D. M. hagi G. V. vastu L. M. 17.08.2004 koostatud koduse testamendi kehtetuks või alternatiivselt tühiseks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
25 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.06.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
D. M. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja D. M. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-XX XXXXXXX), esindaja Olga Losseva; Kostja G. V. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XX-XX XXXXXXX), esindaja advokaat Eve Selberg.
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 02.06.2009 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.17.08.2004 suri D. M.i (hageja) vanaema L. M., kelle pärandvaraks on korteriomand asukohaga XXXXXXX XXX XX-X, Tallinnas.
2.10.01.2005 tegi D. M. Tallinna notar H. M. büroos avalduse pärandi vastuvõtmiseks oma vanaemast L. M.st järelejäänud pärandvara suhtes.
3.Notaribüroos selgus, et avalduse pärandi vastuvõtmiseks oli 04.10.2004 esitanud notarile ka A. V., L. M. vabaabielu mees, kellele L. M. oli 17.08.2004 teinud koduse testamendi tunnistajate juuresolekul.
4.12.03.2006 suri kostja A. V.. 24.03.2006 tegi G. V. (kostja) kohtule avalduse, et soovib astuda menetlusse A. V.i õigusjärglasena. 24.08.2006 tegi kohus määruse, mida parandas 14.12.2006 määrusega, ning millega lubas astuda menetlusse kostjana A. V.i õigusjärglasel G. V.l.
5.Hageja on seisukohal, et L. M. kodune testament tuleb tunnistada kehtetuks PärS § 94 ja TsÜS § 94 alusel, kuna see on koostatud pettuse mõjul. A. V. viis L. M. testamendi koostamise ajal tahtlikult eksimusse kinnitades testaatorile, et vormistab pärandvaraks oleva korteri hiljem hageja nimele. A. V. oli kohustatud TsÜS §-st 95 tulenevalt ja heausksuse printsiibist lähtuvalt teatama testaatorile tagajärgedest, mis saabuvad pärast tema kasuks testamendi koostamist, sest A. V. oli lepingu teiseks pooleks.
6.L. M. poolt koostatud testament on ka tühine PärS § 93 ja TsÜS § 89 lg 2 alusel, sest see on näilik. Tegelik testaatori tahe oli jätta korter hagejale ning A. V. võis elada pärandvaraks olevas korteris kuni oma elu lõpuni. Seega leppisid L. M. ja A. V. omavahel kokku, et testamendil ei ole juriidilisi tagajärgi.
7.21.02.2009 kohtuistungil kinnitas hageja, et ta ei nõua enam testamendi tühisuse tunnustamist heade kommetega vastuolus olemise alusel. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu.
9.Testamendi kehtetuks tunnistamise materiaalõiguslikud eeldused ei ole täidetud nagu hageja ekslikult leiab. A. V. ei ole käitunud viisil, mis annaks hagejale õiguse nõuda testamendi kehtetuks tunnistamist TsÜS § 94 alusel. Hageja väidetel seisnes pettus selles, et A. V., olles enda kasuks testamendi koostamise initsiaatoriks, viis testaatori eksitusse, kinnitades, et korterit ei ole talle vaja, ta lihtsalt kardab pärast testaatori surma jääda elamispinnata, ja et testament on temale vajalik selleks, et elada rahulikult elu lõpuni ning edaspidi vormistab ta korteri hageja nimele.
10.Kostja hinnangul ei saanud olla testaator eksimuses, ta oli vaimselt terve, ise dikteeris ja allkirjastas kahe tunnistajaga testamendi, millega pärandas korteriomandi oma vabaabielu mehele A. V.ile. Tunnistaja A. M. ütlustega leidis kohtuistungil tõendamist, et testaator ise hakkas rääkima testamendist ning G. N. ütlustega leidis tõendamist, et testament on koostatud testaatori ütluste järgi, tunnistaja kirjutas testamenti seda, mida testaator ütles. Tunnistajate ettepanekule kirjutada testamenti sisse hageja nimi, vastas testaator, et hageja kohta pole vaja midagi kirjutada, mis kinnitab, et testaatori sooviks oli edaspidiste vaidluste vältimine korteri üle ning testaator jättis hageja teadlikult testamendist välja. Seega on hageja väide, et testament on koostatud pettuse alusel, põhjendamata, paljasõnaline ja oletuslik.
