Kohtumääruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
30. august 2017.a, kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-16-10070
Tsiviilasi
OÜ Dizolva avaldus Maardu Elekter AS vastu võlgnevuse, viivise (talumistasu) väljamõistmise nõudes 5 135,57 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Avaldaja: OÜ Dizolva (registrikood 10668294; asukoht Keldrimäe 9, 10113 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: Janika Drobot (e-post: [email protected]); Puudutatud isik: Maardu Elekter AS (registrikood 10055315; asukoht Lao tn 33, Maardu linn, 74114 Harjumaa), esindaja v.adv. Gert Kasekivi (e-post: [email protected]). Ärakuulamine 13.02.2017, avaldaja esindaja J. Drobot, puudutatud isiku esindaja v.adv. Gert Kasekivi
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Dizolva avaldus osaliselt.
2.Välja mõista Maardu Elekter AS-lt OÜ Dizolva kasuks talumistasu võlgnevus summas 451,61 eurot ja 30.06.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 51,22 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 01.07.2016.a – 30.08.2017.a eest summas 41,12 eurot.
3.Välja mõista Maardu Elekter AS-lt OÜ Dizolva kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt (summas 451,61 eurot) päevas alates 31.08.2017.a kuni põhinõude tasumiseni.
4.Toimetada käesolev kohtumäärus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Asjaolud, avaldaja nõue ja selle põhjendused (t/l 33-37)
1.Avaldaja OÜ Dizolva on aadressitel Harju maakond, Maardu linn, Xxxx(endine Xxxx; katastritunnusega xxxx; kinnistu registriosa nr xxxx); Harju maakond, Maardu linn, Xxxx, (katastritunnusega xxxx; kinnistu registriosa nr xxxx); Harju maakond, Maardu linn, Xxxx(endine Xxxx; katastritunnusega xxxx; kinnistu registriosa nr xxxx) ja Harju maakond, Maardu linn, Xxxx(katastritunnusega xxxx; kinnistu registriosa nr xxxx) kinnistute omanik.
2.Avaldaja kinnistutel asuvad puudutatud isiku Maardu Elekter AS-i omandisse kuuluvad õhukaabliliinid koos elektripostidega. Avaldaja hakkas esitama puudutatud isikule talumistasu taotluseid alates 2008.aastast. 25.03.2010.a esitas avaldaja puudutatud isikule talumistasu taotluse, mille puudutatud isik 30.04.2010.a tasus. 23.04.2012.a esitas avaldaja taotluse eesti kroonide asemel eurodes, paludes tasuda talumistasu summas 123,87 eurot 2011 aasta eest, mis oli arvestatud vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154. 07.05.2012.a tasus puudutatud isik nõutud summa. Vastavalt AÕS § 1582 lg 4 käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse alusel makstakse tasu ka järgmistel aastatel kuni uue taotluse esitamiseni.
3.Alates 2012 aastast ei olnud puudutatud isik talumistasu maksnud. Puudutatud isik ei tasunud avaldajale talumistasu vaatamata saadetud meeldetuletustele. Seoses eeltooduga arvestab avaldaja 2012.a esitatud talumistasu taotluse kohaselt puudutatud isiku võlgnevust 2012, 2013 ja 2014 aastate eest. Nimelt: 123,87 eurot 2012.a eest, 123,87 eurot 2013.a eest, 123,87 eurot 2014.a eest. Kokku 371,61 eurot. Vastavalt AÕS §1582 lg 5 tasu jooksva aasta eest makstakse välja hiljemalt sama aasta 1. detsembriks. Vastavalt esitatud tehnovõrgu ja –rajatise talumise tasu taotlusele pidi puudutatud isik tasuma kuni uue taotluse esitamiseni viimase esitatud taotluse alusel, kuid seda ei teinud.
4.17.06.2015.a esitas avaldaja puudutatud isikule uued talumise tasu taotlused 2015.a eest üldsummale 4 132,90 eurot. Puudutatud isiku põhivõlgnevus avaldaja ees moodustab seisuga 30.06.2016.a. 4 504,51 eurot.
