Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

ASJAOLUD

Hagiavaldus Viru Maakohtule 13. novembril 2006 esitatud hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel 06. veebruaril 2006 sõlmitud tööleping nr 2306. Töölepingu tingimustest lähtuvalt oli hageja tööle asumise päev 06. veebruar 2006. Katseaja kestuseks oli neli kuud ja katseaja viimane päev ei olnud kuupäevaliselt märgitud. Töötaja palk oli 8000 krooni, millele lisandus 2000 krooni konfidentsiaalsuse kohustuse täitmise eest. Lisaks eelnevale olid pooled kokku leppinud töötajale 1(12)

isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmiseks vastavalt esitatud aruannetele summas 2000 krooni. Tööandja teatas hagejale 06. juunil 2006 kell 15.30 töölepingu lõpetamisest tööandja algatusel seoses katseaja ebarahuldavate tulemustega. Viimaseks tööpäevaks oli teates märgitud 05. juuni 2006. Töötajale arvestati hüvitist saamata jäänud puhkuse eest 9,32 kalendripäeva ulatuses. Töötaja pangakontole laekus 06. juunil 2006 töötasu summas 5950 krooni. Hageja väitel tuleb katseaja viimaseks kuupäevaks lugeda 05. juuni 2006, lähtudes kalendaarsest arvestusest, sest töölepingus ei olnud katseaja viimast kuupäeva kindlaks määratud. Nimetatud kuupäeval hagejale töölepingu lõpetamisest ei teatatud. Järgmisel päeval 06. juunil 2006 lubati hageja tööle ja alates kella 08.00-st täitis ta oma töökohustusi juhindudes üldisest tööde käigust ja varem planeeritud kohustustest. Töölepingu lõpetamisest teatati hagejale samal päeval, 06. juunil 2006 kell 15.30. Hageja leiab, et katseaeg oli selleks ajaks lõppenud ning töölepingut ei saanud lõpetada seoses katseaja ebarahuldavate tulemustega. Hageja väitel ei ole kostja täitnud kohustust maksta töötajale töölepingu lõpetamise päeval kõik saada olevad summad. Kostja on hageja mai kuu töötasust kinni pidanud 10 000 krooni ilma töötaja nõusolekuta. Kostja ei ole töölepingusse märkinud töölepingu lõpetamisel töötajale või tööandjale hüvitise maksmist ja lepingu järgi saadu tagastamist. Kostja ei ole märkinud, et hageja peaks ekslikult kantud summad tagastama. Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Narva töövaidluskomisjoni 12. oktoobri 2006 otsusega jäeti hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata. Hageja palub:

sisaldas ka tasu öise ja õhtuse töö eest. Töötasule lisandus eritasu konfidentsiaalkohustuse ja konkurentsist hoidumise eest 2000 krooni kuus. Nimetatud asjaolusid kostja ei vaidlusta. Kostja väitel soovis ta lõpetada hagejaga tööleping 05. juunil 2006, so katseaja viimasel päeval. Töölepingu lõpetamise teatis on koostatud 05. juunil 2006 ning töölepingu lõpetamise kuupäevaks on märgitud samuti 05. juuni 2006. Hageja on teatisele alla kirjutanud. Hageja pangakontole oli