11.Hageja seisukoht, nagu oleks A. V. olnud kohustatud TsÜS §-st 95 tulenevalt ja heausksuse printsiibist lähtuvalt teatama testaatorile tagajärgedest, mis saabuvad pärast tema kasuks testamendi koostamist, sest A. V. oli lepingu teiseks pooleks, ei ole õige. PärS § 19 lg 1 alusel on testament ühepoolne tehing, millega testaator teeb korralduse oma vara kohta enda surma puhuks, seega ei ole testamendil lisaks testaatorile teist poolt ning hageja viide TsÜS § 95 sätetele on täiesti asjakohatu. Hageja väidab, et teavitamiskohustus tulenes ka hea usu printsiibist. Kostja leiab, et kostja väidetav teavitamiskohustus ei tulene ei seadusest ega lepingust, ainuüksi heale usule viitamine ei tähenda tehingu kehtetuks tunnistamise aluste esinemist. Hageja väited sellest, kuidas testaator oleks teinud testamendi kui tal oleks olnud võimalus saada konsultatsiooni spetsialistilt, tuleb jätta tähelepanuta, sest ebamõistlik on eeldada, et kehtivad ainult need kodused testamendid, mille pärimisõiguse spetsialist on eelnevalt testaatoriga läbi arutanud.
12.Ka hageja nõue testamendi tühisuse tunnistamiseks selle näilikkuse tõttu PärS § 93 ja TsÜS § 89 alusel ei ole tõendatud ega põhjendatud. PärS § 19 lg 1 alusel on testament ühepoolne tehing. Testameti ei saa tühiseks tunnistada põhjusel, et see on näilik. TsÜS § 89 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldusel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Testamendi pooleks on ainult testaator, teine pool, kellega kokku leppida, puudub. Hageja on esitanud väite testaatori ja kostja õiguseellase vahelise väidetava kokkuleppe kohta alles 19.01.2007 kohtule esitatud avaldusega hagi eseme muutmiseks. Hageja õiguseellane oli selleks ajaks juba surnud. Kostja õiguseellase seletus 18.05.2005 toimunud kohtuistungil ega kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlused ei tõenda hageja väidetud kokkuleppe sõlmimist testaatori ja kostja õiguseellase vahel. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
13.Harju Maakohus jättis 02.05.2009 otsusega hagi rahuldamata. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks 31 219,50 krooni kostja kohtukulude ja õigusabikulude katteks. Hageja õigusabikulud jättis kohus tema enda kanda.
14.17.08.2004 suri L. M. (tõendab surmatunnistus). L. M. pärandvaraks on korteriomand asukohaga XXXXXXX XXX XX-X, Tallinnas (tõendab pärimistoimikus olev kinnistusraamatu väljavõte). 17.08.2004 on L. M. koostanud tunnistajate juuresolekul koduse testamendi, millega pärandas talle kuuluva kahetoalise korteri aadressil XXXXXXX XX-X, Tallinnas koos kõige selles sisalduvaga oma vabaabielu mehele A. V.ile (tõendab pärimistoimikus olev testament). 04.10.2004 esitas A. V. notar H. M.le avalduse pärandi vastuvõtmiseks L. M. järel (tõendab pärimistoimikus olev avaldus). 10.01.2005 esitas hageja notar H. M.le avalduse pärandi vastuvõtmiseks L. M. järel (tõendab pärimistoimikus olev avaldus).
