Tsiviilasi nr 2-05-15739
Tsiviilasja number
2-05-15739
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.11.2007 Tallinnas
Tsiviilasi
Ella Ivanova ja Irina Gorlatši hagi KÜ Lembitu 7 vastu 05.05.2005 üldkoosoleku otsuse tühisuse tunnustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.04.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Lembitu 7 apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
23.10.2007
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Ella Ivanova; Hageja Irina Gorlatš; Kostja KÜ Lembitu 7, lepinguline esindaja Aleksei Vassiljev.
Harju Maakohtu 12.04.2007 otsus tühistada, sealhulgas kohtukulu väljamõistmise osas, ja teha uus otsus. Jätta Ella Ivanova ja Irina Gorlatši hagi KÜ Lembitu 7 üldkoosoleku 05.05.2005 otsuste tühistamiseks rahuldamata. Välja mõista Ella Ivanovalt ja Irina Gorlatšilt solidaarselt kaks tuhat nelisada seitsekümmend (2470) krooni KÜ Lembitu 7 kasuks. Hagejate kohtukulu jätta nende enda kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud Hagiavalduse kohaselt toimus 05.05.2005 KÜ Lembitu 7 erakorraline üldkoosolek, mis kutsuti kokku juhatuse liikmete poolt, kes olid valitud 15.05.2004 üldkoosoleku otsusega, mille suhtes oli samal ajal käimas kohtuvaidlus Tallinna Linnakohtus, k.a. juhatuse liikmete valimise osas. 30.05.2005 kohtuotsusega hagi rahuldati ning tunnistati 15.05.2004 üldkoosoleku otsus koos 15.05.2004 revisjonikomisjoni otsusega kehtetuks. Samuti ei vastanud 05.05.2005 koosolekul osalenute arv KÜ Lembitu 7 põhikirjale, mille kohaselt on otsuste vastuvõtmiseks vajalik vähemalt 2/3 korteriühistu liikmete häältest. Samuti valiti 05.05.2005 erakorralise üldkoosolekuga uus juhatus, mida oli tehtud ka 15.05.2004 üldkoosolekul, kuid põhikirja kohaselt valitakse juhatus kahe aasta tagant. Vastavalt eelnimetatule paluvad hagejad, kes on KÜ Lembitu liikmed, tunnistada kehtetuks 05.05.2005 KÜ Lembitu 7 erakorralise üldkoosoleku otsus, kuna see on kokku kutsutud mittepädevate juhatuse liikmete poolt, seega seadusevastaselt. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Iga-aastased korteriühistu koosolekud on planeeritud plaanipäraselt, kuid 21.04.2005 toimunud üldkoosolek ei toimunud kvoodi puudumise tõttu. Vastavalt põhikirjale kutsuti sama päevakorraga 05.05.2005 kokku erakorraline üldkoosolek, kus vastavalt põhikirjale teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on õiguspädev sõltumata kogunenud liikmete arvust. Põhikirja kohaselt valitakse juhatus iga kahe aasta tagant, mis aga ei keela uue juhatuse valimist vähema kui kahe aasta tagant. Harju Maakohtu 09.05.2006 otsusega hagi rahuldati ja tunnustati kostja 05.05.2005 toimunud üldkoosoleku tühisust. Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 03.11.2006 tehtud otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohtu otsus Harju Maakohus oma 12.04.2007 otsusega rahuldas hagi. Kohus otsustas tühistada KÜ Lembitu 7 üldkoosoleku 05.05.2005 otsused. Otsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel vaidlus selle üle, kas 05.05.2005 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumine toimus vastavalt põhikirja ja seaduse sätetele ning kes olid juhatuse liikmed 21.04.2005 koosoleku kokkukutsumise ajal. Juhatuse liikmete volitused tekivad ja lõppevad nende valimisega juhatuse liikmeks korteriühistu üldkoosolekul, mitte vastava registrikande tegemisest. Kostja põhikiri sätestab, et juhatuse liikme volitused kehtivad kaks aastat, kuid ei reguleeri olukorda, kus juhatuse liikme volitused on lõppenud, kuid uut valitud ei ole. Ka MTÜS ei reguleeri otseselt olukorda, kus juhatuse liikmete volitused on ajaliselt piiratud, kuid uusi juhatuse liikmeid ei ole eelmise juhatuse pädevuse lõppedes valitud või on nende valimine õigustühine. Samas on isiku juhatuse liikmeks valimine tehing TsÜS § 67 lg 1 mõttes. Seetõttu on vajalik kontrollida, kas tehing on TsÜS § 113 mõttes tagasiulatuvalt heaks kiidetud. Isikute juhatuse liikmeks valimine toimub vastavalt põhikirjale üldkoosolekul. 2(5)
