2-07-21163
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Määruse tegemise aeg ja 15.11.2007.a Jõgeva kohtumaja koht 2-07-21163 Tsiviilasja number Tsiviilasi
Axxx Jxxxxxxx avaldus tunnistamise nõudes
Oxxxxx
Jxxxxxxx
surnuks
Menetlusosalised ja nende Avaldaja: esindajad Axxx Jxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, surnud xxxxxxxxxx.a esindaja advokaat Ivo Kütt, Advokaadibüroo Valge & Uiga, Pargi 3 Jõgeva Puudutatud isik: Oxxxxx Jxxxxxxx, sündinud xxxxxxxxxxxa Kohtuistungi toimumise aeg 06.11.2007.a kohtumaja ja koht
Põltsamaa
Haigla,
07.11.2007.a
Jõgeva
Tunnistada surnuks Oxxxxx Jxxxxxxx, sündinud xxxxxxxxxx.a. Oxxxxx Jxxxxxxx surmaajaks lugeda xxxxxxxxxxxa. Edasikaebamise kord Määrusele saab 30 päeva jooksul alates teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Kohus tuvastas:
Axxx Jxxxxxxx on esitanud avalduse tunnistada surnuks tema abikaasa Oxxxxx Jxxxxxxx, kes läks 1944.a teenima Saksa sõjaväkke ning eeldatavasti langes septembris 1944.a Tartu all. Kohus tuvastas rahvastikuregistri andmete ja Axxx Jxxxxxxxx seletuse põhjal, et käesolevas menetluses ei ole puudutatud isikuid peale Oxxxxx Jxxxxxxxx, kuna OxxxxxxJxxxxxxxxl puuduvad elusolevad lähisugulased peale AxxxxJxxxxxxxx. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 509 lg 1 kohaselt võib avalduse isiku surnuks tunnistamises esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. Käesoleval juhul on avalduse surnuks tunnistamises esitanud kadunud isiku abikaasa Axxx Jxxxxxxx. Abikaasade puhul on õiguslik huvi ilmne ja ei vaja eraldi tuvastamist. Kohtule esitatud Siseasjade Rahvakomissariaadi poolt 04.05.1946.a väljastatud perekonnaseisutunnistusest nähtub, et Oxxxxx Jxxxxxxx sündis xxxxxxxxxx.a xxxxx vallas, tema vanemad on Axxxx Jxxxxxxx sündinud xxxxxxxxxx.a xxxxxxxxx ja Pxxxxxx Jxxxxxxx sündinud xxxxxxxxxx.a xxxxx vallas; Oxxxxx Jxxxxxxxxxja Axxx Jxxxxxxxx abielust on xxxxxxxxxx.a sündinud poeg Pxxxxx. Surmatunnistusest nähtub, et Pxxxxx Jxxxxxxxxsuri xxxxxxxxxx.a. Axxx Jxxxxxxx tema küsitlemisel Põltsamaa Haiglas ei olnud võimeline täpsemalt meenutama Oxxxxx Jxxxxxxxx surmaga seotud asjaolusid, kinnitas, et Oxxxxx Jxxxxxxx on ammu surnud. Axxx Jxxxxxxx on taotlenud Saksamaa Liitvabariigist II Maailmasõjas Saksa sõjaväes teeninud ja hukkunud leskede pensionit ning talle on vastavat pensionit makstud. Välisõigusabi Advokaadibüroole pensioni saamiseks esitatud seletuses on Axxx Jxxxxxxx kirjeldanud, et nägi abikaasat viimati 1944.a septembri algul Harju maakonnas Kõnnu külas, kust abikaasa suundus Tartu lähedal paiknevasse väeossa; pärast septembrit 1944.a abikaasa kohta teateid pole tulnud; abikaasa surmast sai teada peale sõja lõppu Kõnnu küla kohalike meeste käest, kes võitlesid koos Oxxxxx Jxxxxxxxxxx. Kohus avaldas teated vabariiklikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, milles kutsus Oxxxxx Jxxxxxxxx ennast ning muid isikuid esitama andmeid Oxxxxx Jxxxxxxxx kohta. Kohtu teatele ei ole vastatud. Kohus ei küsinud TsMS §-s 510 lg 4 nimetatud seisukohta siseministrilt, kuna vastavalt Siseministeeriumist ja Justiitsministeeriumist eelnevalt saadud informatsioonile ei ole Siseministeeriumil anda kohtule muid andmeid kui rahvastikuregistris olevaid. Rahvastikuregistrit on kohtul endal võimalik vaadata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Oxxxxx Jxxxxxxxx elusoleku kohta puuduvad andmed kuuekümne kolme aasta jooksul. TsÜS 20 lg 1 kohaselt surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg. Oxxxxx Jxxxxxxxx kohta puuduvad andmed alates septembrist 1944.a. TsÜS 20 lg 2 kohaselt tuleb isiku surmaajaks lugeda esimese aasta lõpp pärast tema elusoleku kohta saadud viimaseid
2(2)
andmeid. Oxxxxx Jxxxxxxx hukkus 1944 aastal ning seetõttu tuleb tema surmaajaks lugeda 31.12.1945.a. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Axxx Jxxxxxxx on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 200 krooni, muid menetluskulusid käesolevas asjas ei ole, menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus tsiviilasja lahendamisel juhindub TsMS §-dest 510, 511 lg 1.
Haide Rimmel kohtunik
3(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.