5.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevus talumistasu eest summas 4 504,51 eurot ning viivisvõlgnevus kuni 30.06.2016.a eest summas 270,70 eurot. Lisaks palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista avaldaja kasuks välja viivis põhivõlasummalt kindla summana alates 01.07.2016.a. kuni otsuse tegemiseni ja edasi võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda ning palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Puudutatud isiku seisukoht (t/l 47-51)
6.Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja nõue ebaselge ning põhjendamatu, mis avalduses toodud asjaoludel ei kuulu kohtu poolt rahuldamisele.
7.Puudutatud isikule jääb arusaamatuks temalt nõutava talumistasu arvestamise metoodika, millest avaldaja on oma nõude suuruse kalkuleerimisel lähtunud. Avaldaja avaldusest saab 2015. a eest nõutava talumistasu kohta järeldada, et avaldaja on välja arvestanud iga kinnistu ühe ruutmeetri eest makstava maamaksu summa, liitnud sellele 0,1 eurot (nimetades seda hooldustasuks) ning korrutanud saadud summa väidetavalt õhuliinide alla jäävate ruutmeetrite arvuga.
8.Hooldustasu suurused on põhjendamata – milles tasu seisneb ning mille põhineb selle suurus. Avaldaja ei ole tõendanud mistahes hooldamist, hooldamise kohustuse olemasolu ega sellega kaasneva kulu kandmist. Samuti ei ole arusaadav, mille alusel avaldaja puudutatud isikult hooldustasu maksmist nõuab. Ühtlasi ei ole arusaadav, kuidas kujuneb avaldaja poolt nõutav talumistasu suurus aastate 2012-2014 eest 123,87 eurot iga aasta kohta. Arvestada tuleb siinkohal ka seda, et avaldaja sai Põhjaranna tee kinnistu omanikuks 2013. a lõpus, mistõttu puudub tal õigus nõuda talimustasu selle kinnistuga seonduvalt 2012 ja 2013. a eest. Puudutatud isiku hinnangul on ilmne, et avaldaja poolt nõutav talumistasu on ebamõistlikult suur. Avaldaja nõuab 2015 aasta eest talumistasu maksmist summas 4 132,90 eurot, mis on üle kümne korra suurem kui talumistasud 2012, 2013 ja 2014 aastate peale kokku.
9.Avaldaja väidetel on ta esitanud puudutatud isikule talumistasu maksmise nõudeid 2008. a alates. Samas on see paljasõnaline ning tõendamata väide. Avaldaja ei ole tõendanud vastavate nõuete esitamist ega nende kättetoimetamist puudutatud isikule. Sellest tulenevalt on põhjendamatu rääkida ka viivisenõudest. Kohtumääruse põhjendused
10.Kohus leiab, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
11.Osalised ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - Avaldaja OÜ Dizolva on aadressitel Harju maakond, Maardu linn, Xxxx(endine Xxxx; katastritunnusega xxxx; kinnistu registriosa nr xxxx); Harju maakond, Maardu linn, Xxxx, (katastritunnusega xxxx; kinnistu registriosa nr xxxx); Harju maakond, Maardu linn, Xxxx(endine Xxxx; katastritunnusega xxxx; kinnistu registriosa nr xxxx) ja Harju maakond, Maardu linn, Xxxx(katastritunnusega xxxx; kinnistu registriosa nr xxxx) kinnistute omanik. - Avaldaja kinnistutel asuvad puudutatud isiku Maardu Elekter AS-i omandisse kuuluvad õhukaabliliinid koos elektripostidega. - Avaldaja on kohustatud taluma tema kinnistutel asuvaid puudutatud isiku tehnorajatisi.
12.Osaliste vahel on käesolevas tsiviilasjas vaidlus tehnorajatise talumistasu väljamõistmise ja selle suuruse osas.
13.AÕS § 158 lg 1 alusel on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja –rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende
ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist (lg 4).
14.AÕSRS § 154 lg 1 kohaselt kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb seadusest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus taotleda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest asjaõigusseaduse § 1582 lõikes 2 sätestatud korras. AÕS § 1582 lg 2 kohaselt esitab kinnisasja omanik tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu saamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel taotluse tehnovõrgu või -rajatise omanikule. Taotluse vormi ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Jooksva aasta eest on tasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. märtsi seisuga, juhul kui ta esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse jooksva aasta 1. juuliks (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse alusel makstakse tasu ka järgmistel aastatel kuni uue taotluse esitamiseni. Tasu saamise aluseks olevate asjaolude muutumisel tekib õigus suuremale tasule pärast täiendava taotluse esitamist lõikes 3 sätestatud korras. Kinnisasja omaniku vahetumisel tekib uuel omanikul tasu saamise õigus pärast lõikes 2 sätestatud taotluse esitamist lõikes 3 sätestatud tähtaegadest lähtudes (lg 4).
