lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-12379/28

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-12379/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2074
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PKS § 101 lg 1PKS § 97TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 436Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 439Hagi lahendamise piiridTsMS § 459 lg 1Jõustunud otsuse muutmine korduvate kohustuste osas

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. august 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-12379

Tsiviilasi

M.L. e hagi A.L. e vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. detsembri 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.L. e apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): A.L. (isikukood XXXX), seaduslik esindaja I.L., lepinguline esindaja Irina Mikson Vastustaja (hageja): M.L. (isikukood XXXX), lepinguline esindaja Mihkel Nukka

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 16. detsembri 2016 otsus osaliselt täitemenetluse lubamatuks tunnistamise ulatuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr 170/2016/753 lubamatuks 292 euro 34 sendi ulatuses ja lubatavaks 767 eurot 66 sendi ulatuses.
2.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„2.1. Rahuldada hagi osaliselt.

2.2.Tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr 170/2016/753 lubamatuks 292 euro 34 sendi ulatuses ja lubatavaks 767 eurot 66 sendi ulatuses.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
2.3.Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.“
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus M.L. e kanda.
5.Välja mõista M.L. elt apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 300 eurot riigituludesse.
6.Jätta Tartu Maakohtu 23. augusti 2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 170/2016/753 kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.M.L. (hageja) esitas 15. augustil 2016 Tartu Maakohtule hagi A.L. e (kostja) vastu, milles palus tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 170/2016/753 lubamatuks. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse. Tartu Maakohus rahuldas 23. augusti 2016 määrusega hagi tagamise taotluse ja peatas sundtäitmise täiteasjas nr 170/2016/753 kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Hagiavalduses märgitu kohaselt on Põlva kohtutäitur Aive Kolsari menetluses täiteasi nr 170/2016/753. Täitmisteate kohaselt on kostja (sissenõudja) nõude sisuks elatisraha võlgnevus 1060 eurot perioodi jaanuar kuni juuli 2016 eest. Täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 22. mai 2015 kompromissi kinnitav määrus tsiviilasjas nr 2-14-52036. Jõustunud määruse kohaselt tasub hageja kostjale elatist igakuiselt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumsuuruses iga kalendrikuu viimaseks päevaks järgneva kalendrikuu eest. Hageja arvates on sundtäitmine lubamatu, kuna kostja nõuab elatist 2016 jaanuarikuu eest, kuid hageja on selle 29. detsembril 2015 tasunud. Samuti oli kostja alates 1. märtsist 2016 kuni
15.aprillini 2016 täielikult hageja ülalpidamisel, seega selle perioodi eest on elatisenõue rahuldatud. Lisaks on hageja 25. veebruaril 2016 tasunud kostjale 230 eurot, mis tuleb arvestada perioodi 15. aprill 2016 kuni 15. mai 2016 eest tasutud elatiseks. Hageja on aastatel 2015–2016 tasunud kostja ülalpidamisega seotud kulutusi 293 eurot 33 senti, seega on selles osas kostja nõue rahuldatud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Jõustunud määruses on välja toodud konkreetsed summad ning kuluartiklid, mida saab elatisest maha arvestada. Hageja ei esitanud kostjale kuludokumente, mille alusel on ta elatist vähendanud. Kuludokumentidega oli kostjal võimalik tutvuda esmakordselt praeguse menetluse raames. Arveid 2015. aasta eest ei saa praegusel juhul arvestada. Kostja on nõus vähendama täitmisel olevat nõuet 82 euro 34 sendi võrra. Kostja oli hageja juures perioodil 1. märts 2016 kuni 4. aprill 2016. Märtsi eest ei nõua kostja elatist.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 16. detsembri 2016 otsusega hagi osaliselt ja tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 170/2016/753 lubamatuks 702 euro 34 sendi ulatuses. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Maakohus jättis 23. augusti 2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kehtima kuna otsuse jõustumiseni. Maakohtu põhjenduste kohaselt nõuab kostja 14. juulil 2016 esitatud täitmisavalduse alusel elatise tasumist perioodi jaanuar kuni juuli 2016 eest. 14. juuli 2016 seisuga sai elatise nõue olla maksimaalselt 1290 eurot (6 x 215). Kostja on nõustunud järgmiste hageja väidetega: 1) 25. veebruaril 2016 tasus hageja elatist 230 eurot; 2) 2016 märtsis oli kostja täielikult hageja ülalpidamisel; 3) hageja on kandnud kompromisslepinguga kokkulepitud muid kulutusi 82 eurot 34 senti, millises ulatuses on tal õigus vähendada elatist. Lisaks sellele pidas maakohus põhjendatuks hageja väidet, et kostja ema kontole igakuiselt laekuvast peretoetusest tuleb pool arvestada hageja ülalpidamiskohustuse katteks. Sellel perioodil on peretoetust laekunud kokku 350 eurot. Seega tuleb sundtäitmiseks esitatud elatise nõudest (1060 eurost) maha arvata 230 eurot (veebruaris tasutud elatis), 215 eurot (märtsikuu elatis), 82 eurot 34 senti (täiendavad kulutused) ja 175 eurot (pool peretoetusest). Kostja põhjendatuks nõudeks on 357 eurot 66 senti. Järelikult kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks 702 euro 34 sendi ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus tunnistas täitemenetluse täiteasjas nr 170/2016/753 lubamatuks 702 euro 34 sendi ulatuses ning teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada see lubamatuks 292 euro 34 sendi ulatuses. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduse kohaselt jääb kostja oma 2. detsembril 2016 esitatud seisukohtade juurde ja palub ringkonnakohtul nendega arvestada. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja asjaolusid ning jätnud ebaõigesti kohaldamata täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 2 p 1. Täitedokumendiks on 22. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 2-14-52036, mis ei anna õigust vähendada lapsele makstava igakuise elatise suurust meelevaldselt. Määruse kohaselt on hagejal õigus igakuist elatist vähendada vastavalt kulutustele, mida hageja lapsele teeb, maksimaalselt 90 euro võrra. Täitmisavalduse kohaselt nõudis kostja hagejalt elatist jaanuari, aprilli, mai, juuli ja juuli 2016 eest. Veebruari ja märtsi eest kostja elatist ei nõudnud. Seega on maakohus ekslikult leidnud, et sundtäitmiseks esitatud nõudest (1060 eurost) tuleb maha arvata 445 eurot (230 + 215). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet.