kuupäeval kell 16.17 helistas talle oma töötelefonilt kostja töötaja piirkonna juht A.I. ja kõne kestuseks oli 37 sekundit. Hageja väitel tuleb katseaja viimaseks päevaks lugeda 05. juuni 2006. Nimetatud kuupäeval tööandja hagejale töölepingu lõpetamisest ei teatanud. Hageja lubati tööle 06. juunil 2006 ning alates kella 08.00-st täitis ta oma töökohustusi juhindudes üldisest töö käigust ja varem planeeritud kohustustest. Kuna katseaeg oli lõppenud ja hageja jätkas tööülesannete täitmist, tuleb katseaeg lugeda sooritatuks ja kostja oleks pidanud lõpetama töölepingu teistel alustel. Hageja leiab, et töölepingu viimaseks kuupäevaks tuleb lugeda 06. juuni 2006. Töölepingu lõpetamine 06. juunil 2006 tuleb tunnistada ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamise aluste puudumise tõttu. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja oli õigustatud kinni pidama hageja töötasust ekslikult välja makstud summasid. Hageja leiab, et vaidlusalune summa oli talle välja makstud põhjendatult. Tegemist oli tööandja ühepoolse otsuse alusel välja makstud preemiaga, mille maksmise võimalus oli ka ette nähtud töölepingus. Hageja on seisukohal, et kostjal ei olnud õigustatud nimetatud summat kinni pidama, kuna hageja vaidleb kinnipidamise alusele vastu ning kostja oleks pidanud summade kinnipidamiseks taotlema hageja nõusolekut. Et hageja nõusolekut ei olnud, on kostja tegevus ebaseaduslik. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Vastuseks kohtu nõudele esitas hageja 31. augustil 2007 avalduse, milles nimetab rahaliste nõuete summade suurused. Esimese nõude osas märgib hageja, et palub tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada hageja tööle ja mõista kostjalt välja hüvitis sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga ulatuses summas 173 839,20 krooni. Teise nõude osas palub hageja välja mõista 2006 aasta mai kuu töötasu 10 000 krooni täies ulatuses. Kostja arvamus hageja seisukohtade osas Kostja väitel asus hageja töökoht (töölaud ja arvuti) AS E.E. territooriumil. Kostja leiab, et tal oli õigus lõpetada hagejaga tööleping katseajal 05. juunil 2006 isegi siis kui hageja ei olnud nimetatud kuupäeval kättesaadav. Kostja ei loe hageja tegevust 06. juunil 2006 tööülesannete täitmiseks ning tööleping tuleb lugeda lõpetatuks alates 05. juunist 2006. Kostja väitel ei ole ta hagejale preemiat maksnud. Hageja premeerimiseks ei ole ka hageja vahetu ülemus ettepanekut teinud. Samuti ei ole esitatud ühtegi avaldust kellegi teise poolt ning puudub käskkiri preemia maksmise kohta. Kostja väitel ei ole ta teinud töölepingus sätestatud ühepoolset otsust preemia maksmiseks hagejale. Kostja jääb oma vastuses hagiavaldusele esitatud vastuväidete juurde. Kohtuistung Kohtuistungil selgitas hageja, et ei tema olnud töökoht E.E. territooriumil. Töölepingu kohaselt oli hageja töökohaks Eesti Vabariik ning seetõttu kohustust ilmuda E.E. territooriumile hagejal ei olnud. Ta võis viibida kõikidel objektidel, kus töid teostati. Samuti oli hageja otsustada, millistel päevadel ja mis kellaajal ta tööd tegi. Töölepingu sätete kohaselt oli hagejal õigus ise määrata töö tegemise aega, sealhulgas ka töö- ja puhkepäevi. Hageja kinnitab, et 06. juuni 2006 oli tal tööpäev. Hageja väitel oli talle aprillis 2006 arvestatud lisatasu selle eest, et ta pidi täitma töötajate juhataja kohustusi, mida töölepingus märgitud ei olnud. Hageja väitel ei olnud kostjal hageja kirjalikku nõusolekut liigselt makstud summade palgast kinnipidamiseks. Hageja loobus nõuetest välja mõista kostjalt lõpparve summad ja välja mõista kostjalt hüvitis lõpparve maksmisega viivitamise eest. Hageja teatas, et jääb kahe nõude juurde (t.l.-99). Hageja 4(12)

