2.juunil 2009.a. Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-474
Tsiviilasi
DM hagi GV vastu LM 17.08.2004.a. koostatud koduse testamendi kehtetuks või alternatiivselt tühiseks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: DM(i.k.XXX elukoht XXX), hageja esindaja Olga L Kostja: GV(i.k.XXX elukoht XXX), kostja esindaja advokaat Eve S
Asja läbivaatamine
21.04.2009.a.
kohtuistungil
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata DM hagi GV vastu LM 17.08.2004.a. koostatud koduse testamendi kehtetuks või alternatiivselt tühiseks tunnistamiseks.
2.Välja mõista DM GV kasuks 31.219,50 (kolmkümmend üks tuhat kakssada üheksateist krooni ja 50 senti) kostja kohtukulude ja õigusabikulude katteks.
3.DM õigusabikulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse käik.
1.17.augustil 2004 suri DM vanaema LM, kelle pärandvaraks on korteriomand asukohaga XXX, Tallinnas.
2.10.jaanuaril 2005 tegi DM Tallinna notar Heli Mõttuse büroos avalduse pärandi vastuvõtmiseks oma vanaemast LM järelejäänud pärandvara suhtes.
3.Notaribüroos selgus, et avalduse pärandi vastuvõtmiseks oli 04.10.2004.a. esitanud notarile ka AV, LM vabaabielu mees, kellele LM oli 17.08.2004.a. teinud koduse testamendi tunnistajate juuresolekul.
4.16.02.2005.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja tunnistada LM poolt 17.08.2004 koostatud kodune testament kehtetuks
5.23.01.2007.a. esitatud hagi eseme muutmise avalduses palus hageja tunnistada LM poolt 17.08.2004.a. koostatud kodune testament kehtetuks ja tühiseks. Hageja leidis, et LM kodune testament oli vastuolus heade kommetega, sest tema tahe testamendi koostamisel ei olnud vabalt kujunenud. Tema tahte kujundamisel avaldas mõju AV, kelle kasuks koostati vaidlusalune testament. Lisaks sellele oli testaator testamendi koostamise ajal raskes tervislikus seisundis, mis ei lubanud tal testamenti ise kirjutada, vaid seda ainult allkirjastada. Vastavalt PärS § 23 lg 4 sätestatule ei või koduse testamendi koostamisel, mis on allkirjastatud tunnistajate juuresolekul, tunnistajaks olla isik, kelle kasuks testament tehakse. Lähtuvalt PärS § 23 lõikest 5 on testament tühine, kuna AV oli testamendi koostamisel kolmandaks tunnistajaks, kuid andmed tema kohalviibimise kohta ei ole testamendis kajastatud. Lisaks eeltoodule oli LM testament tehtud pettuse mõjul ning tuleb TsÜS § 90 alusel tühistada. LM soovis, et tema omandis olev korter läheks pärast tema surma lapselaps DM, kuid surmapäeval teatas ta, et soovib koostada testamendi AVi kasuks, et viimane saaks korteris elada. AV lubas, et vormistab korteri LM lapselapse DM nimele. Hageja palus tunnistada koduse testamendi tühisust TsÜS § 86 ja 87 alusel ning PärS § 93 ja 23 lg 4 ja 5 alusel ning alternatiivse nõudena tunnistada kodune testament kehtetuks PärS § 94 ja TsÜS § 94 alusel.
6.12.03.2006.a. kostja AV suri. 24.03.2006.a. tegi GV kohtule avalduse, et soovib astuda menetlusse AVi õigusjärglasena. 24.08.2006.a. tegi kohus määruse, mida parandas 14.12.2006.a. määrusega, ning millega lubas astuda menetlusse kostjana AVi õigusjärglasel G V.
7.25.04.2007.a. kohtuotsusega jättis kohus DM hagi GV vastu testamendi tühisuse tunnustamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
8.Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 25.04.2007.a. otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks maakohtule. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
9.24.03.2008.a. kohtule esitatud avalduses asub hageja seisukohale, et LM kodune testament tuleb tunnistada kehtetuks Pärimisseaduse § 94 ja TsÜS § 94 alusel kuna see on koostatud pettuse mõjul. Hageja väidetel viis AV LM testamendi koostamise ajal tahtlikult eksimusse kinnitades testaatorile, et vormistab pärandvaraks oleva korteri hiljem LM lapselapse DM nimele. Hageja on ka seisukohal, et AV oli kohustatud TsÜS §-st 95 tulenevalt ja heausksuse printsiibist lähtuvalt teatama testaatorile tagajärgedest, mis saabuvad pärast tema kasuks testamendi koostamist, sest AV oli lepingu teiseks pooleks.
