna TsMS § 688 lg 3 kohaselt riigikohus arvestab kassatsiooninõude kontrollimisel vaid neid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada ja asi saata uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Menetluskulud tuleb kindlaks määrata ja jaotada asja uuel menetlemisel.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.