nõueteks jääb - tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada hageja tööle ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga ulatuses ning välja mõista 2006 aasta mai kuus kinni peetud töötasu 10 000 krooni täies ulatuses. Kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et liigne 10 000 krooni oli hagejale arvestatud ekslikult raamatupidamise vea tõttu. Raamatupidaja kasutab palga arvestamisel arvutiprogrammi, kus saab valida vaid isiku nime ja kuupäeva. Tegemist oli raamatupidamise töötaja tehnilise veaga, kuna palga numbrid valiti erinevate koodide alt ning seetõttu tekkis eksitus. Raamatupidamise töötaja võis arvutiprogrammis vajutada ka valet nuppu. Kostja võtab omaks, et ta ei saanud hagejalt kirjalikku nõusolekut summade kinnipidamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud jätta hageja kanda. Tunnistaja G.L. teatas, et ei mäleta, millal täpselt ta hagejat töökohal nägi. Teab, et see ei olnud mais 2006, kuid täpset aega ei mäleta. Hageja oli tunnistajale öelnud, et hageja vallandati ning tunnistaja mäletas, et see oli nädala keskel. Tunnistaja A.I. teatas, et ta on piirkonnajuht alates 02. maist 2006. Hageja allus teenindusjuhile E.T.. Hagejale edastati tööülesandeid tunnistaja kaudu. Tunnistaja teab, et hageja töölaud ja arvuti asusid elektrijaamade territooriumil. Suhtlemine hagejaga ei toimunud iga päev, vaid kuidas juhtus ning täpset suhtlemise tihedust ei oska nimetada. Tunnistaja andmetel hagejale ei määratud täiendavaid tööülesandeid, mille eest oleks saanud talle lisatasu maksta. Tunnistaja määrati piirkonnajuhiks seetõttu, et hageja töö oli korrast ära. Tunnistaja teatab, et 05. juuni 2006 päeva teisel poolel tegi hageja otsene juht talle ülesandeks teatada hagejale seoses töölepingu lõpetamisega, et E.T. ootab teda XXX kaubanduskeskuse fuajees. Tunnistaja helistas hagejale ja edastas talle kogu informatsiooni, kuid vastust ei saanud, sest kõne katkes. Rohkem tunnistaja hagejale sel päeval ei helistanud. Järgmisel päeval leppisid tunnistaja ja hageja telefoni teel kokku kohtumise kaubanduskeskuse esimesel korrusel, kuhu hageja ka kohale tuli, ning hagejale anti kõik lõpparvega seotud dokumendid. Ka enne 05. juuni 2006 kuupäeva oli hagejat telefoni teel raske kätte saada. Enne 05. juunit 2006 tunnistaja hagejaga töölepingu lõpetamisest teadlik ei olnud. Hageja palga osas ei ole tunnistaja kompetentne vastama, kuna ei tea selle kohta. Tunnistaja teab, et mais-juunis 2006 tegi hageja arvutiga paberitöid ja seda kohas, mis asus B.E. territooriumil. Tunnistaja E.T. teatas, et hageja töötas kostja juures tema vahetus alluvuses. Hagejal oli arvuti kasutamise võimalus AS N.E. territooriumil, kus tal oli kohustuseks teha paberitöid. Tunnistaja väitel ei olnud hagejale 2006 aasta aprillis-mais kuu preemiat ega lisatasu määratud. Tunnistaja selgitab, et 05. juunil 2006 püüdis ta hageja töötelefonile helistada, kuid keegi ei vastanud. Tunnistaja palus piirkonnajuhti A.I. võtta hagejaga ühendust. Veidi hiljem teatas A.I. tunnistajale, et helistas hagejale ja andis edasi soovi kohtuda töölepingu lõpetamise asjus Astri keskuses. Tunnistaja teab A.I. sõnadest, et kõne lõpetati poole pealt. Hageja ise tagasi ei helistanud. Et hageja kokkusaamisele ei ilmunud jättis tunnistaja töölepingu lõpetamise dokumendid 06. juunil 206 A.I. kätte ja sõitis ise tagasi Tallinna. Sama päeva õhtul teatas A,I,, et kohtus hagejaga ja andis töölepingu lõpetamisega seotud dokumendid hagejale üle ning allkirjastasid need. Tunnistaja väitel hageja tööaeg ei olnud kellaajaliselt määratud. Oli määratud 40 tundi nädalas ja 8 tundi päevas. Enne 05. juunit 2006 tunnistaja hagejale töölepingu lõpetamise kavatsusest ei teatanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli 06. veebruaril 2006 sõlmitud tööleping nr 2306. Tööleping oli sõlmitud määramata ajaks. Töötajale kohaldati katseaega, mille kestvuseks oli neli kuud. Katseaja 5(12)