15.Kuivõrd avaldaja kinnistutel asuvad puudutatud isiku Maardu Elekter AS-i omandisse kuuluvad õhukaabliliinid koos elektripostidega ning osaliste vahel puudub vaidlus selles, et avaldaja on kohustatud taluma tema kinnistutel asuvaid puudutatud isiku tehnorajatisi, on avaldajal õigus esitada AÕSRS § 154 lg 1, AÕS § 1582 lg 2 alusel talumistasu väljamõistmise nõue puudutatud isiku vastu.
16.Järgnevalt hindab kohus talumistasu suuruse ja väljamõistmise põhjendatust.
17.Riigikohus on enda lahendis nr 3-2-1-87-14 asunud seisukohale, et kinnisasja omanikul õigus nõuda talumiskohustuse eest kohast hüvitist (3-4-1-25-11). Kinnisasja omanikule tuleb talumistasuna lisaks kulude hüvitamisele (maamaks, kinnisasja hooldamise kulud) maksta üldjuhul ka perioodilist lisahüvitist, arvestades talumiskohustuse intensiivsust, mis tuleneb mh tehnorajatise olemusest ja selle kaitsevööndi ulatusest ja sellest tulenevatest piirangutest, maa sihtotstarbest, suurusest ja asukohast, samuti muudest asjaoludest, mis võimaldaks omanikul maad efektiivsemalt või muul viisil kasutada, aga ka avalikku huvi talumiskohustuse vastu. Kohus on seisukohal, et talumistasu suuruse põhjendatuse kindlakstegemiseks on vajalik hinnata Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-87-14 viidatud asjaolusid.
18.Ehitusseadustiku (EhS) § 77 lg 1 kohaselt on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite
liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. Avaldaja avalduse kohaselt katab Xxxxkinnistu pindalast 515,4 m2 kinnistul asuv õhuliin; Xxxx(endine Xxxx) kinnistu pindalast 16 532 m2 kinnistul asuv õhuliin; Xxxx(endine Xxxx) kinnistu pindalast 5 583,6 m2 kinnistul asuv õhuliin ning Xxxx kinnistu pindalast 515,4 m2 kinnistul asuv õhuliin. Kokku on avaldaja kinnistute kogupindala 101 478 m2, millest on tehnorajatistega kaetud 23 146,4 m2. Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud avaldaja poolt esitatud õhuliinide alla jäävale ruutmeetrite arvule ning ei ole esitanud tõendeid vastupidise, teistsuguse ruutumeetrite arvu kohta. Seega moodustavad õhuliinid avaldaja kinnistutest kokku 22,81%. Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldaja kinnistust peaaegu veerand puudutatud isiku tehnorajatiste vööndi alla. Kohtu hinnangul ei ole võimalik nimetatud ulatuses avaldajal kinnistu omanikuna oma maad efektiivselt kasutada. Puudutatud isiku poolt esitatud tõendusmaterjalilt (fotod avaldaja kinnistust) nähtub, et avaldaja kasutab kinnistuid liinirajatistest hoolimata igapäevases tegevuses. Eelnimetatud fotodelt nähtub, et hoolimata liinirajatistest tulenevatest õiguslikest piirangutest ei pea avaldaja nendest kinni ega järgi neid (t/l 85-90). Kohus tuvastas 03.05.2017.a toimunud vaatlusel, et liinirajatiste alla on kaitsevööndis pargitud autod ning liinirajatiste all asuvad kruusahunnikud (t/l 132-135, 139 pöördel). Kuigi kohus möönab, et tõenditest tulenevalt ning vaatlusel tuvastas kohus, et avaldaja ei pea osaliselt kinni tehnorajatisest tulenevatest õiguslikest piirangutest, ei saa rikkumise arvelt õigustada puudutatud isiku väidet tasu alandamiseks. Kohus on seisukohal, et olenemata piirangute rikkumisest on avaldajal õigus tehnorajatise talumise eest vastavalt seadusele talumistasu nõuda ning liinirajatiste õiguslike piirangute korral on puudutatud isikul õigus esitada vastav nõue.
