Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.11.2007.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-07-5722
Kohtuasi
VA hagi KÜ J vastu töötasu summas 12 843.- krooni ja viiviste 23.459.- krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Hageja VA(i k XX, elukoht XXX), esindaja advokaat Alar Urm
Asja läbivaatamine Resolutsioon
Kostja KÜ J(reg kood XXX, asukoht XXX), kostja esindaja SV ja nõustaja EM Kohtuistungil 30.10.2007 Jätta rahuldamata VA hagi KÜ J vastu töötasu summas krooni 12 843.krooni ja viiviste 23.459.väljamõistmiseks
Menetluskulude jaotus
1.Jätta VA menetluskulud tema enda kanda. 2 . Jätta KÜ J menetluskulud VA kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Varasem menetluse käik.
1.30.10.2006.a. esitas VA avalduse töövaidluskomisjonile palga ja viiviste väljamõistmiseks. Esitatud avalduses palus ta välja mõista kostjalt 2006.a. juuli, augusti ja septembrikuu väljamaksmata palk ja viivis õigeaegselt väljamaksmata palga eest PaS § 35 alusel kokku summas 2868.- krooni. Avalduses märgitu kohaselt oli avaldaja ja KÜ J vahel sõlmitud tööleping XXX ja VA töötas kostja juures tegevjuhi ametikohal.
Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni otsusega 18.jaanuarist 2007.a. jäeti VA avaldus rahuldamata. TVK asus seisukohale, et VA oli alates 27.04.2005.a. korteriühistu juhatuse liige ning kuna avaldaja täitis tegevjuhi ülesandeid juriidilise isiku organi liikmena, ei kohaldu temale TLS § 7 p 10 kohaselt töölepinguseaduse sätted.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
3.16.02.2007.a. kohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt ei nõustunud VA töövaidluskomisjoni otsusega. Kohus võttis hageja nõude kohtu menetlusse osas mille oli läbi vaadanud töövaidluskomisjon.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel XXX tööleping, mille kohaselt asus hageja kostja juurde tööle tegevjuhi ametikohale kuupalgaga 4281.- krooni. Palga maksmise kuupäev oli töölepingu kohaselt 5.kuupäev. Kuna kostja maksis hagejale palka viimati 18.juulil 2006.a. nimetatud aasta juunikuu eest, palus hageja kostjalt välja mõista palga 2006.a. juuli, augusti ja septembrikuu eest kokku 12.843 krooni (3 x 4281.- krooni) ja viivised õigeaegselt maksmata jäetud palga eest järgmiselt: juuni kuu 2006.a. 13 päeva eest, juuli kuu 2006.a. 71 päeva eest; augustikuu 2006.a. 40 päeva eest ja septembrikuu 2006.a. 10 päeva eest. Kokku nõudis hageja viivist 134 päeva eest summas 2868.krooni (4281 krooni x 134 päeva x 0,5 %). 28.08.20067.a. avalduses suurendas hageja oma nõuet kostja vastu viiviste väljamõistmiseks seisuga 31.08.2007 summani 23.459.- krooni.
5.Oma nõude tõendamiseks kostja vastu esitas hageja töölepingu 11.juunist 2004.a. ja töölepingu 1.juunist 2005.a.,mis temaga kostja poolt sõlmitud on, hageja korduvad nõudekirjad kostjale palga maksmiseks, töövaidluskomisjoni otsuse, hageja poolt AS-le T saadetud teatised soojusarvesti näitude kohta, hageja poolt koostatud tabeli veemõõtjate näitude kohta majas korterite lõikes, majaelanike pöördumised hageja kui tegevjuhi poole erinevate tööde teostamiseks nende korterites, hageja poolt koostatud pöördumised AS C poole suurekaliibrilise prügi äravedamiseks ja paberi konteineri tühjendamiseks, hageja poolt esitatud tellimused OÜ-le T tööde tegemiseks majas ning aktid majas tehtud tööde vastuvõtmise kohta. Kostja vastuväited ja selle põhjendused.
6.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja oli seisukohal, et poolte vahel ei ole kunagi olnud töösuhet. Hageja oli alates 02.04.2005 kostja juhatuse liige ja kutsuti juhatusest tagasi 15.03.2006.a. jõustunud korteriühistu üldkoosoleku otsusega. Kostja teavitas oma kirjaga 16.märtsist 2006.a. hagejat, et tema ja teiste seniste juhatuse liikmete volitused on lõppenud nende juhatusest tagasikutsumisega. Eeltoodust tulenevalt ei töötanud hageja alates 16.03.2006.a. korteriühistus ei selle tegevjuhina ega tegutsenud ka juhatuse liikmena
7.Kostja oli seisukohal, et hageja lasi pettusega endisel korteriühistu raamatupidajal välja maksta talle töötasu perioodi 16.03.2006.a. kuni juuni 2006.a. eest. Selle tagajärjeks oli raamatupidaja volituste tühistamine pankades korteriühistu juhatuse poolt ja temaga raamatupidamisteenuse osutamise lepingu lõpetamine.