viimast kuupäeva töölepingus märgitud ei ole. Hageja asus tööle 06. veebruaril 2006. Kostja lõpetas töölepingu hagejaga 05. juunil 2006 katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. Töölepingu tingimuste üle poolte vahel vaidlus puudub. Samuti puudub vaidlus töölepingu lõpetamise aluseks olnud katseaja ebarahuldava tulemuse põhjuste üle. Hageja nõudeks on tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada hageja tööle ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga ulatuses ning välja mõista 2006 aasta mai kuus kinni peetud töötasu 10 000 krooni täies ulatuses. Töölepingu lõpetamine Hageja väitel tuleb töölepingu lõpetamine 06. juunil 2006 tuleb tunnistada ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamise aluste puudumise tõttu, sest katseaja viimaseks päevaks tuleb lugeda 05. juuni 2006. Nimetatud kuupäeval tööandja hagejale töölepingu lõpetamisest ei teatanud. Hageja lubati tööle 06. juunil 2006 ning alates kella 08.00-st täitis ta oma töökohustusi juhindudes üldisest töö käigust ja varem planeeritud kohustustest. Kuna katseaeg oli lõppenud ja hageja jätkas tööülesannete täitmist, tuleb katseaeg lugeda sooritatuks ja kostja oleks pidanud lõpetama töölepingu teistel alustel. Hageja leiab, et töölepingu viimaseks kuupäevaks tuleb lugeda 06. juuni 2006. Kostja esitas vastuväite, et töölepingu lõpetamine hagejaga katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu oli seadusega kooskõlas. Tööleping lõpetati õigetel asjaoludel ning töölepingu lõpetamise protseduuri reegleid ei rikutud. Hageja kostja hinnangut katseaja tulemuste kohta vaidlustanud ei ole. Vastavalt Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 5, tööandja võib lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu ning TLS § 102 lg 1 ja lg 2 kohaselt, tööandjal on õigus lõpetada TLS § 86 punktis 5 ettenähtud alusel tööleping, kui katseaja tulemused osutuvad ebarahuldavaks. Katseaja tulemusi hindab tööandja. Tööandja võib töölepingu lõpetada katseaja kestel (kaasa arvatud katseaja viimane päev). Kohus ei nõustu hageja väitega, et tööleping oli lõpetatud peale katseaja lõppu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 134 lg 2 kohaselt, tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega. Vastavalt TsÜS § 135 lg 1 ja lg 2, tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Kohus leiab, et katseaja kulgemise alguseks tuleb lugeda 07. veebruar 2006. Lähtuvalt TLS § 33 lg 1 ja lg 2, töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks võib töölepingus ette näha katseaja. Katseaeg ei või ületada nelja kuud. Seadus ei näe ette, et töösuhetes tuleks katseaja kulgemist arvestada töölepingu sõlmimisest või töötaja esimesest tööpäevast. Kohus leiab, et kuna töösuhetes ei ole katseaja kulgemise alguse osas erinormi kehtestatud, tuleb katseaja kulgemise algust arvestada järgmisest päevast pärast selle kalendripäeva saabumist, millega katseaja algus oli ära määratud. Töölepingus (t.l.-3-5) katseaja alguse tähtpäeva märgitud ei ole. Pooled ei vaidle, et hageja katseaja tähtaja algus oli määratud töölepingu sõlmimise ajaga, milleks oli 06. veebruar 2006. 6(12)