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et sundtäitmiseks esitatud nõudest tuleb maha arvata pool peretoetusest. Seejuures on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 3. Täitedokumendi kohaselt ei tule peretoetust hageja ülalpidamiskohustuse täitmisel arvestada. Samuti ei saa kostja hageja

2.detsembril 2016 esitatud taotlusele peretoetuse arvestamiseks täiendavaid vastuväiteid esitada, kuna maakohtu 3. novembri 2016 määruse kohaselt oli tegemist viimase tähtajaga oma seisukohtade esitamiseks. Peretoetusi ei saa arvestada ka seetõttu, et tsiviilasjas nr 2-14-52036 hageja seda ei taotlenud. Hageja ei ole esitanud nõuet kohtulikust kompromissist taganemise või ülesütlemise kohta ning ei ole tuginenud kompromissi tühisusele, et oleks olnud võimalik arvesse võtta hageja poolt tasutud elatisena lapsele makstud peretoetusi. Maakohus on rikkunud TsMS § 439. Kostja nõustub maakohtuga selles, et hageja elatise võlast tuleb maha arvata 82 eurot 34 senti. Täitemenetluses on hageja 22. juulil 2016 vabatahtlikult tasunud 210 eurot. Seega on hageja tasunud kokku 292 eurot 34 senti.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 16. detsembri 2016 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt täitemenetluse lubamatuks tunnistamise ulatuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr 170/2016/753 lubamatuks 292 euro 34 sendi ulatuses ja lubatavaks 767 eurot 66 sendi ulatuses. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses arvestanud hageja väitega, et ta tasus 29. detsembril 2015 lapsele elatist 198 eurot 20 senti ning nimetatud summa tuleb maha arvata täitmisel olevast elatisnõudest. Samuti ei ole maakohus vaidlustatud otsuse tegemisel võtnud arvesse hageja seisukohta, et laps ei olnud juunist kuni augustini 2016 kummagi vanema ülalpidamisel. Maakohus on tuvastanud, et täitmisel olevast elatisnõudest tuleb maha arvata dokumentaalselt tõendatud täiendavad kulutused 82 eurot 34 senti (mitte hageja väidetud 293 eurot 33 senti). Hageja ei ole apellatsioonkaebust esitanud ning lähtudes TsMS § 651 lg-st 1 ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu seaduslikkust ja põhjendatust eelnimetatud hageja väidete osas.
7.Asja materjalide kohaselt esitas hageja hagi kostja vastu täiteasjas nr 170/2016/753 toimuva täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Täiteasjas nr 170/2016/753 on täitedokumendiks Tartu Maakohtu 22. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 2-14-52036 (tl 6-7), millega kohus kinnitas poolte vahel kompromissi. Kompromissis märgitu kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale elatist igakuiselt PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumsuuruses iga kalendrikuu viimaseks päevaks järgneva kalendrikuu eest kuni kostja vastab PKS § 97 p-de 1 või 2 tingimustele; hagejal on õigus vähendada igakuist elatist vastavalt tehtud kulutuse suurusele, kui hageja teeb kostja jaoks vajalikke ja dokumentaalselt tõendatavaid järgmisi kulutusi: 1) kulud kostja meelelahutusele, toidule ja spordile kuni 40 eurot kalendrikuus; 2) kulud kostja haridusele kuni 20 eurot kalendrikuus; 3) kulu kostja taskurahale kuni 20 eurot kalendrikuus; 4) muud kostja tehtud kulutused kuni 10 eurot.
8.Täiteasjas nr 170/2016/753 on täitmisel kostja elatise nõue hageja vastu perioodi jaanuar – juuli 2016 eest summas 1060 eurot (tl 8).