15.PärS §-st 94 lg 1 kohaselt võib kohus testamendi või selle osa kehtetuks tunnistada TsÜS § 92, 94, 96 ja 97 sätestatud alustel ning üksnes pärast testaatori surma. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 võivad testamendi ja selle osa kehtetuks tunnistamist nõuda pärijad, annakusaajad ja teised huvitatud isikud pärandi vastuvõtmiseks sätestatud alustel. TsÜS § 94 sätestab pettuse mõiste. Kohus asus seisukohale, et hageja nõue testamendi kehtetuks tunnistamiseks PärS § 94 lg 1 alusel ja TsÜS § 94 alusel põhjusel, et testament on koostatud pettuse mõjul ning pettus seisnes selles, et A. V. viis L. M. testamendi koostamise ajal tahtlikult eksimusse kinnitades testaatorile, et vormistab pärandvaraks oleva korteri hiljem L. M. lapselapse hageja nimele, tuleb jätta rahuldamata selle tõendamatuse tõttu.
16.Kohus asus seisukohale, et 11.12.2006 kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate A. M. ja G. N. ütlustega on tõendatud, et L. M. koostas haiglas koduse testamendi tunnistajate juuresolekul, testamendis kirjapandu oli L. M. soov ja tahe, testamendi kirjutas G. N., sellele kirjutas alla L. M. ja tunnistajatena A. M. ja G. N.. Tunnistajate ütluste kohaselt oli küll A. V.il ja L. M.l kokkulepe, et korter jääb edaspidi hagejale, kuid testamendiga soovis L. M. pärandada selle A. V.ile, kes oma elu lõpuni selles elada pidi saama. Asjaolu, et A. V. lubas korteri hiljem vormistada hageja nimele, ei tähenda, et testament oleks L. M. poolt koostatud pettuse mõjul nagu hageja ekslikult leiab. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja väide, et L. M. koostas testamendi A. V.i nimele pettuse mõjul, tõendatud.
17.Hageja väide nagu oleks A. V. olnud kohustatud tulenevalt TsÜS §-st 95 ja heausksuse printsiibist lähtuvalt teatama testaatorile tagajärgedest, mis saabuvad pärast tema kasuks testamendi koostamist, sest A. V. oli lepingu teiseks pooleks, on põhjendamatud ja asjakohatud. PärS § 19 lg 1 alusel on testament ühepoolne tehing, millega testaator teeb korralduse oma vara kohta enda surma puhuks, seega ei ole testamendil lisaks testaatorile teist poolt ning hageja viide TsÜS § 95 sätetele on asjakohatu. Kostja väidetav teavitamiskohustus ei tulene ei seadusest ega lepingust, ainuüksi hageja viide heale usule ei tähenda tehingu kehtetuks tunnistamise aluste esinemist.
18.PärS § 93 sätestab, et testament on tühine TsÜS-s sätestatud alustel, samuti kui testamendi kõik korraldused on arusaamatud, mõttetud või üksteisele vastukäivad või kui testament on muutunud tühiseks TsÜS §-des 86 ja 92 sätestatud alustel. TsÜS § 89 lg 1 sätestab näiliku tehingu mõiste. Osundatud seadusesätte kohaselt on tehing näilik siis kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on näilik tehing tühine ning lõige 3 sätestab, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Hageja väidetel on L. M. poolt koostatud testament tühine, sest see on näilik, kuna tegelik L. M. tahe oli jätta korter hagejale ning A. V. võis elada pärandvaraks olevas korteris kuni oma elu lõpuni. Seega leppisid L. M. ja A. V. omavahel kokku, et testamendil ei ole juriidilisi tagajärgi. Kohus sellise hageja seisukohaga ei nõustunud. Ükski kohtu poolt uuritud tõend hageja väiteid ei kinnita. Vastupidiselt hageja poolt väidetule tõendab nii L. M. poolt tehtud kodune testament kui ka tunnistajate A. M. ja G. N. ütlused, et L. M. soovis jätta pärandvaraks oleva korteri koos selle sisustusega A. V.ile, et viimane saaks seal kuni elu lõpuni elada ja alles A. V. pidi korteri ümber vormistama hagejale. Seega ei varjanud L. M. koduse testamendi tegemisega tema ja A. V.i vahel sõlmitud teistsugust kokkulepet ning puudub alus tunnistada L. M. poolt koostatud kodune testament tühiseks selle näilikkuse tõttu. Lisaks eeltoodule on testament PärS § 19 lg 1 kohaselt ühepoolne tehing, millest tulenevalt puudus testaatoril teine tehingupool, kellega näiliku tehingu sõlmimises kokku leppida.
