ET kaebus Tallinna kohtutäituri Mati Roodes tegevusele täiteasjades nr 026/2007/663, 026/2008/3623 ja 026/2007/3153
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. juuni 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ET määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Avaldaja (võlgnik): ET (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Mati Roodes
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 19. juuni 2017 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta ET kaebus Tallinna kohtutäituri Mati Roodes tegevusele täiteasjades nr 026/2007/663, 026/2008/3623 ja 026/2007/3153 läbi vaatamata.
2.Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakond esitas täitmisavalduse 19. aprilli 2008 otsusega väärteoasjas nr 2440,08,004830 ETle (võlgnik, kohtumenetluses avaldaja) määratud trahvi sissenõudmiseks. Tallinna kohtutäitur Mati Roodes (kohtutäitur, kohtumenetluses puudutatud isik) algatas sel alusel täitemenetluse asjas nr 026/2008/3623 (täiteasi I). Sissenõude sisu oli rahatrahv (900 krooni (57,52 eurot)) ja kohtutäituri tasu (590 krooni (37,71 eurot)), sh menetluse alustamise tasu (118 krooni (7,54 eurot)) ja täituri tasu (472 krooni (30,17 eurot)). Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakond esitas täitmisavalduse 6. detsembri 2006 otsusega nr 2314,06,024906 võlgnikule määratud trahvi sissenõudmiseks. Kohtutäitur algatas
sel alusel täitemenetluse asjas nr 026/2007/663 (täiteasi II). Sissenõude sisu oli rahatrahv (3 000 krooni (191,73 eurot)) ja kohtutäituri tasu (1 144,60 krooni (73,15 eurot)), sh menetluse alustamise tasu (118 krooni (7,54 eurot)) ja täituri tasu (1026,60 krooni (65,61 eurot)). Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakond esitas täitmisavalduse 18. märtsi 2007 otsusega nr 114116767 võlgnikule määratud trahvi sissenõudmiseks. Kohtutäitur algatas sel alusel täitemenetluse asjas nr 026/2007/3153 (täiteasi III). Sissenõude sisu oli rahatrahv (1 200 krooni (76,69 eurot)) ja kohtutäituri tasu (826 krooni (52,79 eurot)), sh menetluse alustamise tasu (118 krooni (7,54 eurot)) ja täituri tasu (708 krooni (45,25 eurot)).
2.Harju Maakohtu 12. jaanuari 2010 määrusega asjas nr 4-09-28856 tunnistati täiteasjadest I, II ja III tulenevad põhinõuded aegunuks.
3.Kohtutäitur lõpetas kõigis täiteasjades 13. aprillil 2016 rahatrahvide sissenõudmise seoses aegumisega ja jätkas täitemenetlust laekumata kohtutäituri tasu nõudes, st võlgnikul tuli täiteasjas I tasuda 37,71 eurot, täiteasjas II tasuda 73,15 eurot ja täiteasjas III tasuda 52,79 eurot.
4.Võlgnik esitas 20. märtsil 2017 Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles kohtutäituri põhitasu nõude puudumise tuvastamist. Võlgnik esitas 3. augustil 2015kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, kuid kohtutäitur jättis sellele vastamata või vastuse kätte toimetamata. Kui rahalist nõuet ei ole sisse nõutud täielikult, tuleb kohaldada kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg 5 ja kohtutäituri põhitasule tuleb rakendada nõude sissenõutud määra, mis on 0%.
5.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Kohtutäituril on õigus nõuda täiteasjades, milles on täidokumendist tulenev põhinõue aegunud, kohtutäituri tasu lähtuvalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-st 16. Selle sätte kohaselt on kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu kohta eraldiseisev täitedokument. Riigikohus sedastas 2. novembril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-79-11 tehtud määruse p-s 11, et kohtutäituril on õigus jätkata täitemenetlust väärteoasjades määratud rahaliste karistuste täitmisega tekkinud kulude osas ka pärast seda, kui väärteoasjades määratud rahatrahvi nõuded on karistusseadustiku (KarS) § 82 järgi aegunud. Riigikohus märkis, et kui kohtutäitur lõpetab täitemenetluse täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks nõuete aegumise tõttu, siis on kohtutäituril õigus saada tasu nõutavas suuruses, mitte aga võrdeliselt sissenõutud summaga. Vastavalt KTS §-le 35 on kohtutäituri tasu määrad kehtestatud kindlate summadena, mis sõltuvad sissenõude summast ja millele lisandub käibemaks.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Maakohus jättis 19. juuni 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse rahuldamata. Maakohus võttis aluseks kaebuses märgitu, et kohtutäitur ei ole teinud otsust võlgniku kaebuse osas, ja leidis, et kohtule esitatud kaebus kohtutäituri tegevusele on tähtaegne. Kohtutäituri tasu osas järgis maakohus eespool p-s 5 viidatud Riigikohtu määrust. Väärteoasjas määratud rahatrahvi sundtäitmise tõttu tekkinud täitemenetluse kulud ei ole TMS §-s 209 nimetatud väärteomenetluse kulu ega muu avalik-õiguslik rahaline nõue, mille täitmise saaks lõpetada samadel alustel nagu trahvi täitemenetluse. Viidatud sätete järgi saab pärast KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja möödumist lõpetada aegumise tõttu väärteoasjas määratud trahvi või menetluskulude või muude väärteoasjas määratud avalik-õiguslike rahaliste nõuete täitemenetluse, kuid täitemenetluse kulud tuleb võlgnikul kanda hoolimata väärteomenetluse nõuete aegumisest. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 2 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat (varem 30 aastat). Tulenevalt eeltoodust on kohtutäitur toiminud kohtutäituri põhitasu väljanõudmisel õiguspäraselt.