Hageja väitel on täitemenetlus täiteasjas nr 170/2016/753 lubamatu seetõttu, et ta on täielikult tasunud täitmisel oleva elatisnõude. Hageja seisukoha kohaselt on ta tasunud 25.02.2016 kostjale 230 eurot, 2016 märtsikuus oli kostja täielikult hageja ülalpidamisel, hageja on kandnud kompromissilepinguga kokkulepitud muid kulutusi aastatel 2015 ja 2016 summas 293 eurot 33 senti ning samuti tuleb arvestada pool igakuiselt kostja ema kontole laekuvast lapsetoetusest hageja poolt tasumisele kuuluva elatise katteks. Kostja vastuväite järgi on hagejal tasumata elatis 2016 jaanuari, aprilli, mai, juuni ja juuli eest kokku summas 1075 eurot (kokkulepitud elatise suurus kuus 215 eurot). Kuna hageja tasus 25.02.2016 rohkem elatist 15 eurot, siis on täitemenetluses nõude suuruseks 1060 eurot. Kostja nõustus sellega, et elatise võlgnevusest 1060 eurot tuleb maha arvata dokumentaalselt tõendatud muud kulutused summas 82 eurot 34 senti ning hageja poolt juulikuus 2016 tasutud elatis 210 eurot, s.o kokku 292 eurot 34 senti. Kostja ei nõustunud lapsetoetuse maha arvamisega elatise võlgnevusest. Seega on kostja seisukoha järgi täitemenetlus lubatav summas 767 eurot 66 senti (1060 – 292,34 = 767,66) ning lubamatu summas 292 eurot 34 senti.

9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et sundtäitmiseks esitatud nõudest tuleb maha arvata perehüvitiste seaduse §-s 17 sätestatud lapsetoetus pooles ulatuses. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et vaidlustatud otsuses puuduvad maakohtu põhjendused selle kohta, miks on kohus pidanud vajalikuks vähendada täitedokumendiks olevas jõustunud kohtumääruses kokkulepitud elatise suurust. Antud juhul on pooled sõlminud elatise maksmises kompromissi, mille maakohus on 22. mai 2015 määrusega kinnitanud. Jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromiss on õigusjõult võrdne kohtuotsusega, mis seob pooli ega võimalda sama vaidlust samade asjaolude üle uuesti alustada (TsMS § 371 lg 1 p-d 4 ja 5, § 432, § 457 lg 1). Jõustunud kohtumääruses ei ole pooled kokku leppinud selles, et hageja poolt kostjale makstavat elatist tuleb vähendada poole lapsetoetuse ulatuses, s.o kumbki pooltest ei tõstatanud küsimust lapsetoetusest ja selle arvel lapse kulude katmisest. Kuna käesoleval juhul on täitedokumendiks jõustunud kohtumäärus, siis on hageja kohustatud tasuma kostjale elatist kompromissis kokkulepitud suuruses seni, kuni üks pooltest on nõudnud TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
10.Õige on kostja väide, et kuna ta ei ole täitemenetluses nõudnud hagejalt elatise tasumist 2016 veebruari ja märtsikuu eest, siis on maakohus alusetult täitemenetluses täitmisel olevast elatise nõudest maha arvanud veebruarikuus tasutud elatise 230 eurot ja märtsikuu elatise 215 eurot. Asja materjalide kohaselt nõudis kostja hagejalt täitemenetluses elatise 2016 jaanuari, aprilli, mai, juuni ja juuli eest kokku summas 1060 eurot tasumist (kokkulepitud elatise suurus kuus 215 eurot ning kuna hageja tasus 25.02.2016 rohkem elatist 15 eurot, siis on täitemenetluses nõude suuruseks jäi 1060 eurot). Hageja on tõendanud dokumentaalselt sel perioodil tehtud muid kulutusi summas 82 eurot 34 senti ning hageja poolt juulikuus 2016 on tasutud elatis 210 eurot, s.o kokku on täitmisel oleval perioodil hageja tasunud kostjale elatise katteks 292 eurot 34 senti. Seega on ringkonnakohtu arvates täitemenetlus lubatav summas 767 eurot 66 senti (1060 – 292,34 = 767,66) ning lubamatu summas 292 eurot 34 senti.
11.Kuna hagi tuleb rahuldada osaliselt, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.

Kostja oli Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2017 määrusega vabastatud riigilõivu 300 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel (tl 99). Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel riigilõiv 300 eurot välja mõista hagejalt riigituludesse. Kostja ei ole ringkonnakohtus menetluskulude nimekirja esitanud. Tartu Maakohtu 23. augusti 2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 170/2016/753 jääb kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium