TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

AVALDUSE PÕHJENDUSED

28.03.2006 esitas A K maakohtule avalduse piiratud teovõimega täisealisele isikule T Kile eestkostja määramiseks.

1(4)

2-06-7043 Avalduse kohaselt avaldaja A Ki pojal, T K'il on arstliku ekspertiisi otsuse kohaselt orgaanilisest ajukahjustusest tingitud töövõime kaotus. Raske sotsiaalse kohanematuse tõttu on tema töövõime oluliselt alanenud, töövõime kaotuse protsent 80%. Viimane korraline arstlik ekspertiis viidi läbi eelmise aasta novembris, mida kajastab arstliku ekspertiisi otsus 05.novembrist 2005.a. T K elab koos avaldajaga ühes majas ja avaldaja on siiani tema eest hoolitsenud ning võimaluste piires tema asju ajanud. Lisaks ajukahjustusele põeb T K alkoholismi. Ajukahjustuse ja alkoholismi tõttu on ta muutunud vägivaldseks ja seetõttu ei ole võimalik temalt endalt eestkoste seadmise kohta arvamust küsida. Eestkostet vajab ta aga kõigi oma asjade ajamiseks. Oma huvisid kahjustamata ei ole ta võimeline teostama isegi elukondlikke pisitehinguid. Eeltoodut arvesse võttes ja juhindudes PerekS § 92 lg 4, § 93 lg l ning TsMS §475 lg l p 5 ja § 526 palub A K: 1. T Kile kõigi tema asjade ajamiseks määrata eestkostja. 2. T Ki eeskostjaks määrata tema ema A K, Kohtuistungil leidis A.K, et T Kile on eestkostjat vaja, kuid tema ei saa eestkostja ülesannetega hakkama, kuna on juba eakas ja kardab T Ki, kes on vägivaldne. A K ei taha eestkostjaks olla.

EESTKOSTEASUTUSE ARVAMUS

Oma 21.07.2006.a. kohtule esitatud kirjalikus arvamuses /t.l. 25/ märgib L Vallavalitsus, et T K on raske puudega isik, üldhaigestumise tagajärjel töövõime kaotus 80% ulatuses arstliku ekspertiisi 05.11.2005.a. otsuse nr 226163 alusel (kuni 30.10.2007). Mõlema osapoole avalduste alusel määras L Vallavalitsus 06. jaanuari 2006.a. korraldusega nr 05 T Ki ametlikuks hooldajaks 01. jaanuarist 2006 kuni 31. oktoobrini 2007.a. tema ema A Ki, kellele makstakse hooldajatoetust 240.- krooni kuus. L Vallavalitsus ei pea vajalikuks teovõimetuks tunnistamist valimisõiguse suhtes ning ei oska anda arvamust tehingute piiramise kohta, mis puudutab isikule kuuluvat vara või kohustusi, kuna need ei ole seotud L vallaga. 11.07.2007.a. kirjalikus arvamuses /t.l. 58/ märgib L Vallavalitsus, et on pidanud läbirääkimisi eestkostjaks määramise suhtes T Ki poja U Kiga, kes aga ei andnud nõusolekut isa eestkostjaks määramiseks, kuna nad ei ole pikka aega ühise perena elanud ja ta ei soovi olla isa ja ema vahelistes vaidlusküsimustes otsustajaks. L Vallavalitsus nõustub täitma eestkostja ülesandeid kuni T Kile püsiva eestkostja määramiseni. Kohtuistungil märkis L Vallavalitsus muuhulgas, et nemad on määranud T Ki ametlikuks hooldajaks tema ema A Ki ja nii koos elades saavad nad igapäevase toimetulekuga hakkama ja seetõttu on nad seisukohal, et eestkostja määramine T Kile ei ole vajalik /t.l. 65/.

ASJAST PUUDUTATUD ISIKU T.KI ESINDAJA ARVAMUS

Vandeadvokaat Ruth Sild esitatud kirjaliku arvamuse kohaselt /t.l. 51-52/ antud asjas teostatud psühhiaater Riina Leinsalu poolt ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiis akti nr. 201 kohaselt esineb T Kil pikaajalise ja ilmselt ka ohtra alkoholitarbimise tagajärjel toimunud muutus, mida nimetatakse amnestiliseks sündroomiks, mis on kodeeritud F.-10.6. Sündroomi iseloomustab eelkõige lühimälu häire. Kokkuvõtvalt on ekspert jõudnud järeldusele, et T K ei suuda temal esineva amnestilise sündroomi tõttu kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Samuti ei võimalda T Ki vaimne seisund tal anda seisukohta eestkoste seadmise ja eestkostja isiku suhtes. 29.jaanuaril 2007.a. on kohtu poolt ära kuulatud A K, T K ja L Vallavalitsuse esindaja. T K avaldas tema ärakuulamisel, et ema võib küll olla eestkostja, kuid ta ei soovi, et tema varaga tehakse tehinguid. A K ise, avaldas, et tehke mis tahate selle eestkostega, tema midagi öelda ei oska. T Ki endine abikaasa S K ja õde T K on kohtu poolt ära kuulatud 06. märtsil 2007.a. T K ärakuulamisest selgub, et tegelikult A K kardab T Ki. Samale seisukohale jõudis ka adv. Ruth Sild, kui kuulati ära A Ki. A K ei julge T Ki kuuldes suurt midagi öelda. Kuid ilmne on

2(4)

2-06-7043 see, et tegelikult on eestkostjat vaja seoses ühisvara jagamisega. Ühisvara tuleb jagada S Ki ja T Ki vahel. Kohtus ära kuulatud S K avaldas, et tegelikult oleme me siin kohtus, et maa-asjad korda ajada. S ja T K abielu on lahutatud 10. 11. 1999.a. esindaja on esitanud arvamusele lisaks registriosa nr. väljavõtte. Kinnistu asub Ida-Virumaal. Kokkuvõttes on esindaja jõudnud veendumusele, et tegelikult soovitakse A Ki T Ki eestkostjaks selleks, et A K annaks nõusoleku notari juures ühisvara jagamiseks. A Ki ärakuulamisest, samuti S Ki ja T K ärakuulamisest aimub, et kogu vara soovitakse S Kile, mis pooled st. T ja S K on abielu ajal soetanud. See ei ole aga kooskõlas T Ki huvidega. Eeltoodu alusel on esindaja seisukohal, et A Ki ei saa määrata T Ki eestkostjaks, sest on väga suur oht, et ta ei tegutse T Ki huvides. Esindaja leiab, et T.Kile üle tuleb seada eestkoste. Kohtuistungil jäi esindaja oma arvamuse juurde ja leidis, et kuna kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist tuleneb, et T Ki puhul on tegemist isikuga, kes eestkostet vajab, siis kuni eestkostja määramiseni tuleb jätta eestkostja ülesandeid täitma eeskosteasutus - L Vallavalitsus.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et T Ki üle tuleb seada eestkoste ja kuni eestkostja määramiseni tuleb jätta eestkostja ülesandeid täitma eeskosteasutus - L Vallavalitsus. Kohus leiab, et A Ki määramine T Ki eestkostjaks ei ole õigustatud. Asjas 2.12.2006.a. teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 201 /t.l. 3134/ kohaselt pikaajalise ja ilmselt ka ohtra alkoholitarbimise tagajärjel on T Ki psüühikaga toimunud muutus, mida nimetatakse amnestiliseks sündroomiks (varemalt nimetatud ka Korsakovi sündroomiks), mis RK11-10 järgi on kodeeritud F.-10.6. Sündroomi iseloomustab eelkõige lühimälu häire, aga kahjustatud võib olla ka kaugmälu, nagu on toimunud ka T.Kiga. Häiritud on ajataju ja sündmuste õige järjekorra meenutamine. Sageli järgneb amnestiline sündroom raskele deliiriumile. Ka oli T.K 2004 aastal korduvalt alkoholpühhoosiga haiglaravil. Täielikku paranemist seisundist ei toimu, mingil määral vajab haige hooldust ja järelevalvet kogu oma järgneva elu. Uuritav jätkab alkoholi tarbimist, seega on tema paranemine vähetõenäoline. Ekspert Riina Leinsalu jõudis järeldusele, et: 1. T K ei suuda temal esineva amnestilise sündroomi tõttu kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida.2. T Ki vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkoste seadmise ja eestkostja isiku osas. TsÜS § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime (TsÜS § 8 lg 2). Vastavalt perekonnaseaduse § 92 lg-le 4 seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus (Perek § 95 lg 1). Asja materjalidest nähtuvalt on T Kil ja tema lahutatud abikaasal S Kil ühisvarana jagamata kinnistu Ida-Virumaal /t.l. 53/. T Ki, A Ki, S Ki ja T Ki õe T K ärakuulamise protokollidest /t.l. 36-39; 49-50/ nähtuvalt ei ole välistatud, et nimetatud kinnistu soovitakse S Ki omandisse. See ei ole aga kooskõlas T Ki huvidega. Samas on A K ka kohtuistungil segaduses ega soovi kohtu hinnangul tegelikult ise oma pojale eestkostjaks hakata.

3(4)

2-06-7043 Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et T Ki varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks on eestkoste seadmine põhjendatud ja vajalik, kuid A Ki ei saa T Ki eestkostjaks määrata. Kohus asub seisukohale, et kuni eestkostja määramiseni tuleb jätta eestkostja ülesandeid täitma eeskosteasutus so L Vallavalitsus.

R.Undrest kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.