19.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jättis kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata kostja poolt esitatud KÜ XXXXXXX XX tõendi selle kohta, et A. V. oli sissekirjutatud aadressile XXXXXXX XXX XX-X alates 1996.a ja elas seal kuni oma surmani 2006.a ning S. J. ja L. M. vahel sõlmitud käsirahalepingu, sest nimetatud tõendid ei ole asjakohased tõendid käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude ja vastuväidete aluseks olevate asjaolude tõendamisel. Samuti jättis kohus otsuse tegemisel arvestamata 28.09.2005 kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate B. Ä. ütlused, kes oli L. M. raviarst Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kuni tema surmani, sest tunnistaja annab ütlusi L. M. tervisliku olukorra kohta surmaeelsel ja surmapäeval, kuid nimetatu ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, sest hageja ei ole esitanud hagi testamendi tühisuse tunnustamiseks otsusevõimetuse tõttu.
20.Juhindudes kuni 01.01.2009 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 2 mõistis kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud ning põhjendatud kulud tema esindaja poolt osundatud õigusabi eest, mille suuruse hinnata hagi puhul määrab kohus, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista riigilõiv 200 krooni, mille hageja on tasunud hagi esitamisel kohtusse, ja ka kostja õigusabikulud. Arvestades tsiviilasja keerukust ning menetluse kestvust, asus kohus seisukohale, et põhjendatud on hagejalt kostja kasuks välja mõista tema õigusabikulude katteks 31 019,50 krooni nagu on märgitud kostja kohtukulude nimekirjas. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäid hageja kohtukulud hageja enda kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused
21.Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 02.06.2009 otsus ja teha uus otsus, tunnistades 17.08.2004 L. M. kodune testament kehtetuks PärS § 94 ja TsÜS § 94 järgi või tunnistades nimetatud testament tühiseks PärS § 89 ja TsÜS § 93 järgi.
22.Kohus jättis analüüsimata tunnistajate G. N. ja A. M. ütlused. Nimetatud tunnistajate ütlustest tuleneb, et lubadus jätta korter lapselapsele kallutas testaatorit kirjutama kodust testamenti A. V.i kasuks. Samade tunnistajate ütlustest tuleneb, et nimelt A. V. oli tema kasuks testamendi koostamise initsiaatoriks. Testament oli kirjutatud 3 tundi enne L. M. surma ning, et enne seda ei rääkinud L. M. midagi sellest, et soovib jätta korterit A. V.ile. Vastupidi ta on rääkinud, et korter jääb hagejale. Samade tunnistaja ütlustest tuleneb, et testaatori tõeline tahe ei leidnud kajastamist koostatud testamendis. Kohus ei tuvastanud testaatori tõelist tahet.