Seega oli katseaja algusega seotud sündmuse, töölepingu sõlmimise aeg 06. veebruar 2006 ja katseaja kulgemine algas 07. veebruaril 2006 kell 00.00. Kohus leiab, et katseaja lõppemise päevaks tuleb lugeda 06. juuni 2006. Lähtuvalt TsÜS § 136 lg 3, kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval ning TsÜS § 137 lg 1, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuudes arvutatava tähtaja puhul on viimase kuu vastavaks päevaks, mil tähtpäev saabub, sündmuse toimumise päev, millega oli seotud tähtaja kulgemise algus. Katseaja tähtaja kulgemise algusega seotud sündmus, töölepingu sõlmimine toimus 06. veebruaril 2006. Seega saabub katseaja lõpu tähtpäev vastava kuu samal päeval ehk 06. juunil 2006 ning katseaja tähtaeg lõpeb

tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes hageja poolt kostja tahteavalduse kättesaamisega. Tahteavalduse jõustumiseks ei pea tahteavalduse saaja igal juhul tahteavaldust tegelikult kätte saama ja selle sisust teadlik olema. Oluline on, millal oli tahteavalduse saajal mõistlik võimalus sellega tutvuda. Tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks hetkest, mil tahteavalduse saajaga sarnasel isikul on tavapärastel asjaoludel võimalus tahteavaldusest teada saada. Sellest tulenevalt ei ole ka töölepingu lõpetamisest teatamise puhul vaja välja selgitada, kas töötaja sai teate kätte, vaid olulist tähendust omab asjaolu, millal tekkis töötajal mõistlik võimalus teatega tutvuda. Kui saaja ei ole tahteavaldust kätte saanud, tuleb poolte õigustatud huve kaaludes välja selgitada, kas tahteavalduse saajani mittejõudmise riski kannab tahteavalduse tegija või saaja. Sarnast seisukohta on väljendanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium 19. detsembri 2005 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1156-05. Kohus leiab, et hagejal tekkis mõistlik võimalus tutvuda töölepingu lõpetamise teatega 05. juunil 2005 kui hagejale teatati, et otsene ülemus ootab teda XXX kaubakeskuses. Tunnistaja A.I. ja E.T. ütluste kohaselt toimus 05. juunil 2006 päeva teisel poolel telefonikõne hagejaga, milles hagejale teatati, et seoses töölepingu lõpetamisega ootab hageja otsene ülemus teda XXX kaubanduskeskuse fuajees. Kõne katkes poole pealt ning hageja tagasi ei helistanud. Hageja kohtumisele ei tulnud. Kõnede eristusest (töövaidlusasja nr 9.02-02/1271-2006 t.l.-29) selgub, et 05. juunil 2006 kell 16.17 on lühinumbril 540 toimunud telefonikõne kestvusega 37 sekundit. Hageja tunnistab, et nimetatud kuupäeval kell 16.17 helistas talle oma töötelefonilt kostja töötaja piirkonna juht A.I. ja kõne kestuseks oli 37 sekundit, kuid töölepingu lõpetamisest talle sealjuures ei teatatud. Kohus loeb tõendatuks, et hagejale teatati 05. juunil 2006 kell 16.17 otsese ülemuse soovist kohtuda samal päeval töölepingu lõpetamise küsimuses XXX kaubanduskeskuses. Tööandja oli omalt poolt teinud kõik võimaliku, et teatada hagejale töölepingu lõpetamisest 05. juunil 2006. Kuigi telefonikõne katkes poole pealt, jõudis tööandja esindaja edastada kogu vajaliku informatsiooni kohtumise kohta. Tavapärase hoolsuse korral oleks töötaja pidanud alluma otsese ülemuse korraldusele ja minema määratud kohtumisele või siis teatama asjaoludest, mis ei võimalda tal kohtumisele jõuda. Hageja seda ei teinud ja jättis põhjendamatult kohtumisele minemata, millega rikkus töötaja kohustust täita õigeaegselt ja korralikult tööandja seaduslikke korraldusi. Võib väita, et hagejaga sarnane isik oleks tavapärastes tingimustes täitnud oma otsese ülemuse korralduse ning oleks töölepingu lõpetamise tahteavalduse 05. juunil 2006 kätte saanud. Kohus leiab, et eelnimetatud tegevusega on hageja võtnud enda kanda töölepingu lõpetamise teate kättesaamise riski ning kostja esitatud tahteavaldus hagejaga töölepingu lõpetamise kohta katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu muutus kehtivaks 05. juunil 2006. Kostja tahet lõpetada hagejaga tööleping 05. juunil 2006 kinnitab ka hagejale esitatud kirjalik teade töölepingu lõpetamisest, mille hageja sai kätte 06. juunil 2006. Teate kohaselt luges kostja hageja viimaseks tööpäevaks 05. juuni 2006. Kohus jõuab järeldusele, et hageja ja kostja vahel 06. veebruaril 2006 sõlmitud tööleping nr 2306 lõppes 05. juunil 2006. Tööleping lõpetati katseajal. Pooled ei vaidle, et hageja pangakontole oli 05. juunil 2006 üle kantud lõpparve, mis laekus sinna