10.Lisaks p-s 9 nimetatule leidis hageja, et LM poolt koostatud testament on ka tühine PärS § 93 ja TsÜS § 89 lg 2 alusel, sest see on näilik. Tegelik testaatori tahe oli jätta korter DM ning AV võis elada pärandvaraks olevas korteris kuni oma elu lõpuni. Seega leppisid LM ja AV omavahel kokku, et testamendil ei ole juriidilisi tagajärgi. 21.02.2009.a. kohtuistungil kinnitas hageja, et ta ei nõua enam testamendi tühisuse tunnustamist heade kommetega vastuolus olemise alusel.
11.Hageja soovis oma nõuet kostja vastu tõendada järgmiste dokumentaalsete tõenditega: LM surmatunnistusega, VMsünnitunnistusega, VMsurmatunnistusega, DMsünnitunnistusega, LM17.08.2004.a. koostatud koduse testamendiga, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla õiendiga
27.jaanuarist 2005.a. LMtervisliku olukorra kohta 17.08.2004.a., DMja AMpärandi vastuvõtmise avaldustega. Hageja taotles otsuse tegemisel kohtuvaidluses arvestada ka tunnistajate A M ja G N ütlustega, kes tõendavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata
12.Kostja on seisukohal, et testamendi kehtetuks tunnistamise materiaalõiguslikud eeldused ei ole täidetud nagu hageja ekslikult leiab. AV ei ole käitunud viisil, mis annaks hagejale õiguse nõuda testamendi kehtetuks tunnistamist TsÜS § 94 alusel. Hageja väidetel seisnes pettus selles, et AV, olles enda kasuks testamendi koostamise initsiaatoriks, viis testaatori eksitusse, kinnitades, et korterit ei ole talle vaja, ta lihtsalt kardab pärast testaatori surma jääda elamispinnata, ja et testament on temale vajalik selleks, et elada rahulikult elu lõpuni ning edaspidi vormistab ta korteri hageja nimele. Kostja hinnangul ei saanud olla testaator eksimuses, ta oli vaimselt terve, ise dikteeris ja allkirjastas kahe tunnistajaga testamendi, millega pärandas korteriomandi oma vabaabielu mehele AVile. Tunnistaja AMütlustega leidis kohtuistungil tõendamist, et testaator ise hakkas rääkima testamendist ning GN ütlustega leidis tõendamist, et testament on koostatud testaatori ütluste järgi, tunnistaja kirjutas testamenti seda mida testaator ütles. Tunnistajate ettepanekule kirjutada testamenti sisse hageja nimi, vastas testaator, et hageja kohta pole vaja midagi kirjutada, mis kinnitab, et testaatori sooviks oli edaspidiste vaidluste vältimine korteri üle ning testaator jättis hageja teadlikult testamendist välja. Seega on hageja väide, et testament on koostatud pettuse alusel, põhjendamata, paljasõnaline ja oletuslik.
Hageja seisukoht, nagu oleks AV olnud kohustatud TsÜS §-st 95 tulenevalt ja heausksuse printsiibist lähtuvalt teatama testaatorile tagajärgedest, mis saabuvad pärast tema kasuks testamendi koostamist, sest AV oli lepingu teiseks pooleks, ei ole õige. Pärimisseaduse § 19 lg 1 alusel on testament ühepoolne tehing, millega testaator teeb korralduse oma vara kohta enda surma puhuks, seega ei ole testamendil lisaks testaatorile teist poolt ning hageja viide TsÜS § 95 sätetele on täiesti asjakohatu. Hageja väidab, et teavitamiskohustus tulenes ka hea usu printsiibist. Kostja leiab, et kostja väidetav teavitamiskohustus ei tulene ei seadusest ega lepingust, ainuüksi heale usule viitamine ei tähenda tehingu kehtetuks tunnistamise aluste esinemist. Hageja väited sellest kuidas testaator oleks teinud testamendi kui tal oleks olnud võimalus saada konsultatsiooni spetsialistilt selliselt kuidas tuleks testamenti koostada tuleb jätta tähelepanuta, sest ebamõistlik on eeldada, et kehtivad ainult need kodused testamendid, mille pärimisõiguse spetsialist on eelnevalt testaatoriga läbi arutanud.