Järelikult on vaja isiku juhatuse liikmeks valimise heakskiitmiseks üldkoosoleku otsust selle kohta, et üldkoosolek kiidab tagasiulatuvalt heaks isiku juhatuse liikmeks oleku. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et enne 05.05.2005 toimunud koosolekut oleks üldkoosolek tagant järele heaks kiitnud vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise otsustanud isikute valimise juhatuse liikmeteks. Õige ei ole kostja väide selle kohta, et pädevaks juhatuseks on 16.05.2002 valitud juhatuse koosseis, sest nimetatud juhatuse koosseisu valimist ei ole vaidlustatud. 16.05.2002 valitud juhatuse koosseisu volitused lõppesid 2 aasta möödudes ning 15.05.2004 üldkoosoleku otsused on kohtuotsusega tunnistatud kehtetuks. Kohus järeldab, et korteriühistul Lembitu 7 puudus nii 21.04.2005 kui ka 05.05.2005 toimunud üldkoosolekute kokku kutsumise ajal pädev juhatus, sest varasemalt valitud juhatuse liikmete volitused olid lõppenud ning uut juhatust ei olnud valitud. Kostja põhikiri sätestab, et üldkoosoleku kokku kutsumise õigus on kas juhatusel, vähemalt 1/10 ühistu liikmetel või revisjonikomisjonil. Poolte vahel ei ole vaidlust nende isikute suhtes, kes personaalselt kutsusid kokku 05.05.2005 toimunud üldkoosoleku. Kohus leiab, et nimetatud 7 isikut olid küll korteriühistu liikmed, kuid nad ei olnud juhatuse ega revisjonikomisjoni liikmed ning nad ei moodustanud ka vähemalt 1/10 ühistu liikmetest. Seetõttu on ka 05.05.2005 toimunud üldkoosolek kokku kutsutud isikute poolt, kellel ei olnud pädevust seda teha. Hagejad on kohtusse pöördunud 03.08.2005 ning vastavalt KÜS § 13 lg 3 on nad oma nõude esitanud tähtaegselt. Kehtinud MTÜS § 21 lg 3 sätestatu alusel ei olnud üldkoosolek pädev otsuseid vastu võtma, sest selle kokkukutsumisel ei olnud järgitud põhikirja ja seadusega sätestatud nõudeid. MTÜS § 24 lg 1 ja KÜS § 13 lg 3 alusel tuleb KÜ Lembitu 7 05.05.2005 toimunud üldkoosoleku otsused tühistada, sest üldkoosoleku kokkukutsumisel ei olnud järgitud seadusega ja põhikirjaga sätestatud koosoleku kokkukutsumise korda. Vastavalt TsMS rakendamiseseaduse § 3 ja kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb kostjalt välja mõista hagejate kantud riigilõiv 1220 krooni. Hageja poolt esitatud tõlkekulud ei ole tõendatud. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 12.04.2007 otsuse täies ulatuses ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on Harju Maakohus oluliselt rikkunud protsessi- ja materiaalõiguse norme. Kohtu seisukoha järgi puudus üldkoosoleku kokkukutsumise ajal juhatus. Kohus otsustas isikute õiguste ja kohustuste üle neid kohtusse kutsumata. Apellant juhib tähelepanu, et materjalides on Tallinna Linnakohtu jõustunud kohtuotsus, mille kohaselt on tuvastatud Oleg Kondakovi juhatuse liikmeksolek. Otsuse tegemisel saab kohus aluseks võtta vaid neid asjaolusid, mida pool on oma nõude või vastuväite alusena menetlusse toonud. Hagejad on hagiavalduse täpsustuses väitnud, et 05.05.2005.a. üldkoosoleku kokkukutsunud isikutest neli omasid juhatuse liikme volitusi. Otsuses on märgitud, et MTÜS ega KÜ Lembitu 7 põhikiri ei reguleeri olukorda, kus 3(5)
juhatuse liikmete volitused on ajaliselt piiratud, kuid uusi juhatuse liikmeid ei ole eelmise juhatuse lõppedes valitud või on nende valimine õigustühine. Kui juhtumi puhul rakendatavat seadusesätet ei ole, siis kasutatakse teisi õigusallikaid nagu tava, seadusandja eesmärk, analoogia, kohtupraktika jne. Arusaamatu on maakohtu viitamine Riigikohtu lahendile 3-2-1-39-05. Käesolevas asjas on õiguslik probleem analoogne tsiviilasjas nr 3-1-1-85-01 käsitlusega, kuna õiguslik probleem on erinev. Selles juhtumis võttis Riigikohus seisukoha, et kui asjaoludest lähtuvalt jätkab isik faktiliselt tegutsemist juhatuse liikmena ja teda kutsutakse