19.Järgnevalt hindab kohus avaldaja kinnistute sihtotstarvet. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõtetest nähtub, et Xxxxkinnistu on transpordimaa 100%; Xxxx(endine Xxxx) kinnistu on tootmismaa 100%; Xxxx(endine Xxxx) kinnistu on sihtotstarbeta maa ning Xxxx kinnistu on samuti sihtotstarbeta maa. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.10.2008.a määrusele nr 155 on sihtotstarbeta maa iseseisvat katastriüksust moodustav ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata. Seega nõustub kohus puudutatud isiku väitega, et Xxxx ja Xxxx(endine Xxxx) kinnistutele ei ole võimalik midagi ehitada, rajada ega püstitada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et talumiskohustuse intensiivsus eelnimetatud kinnistutele on seega maa sihtotsarvet arvestades väike. Kohus leiab aga, et Xxxxja Xxxx(endine Xxxx) kinnistute puhul, tuleb arvestada suurema riivega, kuivõrd tegemist on 100% tootmis- ja transpordimaaga, mis seab kinnistu kasutamisele tehnorajatisest tulenevalt piirangud. Samas nõustub kohus puudutatud isiku väitega, et transpordimaad on võimalik kasutada vaid liiklemiseks ja transpordiks ning sinna ei ole eeltoodust tulenevalt võimalik laoruume ehitada. Samuti ei ole seda võimalik tasu eest kasutusse anda, kuna kinnistul asub täies ulatuses raudtee. Täiendavalt nõustub kohus puudutatud isikuga selles, et kuivõrd kõiki avaldaja kinnistuid läbib Xxxx, mille tõttu
kehtib seal piiranguvöönd 50 m ja ehituskeeluvöönd 25 m, ei ole vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg-le 3 lubatud hoonete ja rajatiste ehitamine kalda ehituskeeluvööndis. Seega Xxxx ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd ning elektripaigaldise kaitsevöönd osaliselt kattuvad, mistõttu on puudutatud isiku tehnorajatistest tulenev talumiskohustuse intensiivsus madalam.
20.Avalduse kohaselt on avaldaja arvestanud talumiskohustuse tasu suuruse, arvestades maamaksukohustust ning kinnisasjade hooldamise kulusid. Kohus on seisukohal, et talumistasu suuruse määramisel tuleb arvestada ka kinnisasja omaniku poolt tasutava maamaksu ning kinnisasja hooldamise kuludega, kuid seda põhjendatud ja vajalikus ulatuses (RK 3-2-1-87-14). Avaldaja on esitanud tõendid selle kohta, millises ulatuses maamaksu tasub ta enda vaidlusalustelt kinnistutelt (t/l 41) ning on esitanud arvutuskäigu, mille alusel on ta arvestanud välja, mitu eurot tasub ta maamaksu 1m2 –lt enda konkreetse kinnistu kogu pindalalt ning korrutanud selle seejärel vastavalt tehnorajatise alla kuuluva pindalaga (m2 hulgaga). Vastavalt eeltoodule on avaldaja arvestanud tehnorajatiste alla kuuluvate ruutmeetrite maamaksu määrana 0,1 €/m2. Kohus leiab, et kuivõrd seadus ei sätesta talumistasu väljamõistmise metoodikat või arvutusviisi, ei ole avaldaja poolt väljatoodud iseenesest vale, kuid kohtu hinnangul ei ole see märgitud ulatuses täielikult põhjendatud. Kohtu hinnangul on avaldaja poolt kehtestatud määras maamaksu väljamõistmine tehnorajatiste alla kuuluva maa-ala eest põhjendamatult suur. Kohus on seisukohal, et kuigi avaldajal on õigus saada tehnorajatise talumise eest tasu, ei saa nimetatud talumistasu väljamõistmisega tekkida avaldaja põhjendamatut rikastumist puudutatud isiku arvelt. Kohus on seisukohal, et talumistasu suuruse kindlaksmääramisel tuleb siinkohal arvestada ka asjaolu, et avaldaja on omandanud kinnistud, mida läbivad elektriliinid, mille olemasolust oli avaldaja teadlik käesolevas tsiviilasjas nimetatud kinnistute omandamisel. Eeltoodust tulenevalt oli avaldaja kinnistute omandamisel teadlik, et kinnistuid hakkavad läbima elektriliinid, mille talumiskohustust peab avaldaja täitma. Kohtu hinnangul ei ole maamaksu määr, mille väljamõistmist avaldaja 1m2-lt tehnorajatise alla kuuluvalt maa-alalt puudutatud isikult nõuab, proportsionaalne talumiskohustuse intensiivsusega. Samuti leiab kohus, et kuigi avaldajal on tehnorajatise talumiskohustus, kuuluvad kinnistud, mille eest tuleb maamaksu tasuda, täies ulatuses avaldajale.
