Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. september 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-14761
Tsiviilasi
OÜ OSC Transport hagi Raido Vagula vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kahjuhüvitise 1036,36 eurot saamiseks Raido Vagula hagi OÜ OSC Transport vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise 1554,54 eurot ja ületunnitöö tasu 415,92 eurot saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
5470,46 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ OSC Transport apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja/kostja): OÜ OSC Transport (rk: 11679182), esindaja Tarmo-Tanel Padrik Vastustaja (kostja/hageja): Raido Vagula (ik: XXXX)
esindajad
Tartu Maakohtu 8. veebruari 2017 otsus
28.06.2016 ning mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja ületunnitöö tasu 415,92 eurot (bruto) ja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise 1554,54 eurot (bruto).
saamiseks rahuldada ja mõista tööandjalt töötaja kasuks välja 415,92 eurot. Tööandja vastuväited seoses ületunnitöö eest tasu nõudmise vastuoluga hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ei ole põhjendatud. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 3 kohaselt võib töötaja esitada selle nõude kolme aasta jooksul tekkimisest arvates. Tööandja kohustuse rikkumine on TLS § 91 lg 2 mõttes oluline rikkumine, kuivõrd ületunnid olid jäetud tasustamata süstemaatiliselt ja pika aja jooksul. Töötaja ülesütlemisõigust ei välista ka TLS § 91 lg 4. Töölehtedest nähtuvalt kestis töötaja poolt ületundide tegemine ja tööandja poolt nende tasustamata jätmine sisuliselt kuni töölepingu ülesütlemiseni. Seega toimus töölepingu ülesütlemine mõistliku aja jooksul arvestades viimasest rikkumisest, töötajal oli õiguslik alus tööleping erakorraliselt üles öelda ning tööandja nõue töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd töötaja oli töölepingu alates 29.06.2016 kehtivalt üles öelnud, oli töösuhe tööandjapoolse ülesütlemise tegemise ajaks 06.07.2016 lõppenud. Juba ülesöeldud lepingut ei ole võimalik üles öelda ja sellisel ülesütlemisavaldusel ei ole õiguslikku tagajärge. Töötaja pidanuks ülesütlemisest vähemalt ühe nädala ette teatama. Tööandjal tekkis sellest, et töötaja töölepingu ülesütlemisest ette ei teatanud, kahju ca 550 eurot. Samas nimetatud kahju töötajalt välja mõistmine ei ole põhjendatud, kuna töövaidluskomisjon on põhjendusega, et töötaja ei teatanud ülesütlemisest ette ja tööandjale võis sellega kahju tekkida, juba vähendanud töötajale TLS § 100 lg 4 alusel väljamõistetud hüvitist 1,5 kuu keskmise töötasu, st 1554,54 euro võrra, mis ületab tööandjale töötajapoolse rikkumisega tekkinud kahju. TLS § 100 lg 4 alusel tuleb tööandjalt töötaja kasuks välja mõista 1554,54 eurot, s.o summa, milles töövaidluskomisjon nõude rahuldas. Tegemist on töötaja 1,5 kuu keskmise töötasuga. Töövaidluskomisjon on hüvitist poole võrra vähendanud, arvestades asjaolu, et tööandjale tekkis töötaja etteteatamistähtaja mittejärgimisest kahju. Asjaolusid, mis annaksid alust hüvitist veelgi vähendada, ei esine. Tööandja rikkumine on olnud pikaajaline. Suuremal osal tööpäevadest, mille kohta kohtule andmed on esitatud, tegi töötaja ületunnitööd. Samas ei ole tööandja täitnud oma kohustust pidada tööaja arvestust ega teinud midagi, et ületunde hüvitada.
Et see antud juhul nii oli, viitab poolte käitumine kogu lepingusuhte jooksul. Kordagi ei tehtud üksteisele etteheiteid ülemäärase tööaja või saamata töötasu teemadel; 2) ei ole ületunnitöö tasu nõue esitatud mõistliku aja jooksul. ITVS § 6 lg-st 3 tuleneb õigust lõpetav tähtaeg, mitte mõistlik tähtaeg. Ületundide hüvitamise tingimusi käsitleva kokkuleppe puudumisel peaks töötaja hüvitusnõude esitama mõistliku aja jooksul pärast vastava tööaja arvestusperioodi lõppu. Avalduse järgi oli töötaja asunud tegema ülestähendusi ületunnitöö kohta alates 04.01.2016, kuid oma nõuded esitas tööandjale alles 14.06.2016. Mõistlikuks ja heade kommetega kooskõlas olevaks saab lugeda ületunnitöö tasu nõude esitamise eelnenud kuu ehk maksimaalselt 2016. a mai eest. Kohus nende väidete osas seisukohta ei võtnud; 3) on töötajapoolne töölepingu ülesütlemine tühine. Tööandja ei ole rikkunud kohustust tasustada ületunnid, kuna töötaja ei ole ületunde teinud. Isegi kui töötaja tegi ületunde, siis pidi ta esitama nõude nende eest tasu maksmiseks. Kui töötaja 14.06.2016 nõudega nõustuda, siis tulnuks ületunnitöö tasu töötajale välja maksta hiljemalt 15.07.2016. Seega 28.06.2016 seisuga ülesütlemise alused puudusid; 4) rahuldas kohus ekslikult töötaja nõude tööandjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Kuna töötaja ülesütlemine on tühine ja tööandja ülesütlemisavaldus vastab seadusele, on see kehtiv; 5) tuleb töötaja nõue TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise 1554,54 eurot saamiseks jätta rahuldamata, kuna tööandja ei ole lepingut rikkunud ja töötaja ülesütlemisavaldus ei ole kehtiv.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.