13.Kostja on seisukohal, et ka hageja nõue testamendi tühisuse tunnistamiseks selle näilikkuse tõttu PärS § 93 ja TsÜS § 89 alusel ei ole tõendatud ega põhjendatud Pärimisseaduse § 19 lg 1 alusel on testament ühepoolne tehing. Kostja on seisukohal, et testameti ei saa tühiseks tunnistada põhjusel, et see on näilik, sest TsÜS § 89 sätete kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldusel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Testamendi pooleks on ainult testaator, teine pool, kellega kokku leppida, puudub. Hageja on esitanud väite testaatori ja kostja õiguseellase vahelise väidetava kokkuleppe kohta alles 19.01.2007 kohtule esitatud avaldusega hagi eseme muutmiseks, siis kui hageja õiguseellane oli juba surnud, seega seda, kas ta oli sõlminud testaatoriga hageja poolt väidetud kokkuleppe, vahetult selgitada ei saa. Ei kostja õiguseellase seletus 18.05.2005 toimunud kohtuistungil ega kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlused ei tõenda hageja väidetud kokkuleppe sõlmimist testaatori ja kostja õiguseellase vahel.
14.Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks KÜ tõendi selle kohta, et AV oli sissekirjutatud aadressile XXX alates 1996.aastast ja elas seal kuni oma surmani 2006.a. ning SJ ja LM vahel sõlmitud käsirahalepingu. Kostja taotles otsuse tegemisel arvestada ka 28.09.2005.a. kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate BÄ ütlustega, kes oli LM raviarst PõhjaEesti Regionaalhaiglas kuni tema surmani. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid tõendavad, et: - 17.augustil 2004 suri LM( tõendab surmatunnistus), - LM pärandvaraks on korteriomand asukohaga XXX, Tallinnas (tõendab pärimistoimikus olev kinnisturaamatu väljavõte); - 17.08.2004.a. on LM koostanud tunnistajate juuresolekul koduse testamendi, millega pärandas talle kuuluva kahetoalise korteri aadressil -7, Tallinnas koos kõige selles sisalduvaga oma vabaabielu mehele AVile (tõendab pärimistoimikus olev testament) - 04.10.2004.a. esitas AV notar Heli Mõttusele avalduse pärandi vastuvõtmiseks LM järel (tõendab pärimistoimikus olev avaldus);
- 10.01.2005.a. esitas DM notar Heli Mõttusele avalduse pärandi vastuvõtmiseks LM järel (tõendab pärimistoimikus olev avaldus). Edasi kontrollib kohus kas LM poolt 17.08.2004.a. koostatud testament tuleb tunnistada kohtuotsusega kehtetuks PärS § 94 ja TsÜS § 94 alusel, kuna see on koostatud pettuse mõjul, või kas LMpoolt koostatud testament on tühine PärS § 93 ja TsÜS § 89 lg 2 alusel, sest see on näilik nagu hageja esitatud hagis taotlenud on.
16.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus kõigepealt PärS §-st 94 lg 1, mille kohaselt võib kohus testamendi või selle osa kehtetuks tunnistada tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 92, 94, 96 ja 97 sätestatud alustel ning üksnes pärast testaatori surma ja lõikest 2, mille kohaselt võivad testamendi ja selle osa kehtetuks tunnistamist nõuda pärijad, annakusaajad ja teised huvitatud isikud pärandi vastuvõtmiseks sätestatud alustel ning TsÜS §-st 94, mis sätestab pettuse mõiste. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue testamendi kehtetuks tunnistamiseks PärS § 94 lg 1 alusel ja TsÜS § 94 alusel põhjusel, et testament on koostatud pettuse mõjul ning pettus seisnes selles, et AV viis LM testamendi koostamise ajal tahtlikult eksimusse kinnitades testaatorile, et vormistab pärandvaraks oleva korteri hiljem LM lapselapse DM nimele, tuleb jätta rahuldamata selle tõendamatuse tõttu. Kohus asub seisukohale, et 11.12.2006.a. kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate AM ja GN ütlustega on tõendatud, et LM koostas haiglas koduse testamendi tunnistajate juuresolekul, testamendis kirjapandu oli LM soov ja tahe, testamendi kirjutas GN, sellele kirjutas alla LMja tunnistajatena AM ja GN. Tunnistajate ütluste kohaselt oli küll AVil ja LM kokkulepe, et korter jääb edaspidi DM, kuid testamendiga soovis LM pärandada selle AVile kes oma elu lõpuni selles elada pidi saama. Asjaolu, et AV lubas korteri hiljem vormistada DM nimele, ei tähenda, et testament oleks LM poolt koostatud pettuse mõjul nagu hageja ekslikult leiab. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja väide, et LM koostas testamendi AVi nimele pettuse mõjul tõendatud. Hageja väide nagu oleks AV olnud kohustatud tulenevalt TsÜS §-st 95 ja heausksuse printsiibist lähtuvalt teatama testaatorile tagajärgedest, mis saabuvad pärast tema kasuks testamendi koostamist, sest AV oli lepingu teiseks pooleks, on põhjendamatud ja asjakohatud. Pärimisseaduse § 19 lg 1 alusel on testament ühepoolne tehing, millega testaator teeb korralduse oma vara kohta enda surma puhuks, seega ei ole testamendil lisaks testaatorile teist poolt ning hageja viide TsÜS § 95 sätetele on täiesti asjakohatu. Kostja väidetav teavitamiskohustus ei tulene ei seadusest ega lepingust, ainuüksi hageja viide heale usule ei tähenda tehingu kehtetuks tunnistamise aluste esinemist.