21.Talumistasu väljamõistmist mõjutab ka avaldaja poolt kantud hoolduskulude suurus. Avalduse kohaselt on avaldaja määranud kinnisasjade hooldamise kulu määraks 0,1 €/m2 tehnorajatiste alla jääva maa-ala arvestuses. Avaldaja hinnangul on hoolduskulud suuremad, kuid on seda vähendanud 0,1 eurot/m2-lt. Kohus on seisukohal, et hoolduskulude määramisel tuleb arvestada esmalt hoolduskulude vajalikkust, hooldamistööde ulatus, sh arvestades, et hoolduskulude ulatust saab arvestada vaid tehnorajatise alla kuuluva maa-ala hooldamise eest ning mitte ülejäänud avaldaja kinnistu hooldamise eest. Avaldaja on kohtule esitanud tõendusmaterjalina arved, mis on avaldajale väljastatud hooldustööde eest. Arved on väljastatud koristusteenuste eest ajavahemiku jaanuar – märts 2015.a, 01.04.2015 – 30.06.2015.a; juuli – oktoober 2015.a ja 11.2015 – 01.2016.a eest (t/l 62-65). Arvetelt nähtub, et need on esitatud Dizolva OÜ-le koristusteenuste eest kogusummas 9 060 eurot. Puudutatud isik leiab, et arvetelt ei ole tuvastatav, kus on
koristusteenuseid osutatud ning leiab, et arved on fiktiivsed. Kohtul ei ole alust arvata, et kohtule esitatud arved on fiktiivsed, kuivõrd puudutatud isik ei ole tõendanud vastupidist, kuid kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et arvetelt ei ole tuvastatav, kus ja millist koristusteenust on osutatud. Kohtu hinnangul ei tõenda koristusteenuse osutamist avaldajale kuuluval kinnistul ka kohtule esitatud hinnapakkumine (t/l 109). Täiendavalt, kohtule puudutatud isiku poolt esitatud tõendusmaterjali (fotod, t/l 81-90) ja vaatluse (t/l 139 ja pöördel) alusel on tuvastatav, et avaldaja kinnistutel asuvate tehnorajatiste ümbruses ning liinide all ei ole võsaga looduslikku katet, mis vajaks aastaringset ning pidevat hooldust; enamik kinnistutest on kaetud killustikuga ja freesasfaltiga. Ka Raudtee ümbruses ei ole haljastust, on vaid üksikud põõsad ja väike võsa. Eeltoodust tulenevalt on leidnud kinnitust, et avaldajal ei ole suurt vajadust märkimisväärselt suurte hooldustööde järele. Kohus on seisukohal, et avaldajal on õigus korraldada hooldustöid enda kinnistutel, sh tehnorajatiste alla jääval maa-alal enda kinnistutel, kuid talumistasu suuruse väljamõistmisel tuleb siiski arvestada põhjendatud ja vajalike kulutustega, kuivõrd kohus ei saa panna puudutatud isikule kohustust tasuda ebavajalike ja –mõistlike kulutuste eest. Aastatel 2012-2014.a kantud hoolduskulude kohta pole avaldaja tõendeid esitanud, samuti pole avaldaja välja toonud, et oleks nendel aastatel hoolduskulusid kandnud. Kohus on seisukohal, et nimetatud tuleb samuti arvestada talumistasu suuruse kindlakstegemisel.