8(12)

Hageja on esitanud vastuväite, et 06. juunil 2006 alates kella 08.00-st täitis ta oma töökohustusi juhindudes üldisest töö käigust ja varem planeeritud kohustustest. Kostja on seisukohal, et hagejat 06. juunil 2006 tööle ei lubatud ning hageja ei täitnud tööülesandeid kostja korraldustest ja huvidest lähtuvalt. Kostja ei loe hageja tegevust 06. juunil 2006 töölepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Kohus nõustub kostja seisukohaga. Hageja väide tööl viibimise kohta on tõendamata. Kohus tuvastas, et hageja tööleping lõppes 05. juunil 2006. Kuigi hageja väitel täitis ta oma töökohustusi ka 06. juunil 2006, so peale töölepingu lõpetamist, ei olnud ta õigustatud seda tegema. Tegemist oli omavolilise tegevusega ning seda ei saa lugeda tööle lubamiseks. Kostja hageja tööandjana leidis, et hagejale määratud katseaja tulemused olid ebarahuldavad. Hageja katseaja tulemuste ebarahuldavaks hindamise põhjuseid ei vaidlustanud. Kostja lõpetas töölepingu hagejaga TLS § 86 p 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu katseaja eelviimasel päeval. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 28 lg 1, ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kohus leidis, et töölepingu lõpetamise aluseks olevad asjaolud olid olemas - töötajale määratud katseaja tulemused osutusid ebarahuldavaks. Töölepingu lõpetamise aluse kohaldamise protseduuri reeglite rikkumist kohus ei tuvastanud. Kohus jõuab järeldusele, et hagejaga töölepingu lõpetamine ei olnud ebaseaduslik ning hageja nõue tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks tuleb jätta rahuldamata. Seoses töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnustamise nõudega on hageja esitanud nõuded ennistada hageja tööle ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga ulatuses Lähtuvalt TLS § 117 lg 1, töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Kohus jõudis järeldusele, et töölepingu lõpetamine hagejaga ei olnud ebaseaduslik. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigus nõuda tööle ennistamist ega sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist ja seega tuleb hageja nõuded hageja tööle ennistamiseks ja kostjalt hageja kasuks sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga ulatuses hüvitise välja mõistmiseks jätta rahuldamata. Kostja väited hageja töö korralduse ja töökohustuste täitmise kohta ei ole asjakohased, kuna töölepingu õpetamise motiivide osas vaidlust ei olnud. Sellest tulenevalt ei ole ka asjakohased tõendid - töölepingu 2306 lisa nr 1 Ida-Eesti teenindusjuhi ametikirjeldus (töövaidlusasja nr 9.0202/1271-2006 t.l.-19,20), täieliku individuaalse materiaalse vastutuse leping (töövaidlusasja nr 9.02-02/1271-2006 t.l.-21) ning tunnistajate ütlused osas, mis puudutavad hageja töö korraldust. Tunnistaja G.L. ütluseid ei ole võimalik tõendina kasutada, kuna tunnistaja ei mäletanud sündmusi, mille kohta ta ütlusi andis. Töövaidluskomisjonile esitatud tõendid - isikliku auto sõiduleht aprill 2006 (töövaidlusasja nr 9.02-02/1271-2006 t.l.-26), isikliku sõiduauto sõiduleht märts 2006 (töövaidlusasja nr 9.02-02/1271-2006 t.l.-27) ja isikliku sõiduauto sõiduleht veebruar 2006 (töövaidlusasja nr 9.02-02/1271-2006 t.l.-28) ei ole asjassepuutuvad, sest vaidlust isikliku sõiduauto kasutamise või selle eest hüvitise maksmise osas poolte vahel ei ole. 9(12)