8.Lisaks eeltoodule oli kostja seisukohal, et hagejaga XXX sõlmitud tööleping oli õigustühine ning kehtetu algusest peale sest, see oli sõlmitud seadusevastaselt. 02.04.2005.a. toimunud KÜ J üldkoosolekul ei arutatud juhatuse liikmega sõlmitava lepingu tingimusi, sh. tasu suurust ja puhkuse võimaldamist ning ei valitud volitatud isikut, kes sõlmiks juhatuse liikmega lepingu. Hagejaga ainuisikuliselt töölepingu sõlminud A J puudusid üldkoosoleku volitused lepingut sõlmida, teised allkirjad töölepingule on hiljem lisatud. Kuna 01.06.2005 a. sõlmitud töölepingu poolteks on ühistu juhtorgani liikmed, tuleb töölepingut lugeda tehinguks iseendaga. TsÜS § 128 lg 1 kohaselt on esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing tühine.
9.Kostja leidis, et hagejale pidi olema teada, et temale ei laiene töölepinguseadus TLS § 7 p 10 kohaselt. Tegevjuhi ametijuhendis märgitud ülesanded on tavapärased juhatuse liikme ülesanded korteriühistus. Ka hageja poolt väidetavalt teostatud tööd – veetarbimise tabelite koostamine,
lukuparandustööde tellimine, soojamõõturite näitude edastamine soojusenergia müüjale ning prügi äraveo organiseerimine, on tavapärased juhatuse liikme ülesanded. Töösuhte olemasolu korral on oluline ka see, et tööandja annab töötajale tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist. Hagejale keegi tööülesandeid andnud ei ole, samuti ei kontrollinud keegi ka nende täitmist.
10.Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks korteriühistu põhikirja, avaldused kriminaalmenetluste algatamiseks hageja suhtes, 16.03.2006.a. koostatud nõude hagejale asjaajamise üleandmiseks tulenevalt hageja juhatuse liikmest tagasikutsumisest, samsisulised kirjad 27.juunist 2006 ja 3.augustist 2006.a., vastuse hageja järelepärimisele. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus võtab kohtuotsuses kõigepealt seisukoha kostja väite osas, et poolte vahel 1.juunil 2005 sõlmitud tööleping tühine
11.Kohus leiab, et kostja väide nagu oleks lepingu hagejaga sõlmitud ainuisikuliselt Andrei Jakovski ja teised juhatuse liikmete nimed on lepingusse hiljem juurde lisatud, on paljasõnaline. Kostja ei ole seda väidet millegagi tõendanud. Kõik lepingule alla kirjutanud isikud olid korteriühistu juhatuse liikmed lepingu sõlmimise ajal 01.06.2006.a., mida kinnitab korteriühistu registrikaart.
12.Kohus on seisukohal, et kostja väide, et XXX sõlmitud leping poolte vahel on tühine seetõttu, et see on sõlmitud iseendaga ja TsÜS § 128 lg 1 kohaselt esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on tühine, ei ole õige. Kõigepealt ei ole vaidlusalune leping sõlmitud iseendaga. Seadus ei keela juriidilisel isikul lepingu sõlmimist juriidilise isiku juhatuse liikmega, sellisel juhul on üheks lepingupooleks juriidiline isik ja teiseks pooleks juriidilise isiku juhatuse liige. Ka ei ole leping tühine TsÜS § 128 lg 1 alusel nagu leiab kostja, sest leping ei ole sõlmitud ei esindusõiguseta ning tegemist ei ole ka ühepoolse tehinguga. Juriidilise isiku juhatusel kui selle seaduslikul esindajal on õigus juriidilise isiku nimel lepingut sõlmida. Leping on sõlmitud juhatuse liikmete poolt (vt. kohtuotsuse p 11).
13.Kohus peab aga käesoleva vaidluse lahendamisel kontrollima kas vaidlusalune leping poolte vahel oli juhatuse liikme leping või tööleping ning kas sellest tulenevalt laienevad hagejale töölepingust tulenevad õigused saada palka ja viivist palga maksmisega viivitamise eest, või oli poolte vahel sõlmitud leping juhatuse liikme leping ning hagejale kui juriidilise isiku organi liikmele töölepinguseaduse sätted TLS § 7 p 10 alusel ei laiene. Edasi võtab kohus seisukoha poolte vaidluses selle üle kas pooltevaheline suhe oli töösuhe või täitis hageja kostja juures juhatuse liikme ülesandeid.
14.Kohus leiab, et selleks, et otsustada kas poolte vahel oli tegemist töösuhtega või täitis hageja kostja juures korteriühistu juhatuse liikme ülesandeid tuleb tuvastada kas hageja ja kostja suhetes esinesid töölepingut iseloomustavad tunnused või mitte. Töölepingu mõiste sätestab TLS § 1. Selle seadusesätte kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Seega on töölepingu tunnused järgmised - töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema; - lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või teatud tähtaja
jooksul; - töö tegemisel on töötaja ja tööandja alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile; - töölepingu alusel tehtav töö on tasuline; - töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel.