ametist tagasi alles hiljem, siis tema volitusi tuleb lugeda vaikimisi kokkuleppel osanikega pikendatuks, vaatamata tema ametisse nimetamise tähtaja möödumisele. Apellant väidab, et Eestis on väljakujunenud tava, mille kohaselt juhatuse liige jätkab juhatuse liikme kohustuste täitmist vaatamata seaduses või põhikirjas sätestatud volituste tähtaja saabumisele. Otsuses on kohus märkinud, et juhatuse liikmeks valik on tehing TsÜS § 67 lg 1 mõttes ning tuleks kontrollida, kas tehing TsÜS § 113 on tagasiulatuvalt heaks kiidetud. Vaatamata oma väitele ei ole maakohus kontrollinud, kas oli 15.05.2004.a. üldkoosoleku valitud juhatuse liikme valimine oli heaks kiidetud või mitte. Kohus ei ole kontrollinud oma väidet, kas koosoleku kokku kutsunud isikud moodustasid 1/10 ühistu liikmetest. Vastus apellatsioonkaebusele Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu istung Istungil palusid kostja esindajad kaebuse rahuldada, vastustajad - rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja 16.05.2002 üldkoosolekul valitud juhatuse liikmed kaotasid oma pädevuse ehk need isikud ei olnud enam juhatuse liikmed vaidlustatud üldkoosoleku kokkukutsumise ajal, kuivõrd kostja põhikirja p. 56 kohaselt on juhatuse volituste tähtaeg 2 aastat. Maakohus tegi eksliku järelduse, et kostjal puudus koosoleku kokkukutsumise ajal juhatus. Kõigepealt kolleegium märgib, et kostja põhikiri ei sätesta otseselt juhatuse liikmete volituste tähtaega, vaid ühistu põhikirja p.56 kohaselt on juhatuse volituste tähtaeg 2 aastat. Siit tuleneb ainult see, et kahe aasta jooksul juhatuse valimisest peab üldkoosolek uuesti valima juhatuse. Ringkonnakohtu hinnangul tugines kohus ebaõigesti Riigikohtu otsuses nr. 3-2-1-39-05 antud selgitustele. Selles otsuses käsitas Riigikohus äriühingu juhatuse liikme kohustuste lõppemise aspekti seoses liikmeksmääramise tähtaja saabumisega, andes hinnangu tähtaja saabumise tähendusele juhatuse liikme ja äriühingu vahelisele suhtele. Äriühingu juhatuse 4(5)
liikmeks nimetamise tähtaeg on määratud seadusega. Seadus ei määra kindlaks äriühingu juhatuse volituste tähtaega. Äriühingu juhatuse liikmel tekib tähtaja möödumisel õigus nõuda äriühingult kande kustutamise avalduse esitamist tema juhatuse liikmeks oleku kohta. Muuseas on Riigikohus samas otsuses leidnud, et kui ametisse nimetamise tähtaja möödumisel isik jätkab faktiliselt tegutsemist äriühingu juhatuse liikmena ja kutsutakse tagasi hiljem, loetakse tema ametiaeg asjaolude kohaselt vaikimisi pikendatuks. MTÜS § 26 lg.1 sätestab, et mittetulundusühingul peab olema juhatus, mis teda juhib ja esindab. Seetõttu tuleb kostja põhikirja 56-dat punkti tõlgendada selliselt, et kui üldkoosolek ei vali uuesti juhatust või kui üldkoosoleku otsus juhatuse valimise kohta on tunnistatud kehtetuks, pikenevad senise juhatuse volitused määramata tähtajani, s.o. kuni uue üldkoosoleku otsuseni juhatuse uuesti valimise kohta. Isikut ringi, kes võtsid vastu otsuse kokku kutsuda üldkoosolek, kuulus kaheksast 26.05.2002 valitud juhatuse liikmest seitse (toimiku lk.208). Seega oli juhatus pädev vastu võtma otsust üldkoosoleku kokkukutsumiseks, mistõttu puudub alus 05.05.2005 ühistu üldkoosoleku otsuste tühiseks tunnistamiseks põhjendusel, et selle kutsus kokku selleks mittepädev organ (isikud). 05.05.2005 toimus korduv ühistu üldkoosolek, millise puhul üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtmata sõltumata osavõtnud isikute arvust (kostja põhikirja p.48). Seega puudub alus KÜS § 13 lg.3 järgi kostja 05.05.2005 otsuse tühistamiseks ja sellekohase hagi rahuldamiseks. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg.1 alusel mõistab kolleegium hagejatelt välja kostja kohtukulu - apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivu kokku 2470 kr.
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Iko Nõmm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.