Kinni peetud palk Hageja väitel on kostja hageja 2006 aasta aprilli kuu töötasust mais 2006 kinni pidanud 10 000 krooni ilma töötaja nõusolekuta. Kostja esitab vastuväite, et kostjal oli õigus hageja palgast kinni pidada hagejale ekslikult makstud summad. Hagejale arvestati ja maksti 2006 aasta aprilli kuu eest töötasu 10 000 krooni ekslikult kaks korda. Liigne 10 000 krooni oli hagejale arvestatud ekslikult raamatupidamise vea tõttu. Raamatupidaja kasutab palga arvestamisel arvutiprogrammi, kus saab valida vaid isiku nime ja kuupäeva. Tegemist oli raamatupidamise töötaja tehnilise veaga, kuna palga numbrid valiti erinevate koodide alt ning seetõttu tekkis eksitus. Raamatupidamise töötaja võis arvutiprogrammis vajutada ka valet nuppu. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Palgaseaduse (PalS) § 36 lg 2 kohaselt, tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid. Lähtuvalt PalS § 37 lg 1, kui tööandja on töötajale arvutusvea tõttu maksnud palka või hüvitust ettenähtust rohkem, on tal õigus rohkem makstud summad töötajalt kinni pidada kolme kuu jooksul, arvates nende maksmise või töötaja pangakontole ülekandmise päevast, kui töötaja ei vaidle nende kinnipidamise aluse või suuruse vastu. Hageja palgalehtedest selgub, et veebruari ja märtsi kuu palgalehel (t.l.-26,27) tähistab hageja töötasu rida „kuupalk KONTOR“ ja osakonda „8025 SPG IDA“. Alates aprilli kuust on hageja töötasu rida tähistatud „kuupalk TJ“ ja osakond on muutunud „6808 XXX“. Sama tähistus on ka mai kuu palgalehel. Aprilli palgalehel (t.l.-28) on näha, et hagejale on lisaks ridadel „kuupalk TJ“ märgitud summadele arvestatud ka rida „kuupalk KONTOR“ (osakonnaks on „6 Narva“) all 10 000 krooni. Mai kuu palgalehel (t.l.-29) on hagejale arvestatud summad tähistatud „kuupalk TJ“ ja osakonnaks on märgitud „6808 XXX“. Sarnast muutust on võimalik märgata ka autokompensatsiooni real. Veebruari ja märtsi palgalehel on autokompensatsiooni osakonnaks märgitud „8025 SPG IDA“, sama tähistus on ka aprilli kuu palgalehel. Mai kuu palgalehel on autokompensatsiooni osakonnaks märgitud „6808 XXX“. Ülaltoodust võib järeldada, et märtsi ja aprilli palgalehtede koostamisel on toimunud muutus arvutiprogrammis või andmete sisestamise korras. Kohus jõuab järeldusele, et hagejale 10 000 krooni ulatuses liigse palga arvutamise ja väljamaksmise aprillis 2006 põhjustas arvutusviga, mis võis olla tingitud raamatupidaja eksitusest andmete sisestamisel arvutisse. Hageja leiab, et vaidlusalune summa oli talle välja makstud põhjendatult. Tegemist oli tööandja ühepoolse otsuse alusel välja makstud preemiaga, mille maksmise võimalus oli ka ette nähtud töölepingus. Hageja väitel oli talle aprillis 2006 arvestatud lisatasu selle eest, et ta pidi täitma töötajate juhataja kohustusi, mida töölepingus märgitud ei olnud. Kostja väitel ei ole ta hagejale preemiat maksnud. Hageja premeerimiseks ei ole ka hageja vahetu ülemus ettepanekut teinud. Samuti ei ole esitatud ühtegi avaldust kellegi teise poolt ning puudub käskkiri preemia maksmise kohta. Kohus nõustub kostja väitega. Töölepingu (t.l.-3-5) p 5.3. kohaselt võib tööandja ühepoolse otsuse alusel maksta töötajale preemiat. Lisatasu maksmise võimalust tööleping ette ei näe. 10(12)