22.Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik talumistasu suuruse määr avaldaja kinnistute eest on alljärgnev: - Harju maakond, Maardu linn, Xxxx(endine Xxxx; katastritunnusega xxxx; kinnistu registriosa nr xxxx; tootmismaa 100%) eest on talumistasu 123,87 eurot aastas. Sealhulgas arvestab kohus asjaoluga, et puudutatud isik on ise varasemalt (enne 2012.a) nimetatud summat aktsepteerinud ning nimetatud kinnistu eest vastavas ulatuses talumistasu tasunud. - Harju maakond, Maardu linn, Xxxx, (katastritunnusega xxxx; kinnistu registriosa nr xxxx; sihtotstarbeta maa) eest on talumistasu suurus 20 eurot aastas. - Harju maakond, Maardu linn, Xxxx(endine Xxxx; katastritunnusega xxxx; kinnistu registriosa nr xxxx; sihtotstarbeta maa) eest on talumistasu suurus 20 eurot aastas. - Harju maakond, Maardu linn, Xxxx(katastritunnusega xxxx; kinnistu registriosa nr xxxx; transpordimaa 100%) eest on talumistasu 40 eurot aastas.
23.Täiendavalt, avaldaja palub talumistasu võlgnevuse välja mõista aastate 2012 – 2014.a eest. Puudutatud isik on esitanud vastuväite, et nimetatud nõue pole tõendatud. Kohus nõustub puudutatud isiku vastuväitega. AÕS § 1582 lg 2 kohaselt esitab tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu saamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu või -rajatise omanikule. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et jooksva aasta eest on tasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. märtsi seisuga, juhul kui ta esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse jooksva aasta 1. juuliks. Käesolevas tsiviilasjas pole tuvastamist leidnud, et avaldaja oleks puudutatud isikule esitanud talumistasu taotluseid vahemikul 2012.a – 2014.a. Samas on kohus seisukohal, et avaldajal on õigus talumistasu saamisele, kuivõrd nimetatud õigus tuleneb seadusest (AÕS § 158 lg 1).
24.Järgnevalt hindab kohus puudutatud isiku vastuväidet aegumise osas. Puudutatud isik leiab, et avaldaja nõue 2012.a eest talumistasu väljamõistmiseks on aegunud. Kohus nõustub puudutatud isiku vastuväitega. Nimelt sätestab AÕS § 1582 lg 7, et tasu saamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ning aegumistähtaeg algab iga aasta 1. juulist. Kuivõrd avaldaja esitas avalduse käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtule 30.06.2016.a, on avaldaja nõue 2012.a eest talumistasu väljamõistmiseks AÕS § 1582 lg 7, TsÜS § 149 alusel aegunud ning ei kuulu rahuldamisele.
25.Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldaja nõue põhivõlgnevuse osas osalisele rahuldamisele järgnevalt. -
Aasta 2013 eest kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele talumistasu kolme kinnistu eest – Xxxx, Xxxx(endine Xxxx) ja Xxxx(Xxxx) eest kogusummas 163,87 eurot (20 + 20 + 123,87). Kuivõrd avaldaja on oma esitatud avalduses palunud aga 2013.a eest puudutatud isikult välja mõista 123,87 eurot, on kohus seisukohal, et puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks 2013.a eest välja mõista talumistasu summas 123,87 eurot, kuivõrd ka hagita menetluses ei ole kohtul võimalik ületada nõude piire. Xxxxkinnistu eest ei ole võimalik tasu välja mõista, kuivõrd avaldaja sai nimetatud kinnistu omanikuks alles 27.11.2013.a, kuid AÕS § 1582 lg 3 sätestab, et jooksva aasta eest on tasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. märtsi seisuga, juhul kui ta esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse jooksva aasta 1. juuliks. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd avaldaja ei olnud Xxxxkinnistu omanikuks 2013.a 1.märtsi seisuga, ei ole võimalik nimetatud aasta eest puudutatult isikult märgitud kinnistu eest talumistasu võlgnevust välja mõista.