23.Kohtuliku arutamise käigus olid üle kuulatud ka tunnistajad G. V. ja V. L., kelle ütlused kinnitavad, et päev enne L. M. surma nad käisid tema juures haiglas, kus ta ei rääkinud kavatsusest kirjutada testament ning on alati rääkinud, et jätab kõik lapselaps hagejale. Seega nimetatud tunnistajate ütlused kinnitavad, et testamendis ei olnud kajastatud testaatori tõeline tahe. Kohus ei võtnud arvesse nimetatud ütlusi. Nimetatud tunnistajate ütlused on tõendid käesolevas tsiviilasjas ning kui kohus ei ole neid arvesse võtnud, siis ta pidi seda põhjendama oma otsuses, kuid ta ei ole seda teinud. Sellega rikkus kohus otsuse tegemisel TsMS § 422 lg 8 nõudeid, mille kohaselt peab kohus oma otsuses kõiki tõendeid analüüsima ja juhul kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
24.Testament ei sisalda testaatori tõelist tahet ja selle põhjuseks on A. V.i poolne pettus. Ta hoidis tahtlikult L. M. eksituse seisundis, lubades jätta korter tema lapselapsele, kuid tegelikult ei kavatsenudki seda teha. Seda kinnitab tema kogu edaspidine tegevus ja nimelt: notarile avalduse esitamisel varjas ta, et testaatoril on lapselaps, kes on seadusejärgne pärija; kohtuistungil avaldas, et tema arvates ei ole hagejale midagi ettenähtud, kuna tema ema sai L. M.lt raha kui viimane oli veel elus. Kohtuistungitel ta ei rääkinud midagi tema ja testaatori vahelisest kokkuleppest, samuti ei rääkinud tõtt, väites, et ei viibinud testamendi koostamise juures. Kokkuleppest ja testamendi kirjutamise asjaoludest saime teada alles tunnistajatelt G. N. ja A. M.lt, kes andsid oma ütlusi juba pärast kostja A. V.i surma. Kõik see kinnitab, et andes lubadust jätta korter testaatori lapselapsele, ei kavatsenud A. V. seda teha ning samuti oli ta teadlik, et testaator ei saa seda kunagi kontrollida. Ta andis lubaduse vaid eesmärgil, et saada testament oma kasuks ja saada korteriomanikuks. A. V. ei rääkinud tõtt, kui rääkis, et tal ei ole kohta, kus elada.
Tallinnas elab tema lihane poeg (kostja), kes astus protsessi õigusjärglasena pärast kostja A. V.i surma, kellel on korter Tallinnas ning kes on kohtuistungil väitnud, et tema ja isa suhted olid head. Seega andes testaatorile lubaduse vormistada korter tema lapselapsele, pani ta uskuma, et tal ei ole kusagil elada pärast testaatori surma, seda juhul, kui L. M. ei jätta tema kasuks testamenti. A. V. oli teadlik, et petab testaatorit eesmärgiga saada testament oma kasuks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-5-99 leidnud, et pettuse puhul võib tahtlus seisneda väidetava petja teadmises, et ta avaldab valet või vaikib tõest eesmärgiga kallutada teist isikut tehingut tegema. Lähtudes eeltoodust eeldab hageja, et kodune testament oli koostatud pettuse mõjul ja vastavalt PärS § 94 ja TsÜS § 94 on kehtetu.
25.Kodune testament on tühine PärS§89 ja TsÜS § 93alusel. Hageja esitas alternatiivse nõude, s.o. tunnistada testamendi tühistust vastavalt PärS § 93 ja TsÜS lg 2 § 89, kuna leiab, et see on näilik. Kohus jättis nimetatud nõude rahuldamata, kuna kohtu arvates testaatori ja A. V.i vahel kokkuleppe olemasolu ei tähenda, et testament ei vasta testaatori tahtele. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga sellest, et testaator ja A. V. leppisid kokku, et testament ei oma juriidilisi tagajärgi. Kohtu arvates nii testament ise, kui ka tunnistajate G. N. ja A. M. ütlused kinnitavad, et testaator soovis jätta korterit koos seal asuva varaga nimelt A. V.ile, selleks, et tal oleks õigus elada selles korteris elu lõpuni ning, et A. V. pidi ümber vormistama korterit hageja nimele. Seega ei varjanud L. M. koduse testamendi tegemisega tema ja A. V.i vahel sõlmitud teistsugust kokkulepet. Peale selle leiab kohus, et kuna testament on ühepoolne tehing, siis teine pool, kellega leppisid kokku näiliku tehingu sõlmises, puudub. Hageja ei ole nõus kohtu arvamusega ning leiab, et L. M. kodune testament võib olla tunnistatud tühiseks seoses sellega, et on näilik.