Hageja palgaarvestuse lehtedel (t.l.-26-29) ei ole viiteid lisatasudele või preemiale. Aprillikuu palgalehel (t.l.-28) on vaidlusaluse summa reale märgitud „kuupalk KONTOR“. Tunnistaja A.I. ütlustest selgub, et hageja otseseks ülemuseks oli E.T.. Tunnistaja andmetel hagejale täiendavaid tööülesandeid ei määratud. Tunnistaja E.T. ütlustest selgub, et hageja töötas tema vahetus alluvuses. Hagejale 2006 aasta aprillis-mais preemiat ega lisatasu ei määratud. Muid tõendeid preemia või lisatasu määramise osas kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et hageja väide 2006 aasta aprilli kuu eest preemia või lisatasu maksmise kohta ei ole tõendatud. Hageja on seisukohal, et kostjal ei olnud õigustatud nimetatud summat kinni pidama, kuna hageja vaidleb kinnipidamise alusele vastu ning kostja oleks pidanud summade kinnipidamiseks taotlema hageja nõusolekut. Hageja väitel ei olnud kostjal hageja kirjalikku nõusolekut liigselt makstud summade palgast kinnipidamiseks. Et hageja nõusolekut ei olnud, on kostja tegevus ebaseaduslik. Kostja esitab vastuväite, et hageja kinnipidamise aluste osas põhjendatud vastuväiteid kostjale ei esitanud. Kostja võttis omaks, et ta ei saanud hagejalt kirjalikku nõusolekut summade kinnipidamiseks. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Töötaja vastuväidete esitamine ei tähenda siinkohal võimalust esitada formaalseid vastuväiteid. Töötaja vastuväited arvutusvea tõttu ekslikult makstud palga kinni pidamise vastu peavad olema objektiivsete asjaoludega põhjendatud. Kui töötaja vastuväiteid ei põhjenda, ei pea tööandja nendega arvestama. Töötaja kirjalik nõusolek on vajalik vaid juhul, kui tööandja soovib kinni pidada töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid. Ekslikult arvutusvea tõttu makstud summade kinnipidamiseks töötaja kirjalikku nõusolekut vaja ei ole. Hageja väitel ei ole kostja märkinud töölepingusse töölepingu lõpetamisel töötajale või tööandjale hüvitise maksmist ja lepingu järgi saadu tagastamist. Kostja ei ole märkinud, et hageja peaks ekslikult kantud summad tagastama. Kohus leiab, et hageja väide ei ole asjakohane, kuna hageja ei ole esitanud nõuet töölepingu lõpetamise vormistamise osas. Kohus märgib, et kohtule esitatud tõendid hageja palgalehed - palga arvestus veebruar 2006 (t.l.73), palga arvestus märts 2006 (t.l.-72), palga arvestus aprill 2006 (t.l.-7,71) ja palga arvestus mai 2006 (t.l.-8,70) ning töövaidlusaja toimikus olevad palgalehed - palga arvestus veebruar 2006 (töövaidlusasja nr 9.02-02/1271-2006 t.l.-22), palga arvestus märts 2006 (töövaidlusasja nr 9.0202/1271-2006 t.l.-23), palga arvestus aprill 2006 (töövaidlusasja nr 9.02-02/1271-2006 t.l.-24) ja palga arvestus mai 2006 (töövaidlusasja nr 9.02-02/1271-2006 t.l.-25) on identsed ja seega kohus viitab vaid tsiviilasja toimiku lehekülgedele. Kohus jõuab järeldusele, et hagejale liigse 10 000 krooni palga arvestamise ja maksmise aprillis 2006 põhjuseks oli kostja raamatupidamises tekkinud arvutusviga ning 10 000 krooni kinnipidamine hageja 2006 aasata mai kuu palgast oli põhjendatud. Hageja nõue välja mõista 2006 aasta mai kuus kinni peetud töötasu 10 000 krooni täies ulatuses tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

11(12)

Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.