-
-
Aasta 2014 eest kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele talumistasu nelja kinnistu eest – Xxxx, Xxxx(endine Xxxx), Xxxx(Xxxx) ja Xxxxeest kogusummas 203,87 eurot (20 + 20 + 123,87 + 40). Kuivõrd avaldaja on oma esitatud avalduses palunud aga 2014.a eest puudutatud isikult välja mõista 123,87 eurot, on kohus seisukohal, et puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks 2014.a eest välja mõista talumistasu summas 123,87 eurot, kuivõrd hagita menetluses ei ole kohtul võimalik ületada nõude piire. Aasta 2015 eest kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele talumistasu nelja kinnistu eest – Xxxx, Xxxx(endine Xxxx), Xxxx(Xxxx) ja Xxxxeest kogusummas 203,87 eurot (20 + 20 + 123,87 + 40), kuivõrd mitte ühestki tõendist ei tulene ka asjaolu, et niivõrd suur hüppeline talumistasu kasv oleks põhjendatud, mille väljamõistmist avaldaja avalduse kohaselt puudutatud isikult nõuab.
Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista talumistasu võlgnevus summas 451,61 eurot.
26.Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista talumistasu võlgnevuselt nii sissenõutavaks muutunud kui edasiulatuva viivise seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 järgi, mille kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Kuivõrd kohus on tuvastanud, et puudutatud isik on olnud kohustatud tasuma avaldaja talumistasu 2013, 2014 ja 2015 aasta eest, millist kohustust on puudutatud isik rikkunud, on avaldajal õigus nõuda tasumata talumistasu võlgnevuselt nii sissenõutavat kui ka edasiulatuvat viivist seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 teises lause alusel. Järgnevalt arvestab kohus välja viivise talumistasu võlgnevuste eest. Kohus arvestab viivist iga aasta eest eraldi, arvestades muuhulgas AÕS § 1582 lg 5, mille kohaselt makstakse tasu jooksva aasta eest välja hiljemalt sama aasta 1. detsembriks. Eeltoodust tulenevalt muutuvad võlgnevused sissenõutavaks alates iga võlgnevuse jooksva aasta 2.detsembrist. -
-
-
-
Aasta 2013 eest on viivise võlgnevus summas 25,95 eurot (võlasummalt 123,87 eurot; periood 02.12.2013.a – 30.06.2016.a; viivisemäär VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär; perioodis viivitatud päevi kokku 942). Aasta 2014 eest on viivise võlgnevus 15,76 eurot (võlasummalt 123,87 eurot; periood 02.12.2014.a – 30.06.2016.a; viivisemäär VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär; perioodis viivitatud päevi kokku 577). Aasta 2015 eest on viivise võlgnevus 9,51 eurot (võlasummalt 203,87 eurot; periood 02.12.2015.a – 30.06.2016.a; viivisemäär VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär; perioodis viivitatud päevi kokku 212). Avaldaja on palunud viivise välja mõista ka alates 01.07.2016.a kuni asja lahendava kohtumääruse tegemiseni. Eeltoodust tulenevalt on viivis perioodi 01.07.2016.a – 30.08.2017.a eest summas 41,12 eurot (võlasummalt 451,61 eurot; periood 01.07.2016.a – 30.08.2017.a; viivisemäär VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär; perioodis viivitatud päevi kokku 426).
Eeltoodust ja VÕS § 113 lg 1 alusel tuleb puudutatud isikult hageja kasuks välja mõista 30.06.2016.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 51,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 01.07.2016.a – 30.08.2017.a eest summas 41,12 eurot ning edasiulatuv viivis alates 31.08.2017.a põhivõlgnevuselt (summas 451,61 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
27.Eeltoodust ja AÕS § 158 lg 1, 4; § 1582 lg 2, 3, 4, 5, 7; AÕSRS § 154 lg 1; EhS § 77 lg 1, 2; VÕS § 113 lg 1 tulenevalt tuleb avaldaja avaldus rahuldada osaliselt ning mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja talumistasu võlgnevus summas 451,61 eurot; 30.06.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 51,22 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 01.07.2016.a – 30.08.2017.a eest summas 41,12 eurot ning edasiulatuv viivis alates 31.08.2017.a põhivõlgnevuselt (summas 451,61 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
28.Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 3, § 477 lg 1 tulenevalt 5 135,57 eurot. Menetluskulude jaotamine
29.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
30.Kohus leiab, et kuivõrd avaldus kuulus käesolevas tsiviilasjas osalisele rahuldamisele, tuleb TsMS § 172 lg-t 1 kohaldades jätta osaliste menetluskulud nende endi kanda.
31.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.