26.Kohus nõustus asjaoluga, et L. M. ja A. V.i vahel oli kokkuleppe, et testaator koostab testamendi A. V.i kasuks selleks, et tal oleks võimalus elada korteris elu lõpuni, kuid edaspidi vormistab A. V. korteri hageja nimele. Kokkuleppe olemasolu kinnitab, et oli tegemist pärimislepinguga, mille kohaselt oli A. V.il kohustus anda korter üle testaatori lapselapsele. Nimelt see leping kajastab testaatori tahet. See tahe oli A. V.ile teada, kuna oli avaldatud tema ja kahe tunnistaja juuresolekul. Pärast seda koostatud testament, ei kajastanud enam testaatori tõelist tahet. Peale selle, nii testaator kui ka A. V. (juhul, kui eeldada, et A. V. tegutses heauskselt ning edaspidi oli tal kavatsus täita kohustust s.o. korteri ümbervormistamist), ei soovinud, et korter jääks viimase omandisse. Seega ei soovinud õiguslikke tagajärgede saabumist, mis tulenevad testamendist.
27.Testamendi tõlgendamisel tuleb lähtuda PärS § 28 (uus redaktsioon), mille kohaselt lähtutakse testamendi tõlgendamisel testaatori tegelikest tahtest. Testaatori tõeliseks tahteks oli, et temale kuulunud korter jääks hagejale. Kuivõrd testament ei kajasta testaatori tõelist tahet ja on näilik, siis vastavalt TsÜS § 89 lg 2 on tühine. Pärimisleping, mis faktiliselt aset leidis, kuid mille vormi nõuet ei olnud järgitud on samuti tühine. Pärimine peab toimuna seaduse järgi.
28.Samuti ei ole hageja nõus kohtu arvamusega sellest, et kuivõrd testament on ühepoolne tehing, siis see ei saa olla näilik, kuna puudub teine tehingu pool. Hageja arvates, lähtudes TsÜS § 94 lg-st 5, on ühepoolse tehingu puhul pooleks isik kellele oli suunatud tahteavaldus või kelle kasuks nimetatud tehing oli tehtud. Antud juhul on selliseks isikuks A. V.. Lähtudes eeltoodust leiab hageja, et L. M. kodune testament on näilik ning seega tühine.
29.Hageja ei ole nõus kohtuotsusega kohtukulude jagamise osas. Kohus võttis vastu otsuse, et hageja on kohustatud maksma kostjale riigilõivu, summas 200 krooni, mida on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel kohtusse. Hageja ei ole nõus nimetatud otsusega ning leiab, et see on ebaseaduslik ja vastuolus TsMS § 60 ja § 61. Samuti ei ole hageja nõus summaga, mis kuulub väljamaksmisele kostjale õigusabi osutamise eest (tunnitasu) s.o. 31 219,50 krooni ning leiab, et see on ülepakutud, alusetu ega vasta tegelikule ajakulule.
Kohtuotsuses 2.05.2007 kohus leidis, et kostja menetluskulud, s.o. tasu õigusabi eest 17 285,50 krooni on ülemäära suur. Arvestades asja keerukust ja mahtu peab kohus põhjendatuks hagejalt välja mõista 10 000 krooni kostjale osutatud õigusabi eest. Apellatsioonkaebusele vastuväidete esitamisel ei ole kostja kohtu poolt tuvastatud summale vastu vaielnud ja palus välja mõista hagejalt kulud õigusabile, summas 14 956 krooni (10 000 krooni kohtuotsuse alusel ja täiendavalt 4956 krooni apellatsioonmenetluse eest). Seega moodustab kokku kulutuste summa 14 956 krooni, mida hageja peab mõistlikuks. Kostja esitas täiendavad kulud õigusabile, mis talle osutati asja uuel arutamisel, summas 11 328 krooni (6 tunni eest). Hageja peab nimetatud summat ebamõistlikult suureks. Hageja kulud õigusabile, seoses esindaja osalemisega uues arutamises antud tsiviilasjas on 4800 krooni (4 töötundi), mis oli tingitud analoogilise töö teostamisega ja selleks kulus vähem aega.