15.Korteriühistu juhatuse liikmed määratakse aga MTÜ § 28 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsusega ning kutsutakse juhatusest tagasi samamoodi. Juhatuse liikme ülesanded ja pädevus sätestatakse seadusega ja ühistu põhikirjaga. Kuigi sama paragrahvi lõike 6 kohaselt on õigus juhatuse liikmel nõuda oma ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, ei ole see palk palgaseaduse mõttes. TLS § 7 p 10 kohaselt ei laiene töölepinguseadus juriidilise isiku organi suhetele juriidilise isikuga.
16.Pooled ei vaidle selle üle, et VA valiti KÜ J juhatuse liikmeks korteriühistu 2.aprilli 2005.a. üldkoosoleku otsusega ja kutsuti tagasi juhatuse liikmest 15.03.2006.a. üldkoosoleku otsusega. Pooled vaidlevad selle üle kas nende vahel oli sõlmitud tööleping või tegutses hageja kostja juhatuse liikmena. Hageja väidab, et tema tegutses nn maja haldurina ning tema tööülesanneteks olid soojusarvesti näitude edastamine AS-le T, võlgnevuste likvideerimine soojusenergia eest, veearvestite näitude kogumine majaelanikelt, korteriomanike poolt erinevate tööde teostamise organiseerimine, prügi äraveo korraldamine, muru niitmine ühistu haljasalal, maja fonoluku remondi teostamise korraldamine ning koristustööde korraldamine. Nimetatud tööde tegemist soovis tõendada hageja dokumentaalsete tõenditega. Kostja väidab, et selliseid ülesandeid hagejale keegi ei andnud, vaid neid tegi ta ise omal algatusel ning nende ülesannete täitmine ei tähenda, et poolte vahel oleks olnud töösuhe. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt esitatud dokumentaalsete tõendite - AS-le T saadetud teatistega soojusarvesti näitude kohta, hageja poolt koostatud tabelitega veemõõtjate näitude kohta, majaelanike pöördumistega hageja poole erinevate tööde teostamiseks nende korterites, hageja poolt koostatud pöördumistega AS C poole prügiveo korraldamiseks ning hageja poolt esitatud tellimustega OÜ-le T tööde tegemiseks majas ning aktidega tööde vastuvõtmise kohta elamus on küll tõendatud, et hageja nimetatud töid majas tegi, kuid nendest, ei saa teha järeldust, et hageja töötas kostja juures töölepingu alusel. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks saab pidada seda, et hageja poolt kirjeldatud töid teevad korteriühistutes ühistu juhatuse liikmed. TsMS § 231 lg 1 kohaselt üldtuntud asjaolu tõendada ei ole vaja. Lisaks nimetatud tõenditele leidis kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja VV ütlustega tõendamist, et hageja tegutses majas kui korteriühistu esimees ning seetõttu pöördusid tema poole ka majaelanikud. Tunnistaja väidetel avaldas hageja ise initsiatiivi, et ta korteriühistu juhatusse 2004.aastal valitaks ning seda tehtigi.
17.Kohus on seisukohal, et sõltumata sellest, et hageja täitis korteriühistus kohtuotsuse p-s 16 kirjeldatud ülesandeid, puudus pooltevahelistes suhetes üks oluline töösuhtele omane tunnus, s.o. alluvusvahekord. Asja sisulise arutelu käigus ei leidnud tõendamist, et hagejale oleks keegi andnud tööülesandeid ning keegi kontrollinud tööülesannete täitmist.
18.Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et hageja poolt väidetud ülesandeid täitis ta korterühistu juhatuse liikmena ning kuna TLS § 7 p 10 kohaselt töölepinguseadusest tulenevad tagatised juriidilise isiku organi liikmele ei laiene, tuleb hageja nõue palga ja viiviste väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
19.Kohus on seisukohal, et hagiavaldusele lisatud tööleping 11.juunist 2004.a. tuleb käesoleva
pooltevahelise vaidluse puhul jätta arvestamata TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 kohaselt ning põhjusel, et hageja ei ole väitnud ei avalduses töövaidluskomisjonile ega hagis kohtule, et tal oleks olnud töösuhe kostjaga 11.juuni 2004.a. lepingu alusel Seega on nimetatud tõend käesolevas vaidluses tähtsust mitteomav. Menetluskulude jaotamine
20.Hageja palus hagiavalduses jätta tema kohtukulud kostja kanda. Kostja taotles aga jaotada menetluskulud nii, et kõik menetluskulud kannaks hageja. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata ning juhindudes TsMS §-st 162 lg 1 ja 2 sätestatust tuleb hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda ja kostja menetluskulu, mis seisneb kohtuvälises kostja esindajakulus, jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.