17.Kuna hageja nõue testamendi kehtetuks tunnistamiseks jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, kontrollib kohus kas hageja alternatiivse nõude – testamendi tühisuse tunnustamise nõude – rahuldamiseks esineb PärS § 93 ja TsÜS § 89 lg 2 sätestatud alus või mitte. PärS § 93 sätestab, et testament on tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel, samuti kui testamendi kõik korraldused on arusaamatud, mõttetud või üksteisele vastukäivad või kui testament on muutunud tühiseks käesoleva seaduse paragrahvides 86 ja 92 sätestatud alustel. TsÜS § 89 lg 1 sätestab näiliku tehingu mõiste. Osundatud seadusesätte kohaselt on tehing näilik siis kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole
avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on näilik tehing tühine ning lõige 3 sätestab, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Hageja väidetel on LMpoolt koostatud testament tühine, sest see on näilik kuna tegelik LM tahe oli jätta korter DM ning AV võis elada pärandvaraks olevas korteris kuni oma elu lõpuni. Seega leppisid LMja AV omavahel kokku, et testamendil ei ole juriidilisi tagajärgi. Kohus sellise hageja seisukohaga ei nõustu. Ükski kohtu poolt uuritud tõend hageja väiteid ei kinnita. Vastupidiselt hageja poolt väidetule tõendab nii LMpoolt tehtud kodune testament kui ka tunnistajate AMja GN ütlused, et LMsoovis jätta pärandvaraks oleva korteri koos selle sisustusega AVile, et viimane saaks seal kuni elu lõpuni elada ja alles AV pidi korteri ümber vormistama DM. Seega ei varjanud LMkoduse testamendi tegemisega tema ja AVi vahel sõlmitud teistsugust kokkulepet ning puudub alus tunnistada LMpoolt koostatud kodune testament tühiseks selle näilikkuse tõttu. Lisaks eeltoodule on testament Pärimisseaduse § 19 lg 1 kohaselt ühepoolne tehing, millest tulenevalt puudus testaatoril teine tehingupool, kellega näiliku tehingu sõlmimises kokku leppida. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
18.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata kostja poolt esitatud KÜ tõendi selle kohta, et AV oli sissekirjutatud aadressile XXX alates 1996.aastast ja elas seal kuni oma surmani 2006.a. ning SJja LMvahel sõlmitud käsirahalepingu, sest nimetatud tõendid ei ole asjakohased tõendid käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude ja vastuväidete aluseks olevate asjaolude tõendamisel. Samuti jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata 28.09.2005.a. kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate Benno Änilise ütlused, kes oli LMraviarst Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kuni tema surmani, sest tunnistaja annab ütlusi LMtervisliku olukorra kohta surmaeelsel ja surmapäeval, kuid nimetatu ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, sest hageja ei ole esitanud hagi testamendi tühisuse tunnustamiseks otsusevõimetuse tõttu. Kohtukulude jaotamine.
19.Juhindudes kuni 01.01.2009.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 2 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud ning põhjendatud kulud tema esindaja poolt osundatud õigusabi eest mille suuruse hinnata hagi puhul määrab kohus, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista riigilõiv 200.krooni, mille hageja on tasunud hagi esitamisel kohtusse, ja ka kostja õigusabikulu. Arvestades tsiviilasja keerukust ning menetluse kestvust, asub kohus seisukohale, et põhjendatud on hagejalt kostja kasuks välja mõista tema õigusabikulude katteks 31.019,50 krooni nagu kostja kohtukulude nimekirjas tema õigusabikuludeks märgitud on. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja kohtukulud hageja enda kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.