30.Rohkem, kui 4 aastat kestnud vaidluses on hageja menetluskulud olnud kokku 56 350 krooni (riigilõiv summas 37 950 krooni, õigusabikulud, summas 18 400 krooni, sealhulgas käesoleva kaebuse koostamine). Peale selle kahjustas nimetatud vaidlus tõsiselt hageja tervist ning käesolevaks ajaks on ta invaliid. Hageja leiab, et kui esmane kostja oleks juba esimesel kohtuistungil rääkinud tõtt olemasolevast kokkuleppest tema ja testaatori vahel, siis oleks võimalik lahendada nimetatud asja kompromissi teel, mis rahuldaks mõlemaid osapooli ning ka poolte kulud oleksid tunduvalt väiksemad. Lähtudes eeltoodust leiab hageja, et juhul kui kohus jätab haginõudeid rahuldamata, siis tuleb rahuldada kostja kohtukulud väiksemas summas. Vastus apellatsioonkaebusele
31.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
32.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
33.Hageja on otsust vaidlustades apellatsioonkaebuses valdavalt korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti, mis tuginevad endiselt ekslikule eeldusele, et L. M. poolt 17.08.2004 tunnistajate juuresolekul tehtud kodune testament ei ole kehtiv. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki hageja poolt testamendi kehtetuse alusena esiletoodud asjaolusid ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hageja nõuet rahuldada. Hageja mittenõustumine maakohtu seisukohtadega ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.
34.Erinevalt hagejast on kolleegium seisukohal, et maakohus on jõudnud asjassepuutuvaid tõendeid analüüsides paikapidavatele järeldustele ning kohaldanud õigesti asjakohast materiaalõigust. Kohtu hinnang hagis esiletoodud asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne ning kolleegiumil ei ole alust anda uuritud tõenditele teistsugust hinnangut, kohaldada materiaalõigust teisti ega kujundada nõude aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
35.Kaebuse viide asjaolule, et maakohus ei ole andnud hinnangut tunnistajate V. L. ja G. V.i ütlustele on õige, kuid ringkonnakohus saab nimetaud menetlusliku puuduse TsMS § 656 lg 2 alusel ise kõrvaldada. Kolleegiumi hinnangul ei oma tunnistajate V. L. ja G. V.i ütlused vaidluse lahendamisel tähtsust. Tunnistajad on andnud ütlusi vaidluse all mitteoleva asjaolu kohta, s.t L. M. võimaliku soovi kohta, mis puudutab kõnealuse korteri
saatust pärast seda, kui see on olnud A. V.ile tema elu lõpuni koduks. L. M. võimalik soov, et pärast A. V.i surma jääks korter hagejale, ei muuda tema tahet pärandada korter eluaseme kindlustamise eesmärgil A. V.ile. Maakohus on õigesti leidnud, et kogutud tõendite alusel saab järeldada, et L. M. on testamendi teinud eesmärgiga, et A. V. saaks korteri omanikuks ning tunnistajate V. L. ja G. V.i ütlused seda ümber ei lükka. Testamendi koostamise juures V. L. ja G. V. viibinud ei ole. Eeltoodu põhjal on maakohus õigesti leidnud, et L. M. testament on kehtiv ning hagis esitatud kaalutlused ja kohtu poolt uuritud tõendid ei anna alust vastupidiseks järelduseks.
36.Kohtuotsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka esimese astme kohtu menetluskulude jaotust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et pidades silmas vaidluse ajalist mahtu ja keerukuse astet, on kostja õigusabikulud olnud vajalikud ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Mare Merimaa
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.