Asjaõigus › Omandiasjad

Kohtu menetluses on Axxxx Nxxxx nõue Mxxxxxx Txxxxx vastu kaasomandi tunnustamiseks. Hagiavalduse kohaselt elasid pooled vabaabielu 1993.a kuni septembrini 2006.a. Kooselust sündisid lapsed Mxxxxx Nxxx xxxxxxxxxxxa ja Axxxxx Nxxx xxxxxxxxxxxa. 1996.a soetasid pooled koos korteri xxxxxxxxxxxxxxxx. Korteri ostmiseks pooltel endil kogu raha ei olnud, osa rahast tasus hageja isa ning muud ostu-müügiga seotud kulud kandis hageja ema. Korter soetati ühiselt, kuid kirjutati Mxxxxxx Txxxxx nimele. Septembris 2006.a lahkus kostja koos lastega korterist, hageja elas korteris ja tasus makseid kuni 9.märtsini 2007.a. nimetatud kuupäeval vahetas kostja luku ja hagejat enam sisse ei lase. Poolte kooselu ajal ning korteri ostmisel oli pooltel tahe luua ühine kodu ja kanda ühiselt majapidamisega seotud kulud. Hageja andis kokkuleppe eesmärgi saavutamiseks rahalised vahendid ja töise panuse, kostja andis kokkuleppe eesmärgi saavutamiseks panuse ühiste laste kasvatamisel ja kodu korrashoiuks. Pooltevahelisele ühisele tegutsemisele viitab asjaolu, et eesmärgiks oli ühise kodu loomine, asjaajamine toimus kokkuleppel ja mõlemad pooled panustasid lepingu eesmärgi täitmisele. Käsundile viitab asjaolu, et hageja andis kostjale korteri ostmiseks vajamineva raha. Raha andmist korteri ostmiseks ja remontimiseks tuleb vaadelda koos pooltevahelise lepinguga eesmärgiga soetada endale ühine kodu ja majapidamine. Hageja palub enda kaasomandi tunnustamist 1⁄2 mõttelises osas xxxxxxxxxxxxxxxx korterile. Kostja vaidles nõudele vastu. Kostja väidete kohaselt Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6 kohaselt peab ehitise või selle võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud Varem kehtinud TsÜS § 93 lg 1 kohaselt seaduses sätestatud kohustusliku lihtkirjaliku vormi või allkirja notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmisel on tehing tühine, kui seadusest ei tulene teisiti. Ühise tegutsemise või käsundileping ei ole sõlmitud notariaalses vormis ning on seetõttu tühine. Tühise tehingu alusel ei ole võimalik nõuet rahuldada, seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja taotles asjas vaheotsuse tegemist, et võtta seisukoht, kas hageja nõue on aegunud või mitte. Kostja leidis, et nõue on aegunud. 1996.a kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 113 lg 1 kohaselt oli hagi aegumise tähtajaks 10 aastat ning seega võis hagi esitada kuni juuli 2006.a. Nõue on aegunud ka kehtiva Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi. Hageja leidis, et nõue ei ole aegunud, kuna aegumist tuleb arvestada sellest ajast alates, kui hagejal ei olnud enam võimalik korterit kasutada s.o septembrist 2006.a. Kohus leiab, et hagi on aegunud ning teeb asjas lõppotsuse TsMS § 449 kohaselt. Mxxxxxx Txxxxx on 17.07.1996.a ostnud OÜ-lt Vaimastvere Põllumehed korteri Jõgeva vallas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 8-9). Mxxxxxx Txxxxx avalduse alusel on 19.11.2006.a kinnistusregistris Mxxxxxx Txxxxx nimel avatud registriosa nr 2356435: elamumaa Jõgeva vald xxxxxxxxxxxxxxxxxx, reaalosa eluruum nr xx (tl 74). Axxxx Nxxx taotleb enda kaasaomandi tunnustamist kinnistule 1⁄2 mõttelises osas. Kohtu seisukoht on, et hagi aegumist tuleb arvestada alates ostu-müügi tehingu sooritamisest. Kuidagi ei ole põhjendatud hagi aegumise arvestamine sellest ajast, kui hagejal tema väitel muutus võimatuks korteri kasutamine s.o alates 09.03.2007.a. Hagi esitatakse oma rikutud õiguste kaitseks. Hageja väitel oli poolte tahe omandada korter kaasomandisse. Hageja õigusi on rikutud sellega, kui kostja omandas korteri ainuomandisse. Seega hakkab hagi aegumistähtaeg kulgema ajast, kui hageja sai teada korteri kostja nimele vormistamisest. Tsiviilasja materjalidest ilmnevalt oli hageja teadlik korteri ostust alates selle sooritamisest 17.07.1996.a.

Kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Tehingu tegemise ajal kuni 30.06.2002.a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega on kehtiva seaduse järgi aegumistähtaeg lühem, aegumise algusele tuleb kohaldada kehtivat seadust ning aegumist arvestada alates 01.07.2002.a. Hageja nõue aegus 01.07.2005.a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesoleval juhul on kohustatud isik s.o kostja vastava taotluse esitanud. Hagi aegumise tõttu tuleb hageja nõue rahuldamata jätta. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hageja nõude, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus otsuse tegemisel juhindub TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442.

Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.