2 (4)
MÄÄRUSKAEBUS
7.Võlgnik esitas vaidlustatud määruse peale 3. juulil 2017 määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja uue määrusega tema kaebus rahuldada ja menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Võlgnik jäi selle juurde, et juhul kui põhinõue on kohtulahendist tulenevalt tunnistatud aegunuks, selles osas on täitemenetlus lõpetatud ning eelnevas täitemenetluses sissenõutud summaks on null eurot, siis sellele proportsionaalselt vastav kohtutäituri tasu osa, mida täituril tulenevalt KTS § 32 lg-st 5 oleks võimalik jätkuvas täitemenetluses sisse nõuda on null eurot.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kohtutäiturile tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 8. augusti 2017 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
9.Tallinna Ringkonnakohus kohustas 15. augusti 2017 määrusega kohtutäiturit esitama koopia täiteasjade I–III täitetoimikutest ja täiendavad seisukohad ning andis võlgnikule võimaluse neile vastata. Kohtutäitur esitas 21. augustil 2017 koopiad täitetoimikutest ja täiendavad seisukohad. Kohtutäituri märkis, et tasu vastab täitemenetluses tehtud toimingutele. Kuna võlgnik täitedokumente vabatahtlikult ei täitnud, siis tuli kohtutäituril asuda pöörama sissenõuet võlgniku varale. Selleks oli vajalik välja selgitada võlgniku vara koosseis, mis eeldas vastavate päringute tegemist sellel ajal olemas olevatesse registritesse. Võlgnik vaidles jätkuvalt täituri põhitasu nõudele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 4 ja § 659 alusel tühistada. Võlgniku 20. märtsi 2017 kaebus kohtutäituri tegevusele tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel.
11.TsMS § 475 lg 1 p 15 järgi on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi viienda lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Seitsmenda lõike teise lause kohaselt nõuab kohus vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
12.Maakohus tugines võlgniku kaebuses märgitule ja jättis välja selgitamata asja lahendamiseks olulised asjaolud, sh kas võlgnik on nõude esitamisel kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Võlgnik viitas kaebuses, et esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale 3. augustil 2015, kuid kohtutäitur jättis sellele vastamata või vastuse kätte toimetamata. Maakohus on põhjendamatult leidnud, et võlgniku kaebus kohtule on esitatud tähtaegselt ja õigele maakohtule. Maakohtu viide Riigikohtu 16. detsembri 2015 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15 ei ole asjakohane, kuna käesolevas asjas ei ole sissenõudja taotlenud täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt. Tegemist on olukorraga, kus põhitasu nõude osas on täitemenetlus lõpetatud TMS § 202 lg 1 alusel selle aegumise tõttu. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 13 õigesti märkinud, et kohtutäituril oli õigus jätkata täitemenetlust kohtutäituri tasu nõudes ilma uut otsust tegemata. Seega ei ole käesolevas asjas põhjust tugineda 3 (4)
Riigikohtu seisukohale, et TMS § 217 lg 1 järgne 10-päevane kaebuse esitamise tähtaeg algab hetkest, mil võlgnik sai teada, et kohtutäitur ei kavatse uut põhitasu otsust teha, st ajast, mil võlgnikule sai selgeks, et vaatamata põhinõude aegumisele jätkab kohtutäitur täitemenetlust algse põhitasu otsuse alusel ilma uut otsust tegemata (eespool viidatud Riigikohtu lahendi p 13 neljas lõik). Võlgnik ei ole ka TsMS § 235 kohaselt põhistanud, st ei ole oma väidet põhjendanud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks, miks ta esitas kaebuse kohtutäituri tegevusele alles 1,5 aastat hiljem. TMS § 217 lg 1 ettenähtud kohtueelse menetluskorra lahutamatuks osaks on sama paragrahvi lg-tes 3 ja 4 ettenähtud kaebuse läbivaatamise protseduur menetlusosaliste osavõtul. Seega oleks võlgnikule pidanud septembriks 2015 selge olema, et kohtutäitur ei kavatse uut põhitasu otsust teha. Võlgnik ei ole kaebuses tuginenud sellele ega tõendanud, et vastavalt TMS § 217 lg-le 1 on ta peale septembrit 2015 esitanud kohtutäiturile kaebuse täitetoimingu tegemisest keeldumise osas. Seega ei ole võlgnik kohtule kaebuse esitamisel järginud TMS §-des 217 ja 218 sätestatud kohustuslikku kohtueelset kaebemenetluse korda. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
13.Eeltoodust tulenevalt on maakohus võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevusele täiteasjades nr 026/2007/663, 026/2008/3623 ja 026/2007/3153 ebaõigesti menetlusse võtnud, kuna kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud.
14.Ringkonnakohus nõudis kohtutäiturit välja koopiad täiteasjade I–III toimikutes. Neist nähtub, et kohtutäitur tegi kõigis täitemenetlustes 13. aprillil 2016 otsused rahatrahvi sissenõudmise lõpetamiseks seoses aegumisega ja jätkas menetlust laekumata kohtutäituri tasu nõudes. Samas ei nähtu, kas ja millal on otsused võlgnikule kätte toimetatud. Ringkonnakohus selgitab võlgnikule, et tal on õigus esitada kaebus 13. aprilli 2016 otsuste peale kohtutäiturile vastavalt TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtajale alates nende kätte toimetamisest.
15.TsMS § 172 lg 1 alusel jäävad menetluskulud võlgniku kanda. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 31). Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud. Võlgnik võib TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel esitada maakohtule taotluse kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
16.TsMS § 427 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.