2-07-34436
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Määruse tegemise aeg ja koht
06. november 2007.a. Haapsalu 2-07-34436 R Vallavalitsuse avaldus piiratud teovõimega täisealisele isikule H R Kle (K) eestkostja määramiseks Avaldaja R Vallavalitsus(registrikood 75022479, asukoht Uuemõisa alevik, R vald, Läänemaa 90401) esindaja Riina Roosiväli;
Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Istungi toimumise aeg Menetlustoiming
• Asjast puudutatud isikud:
MP() MP() 31. oktoober 2007 Eestkostja määramine
Rahuldada avaldus. Seada eestkoste piiratud teovõimega täisealise isiku H R K( ) üle. Määrata H R K eestkostjaks kolmeks aastaks, alates eestkoste määramise kohtumääruse tegemisest, tema tütar M P ( ). Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. H R K ei saa teha tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta. Tunnistada H R K teovõimetuks valimisõiguse osas. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 06. 11. 2010.a. Menetluskulud jätta riigi kanda. Määrus saata välja menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebust 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest, Avaldaja taotlus ja põhjendused
2-07-34436 Avalduse kohaselt on H R K sündinud XXXXXXXXa. S külas, R vallas, kus tema ka kogu oma elu elas. 2006.a. aprillis lõhkes tema peas veresoon, mille tulemusel ei olnud temaga võimalik enam adekvaatselt suhelda. Hooldusraviks paigutati H R K tütarde poolt erinevatesse raviasutustesse, Ravi tagajärjel H R K füüsiline seisund mõnevõrra paranes, kuid täielikku tervenemist ei toimunud. H R K ei tunne ära lähedasi ega orienteeru ümbritsevas keskkonnas. H R K ei saanud hakkama koduse eluga ning muutus oma teadvustamata käitumise tõttu ohtlikuks endale ja teistele. Alates 02. novembrist 2006 on H R K viibimiskoht I Hooldekodu. Vastav hooldusleping on sõlmitud H R K tütre M P ja hooldekodu vahel. H R K on voodihaige, praktiliselt ei kontakteeru, räägib seosetult, ei taju ümbritsevat ja ei ole võimeline oma elu korraldama. H R Kl on kaks tütart M P ja M P. Neist M P on nõus hakkama oma ema eestkostjaks. R Vallavalitsus eestkosteasutusena leiab, et H R K’le tuleb tema isiklike õiguste ja vajaduste teostamiseks määrata eestkostja, kes sooritaks tema nimel tehinguid. Eestkostjaks palub avaldaja määrata H R K tütre M P, kes on pikka aega ema eest ka hoolitsenud ja on võimeline eestkostja ülesandeid täitma. TsÜS § 8, PkS § 92 lg. 4, 93 lg. 2, 94, 95 lg. 1, 2 ja 3 ja TsMS § 522 ja 523 alusel taotleb R Vallavalitsus H R K üle eestkoste seadmist ja tütre M P määramist tema eestkostjaks. Eestkoste soovitakse seada H R Kle tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Asjast puudutatud isikute seisukohad MP Ei esitanud vastuväiteid oma õe määramisele ema H R K eestkostjaks. MP On andnud oma nõusoleku määrata ta ema H R K eestkostjaks. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad , leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Perekonnaseaduse pr 92 lg. 4 järgi seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Perekonnaseaduse § 93 järgi eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. TsÜS § 8 lg. 2 järgi isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Lõike 3 järgi, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. R Vallavalitsus on esitanud kohtule avalduse /t.l. 2/ piiratud teovõimega täisealisele isikule H R K’le eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on H R K voodihaige, praktiliselt ei kontakteeru, räägib seosetult, ei taju ümbritsevat ja ei ole võimeline oma elu korraldama. Kohtu poolt määratud ekspertiisi tulemusena koostatud ekspertiisiakti /t.l. 29/ kohaselt on eksperdid leidnud, et H R Kl esineb raske krooniline süveneva kuluga psüühikahäire, segatüüpi
2-07-34436 vaskulaarne dementsus luulumõtete näol, mis on hõlmatav määratlusega „nõdrameelsus“. H R Kl esinev psüühikahäire on sellise ulatusega ja süveneva kuluga, et ei võimalda temal kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Tingituna raskest füüsilisest ja vaimsest seisundist pole võimalik H R K toimetamine kohtuistungile. Ta ei ole võimeline aru saama kohtuistungil toimuvast ega andma ütlusi. Temal esineva raske psüühikahäire tõttu ei tule H R K toime iseseisva elukorraldusega ning vajab elukestvalt kõrvalabi ja eestkostet kõigil toimingutel s.h. tehingute tegemisel. Perekonnaseaduse § 95 järgi eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. R Vallavalitsus on teinud ettepaneku määrata H R K eestkostjaks tema tütar M P, kes on andnud oma kirjaliku nõusoleku tema määramiseks ema H R K eestkostjaks /t.l. 9/. Kohus on veendunud, et M P on oma isikuomadustelt sobiv isik eestkoste teostamiseks. M P töötab Võhma Gümnaasiumis matemaatikaõpetajana. Kool iseloomustab M Pt positiivselt. Perearsti poolt väljastatud tõendi kohaselt /t.l. 10/ võimaldab M P tervislik seisund tal olla oma ema eestkostjaks. Perekonnaseaduse § 96 tulenevaid asjaolusid, mis takistaks tema määramist eestkostjaks ei ole tuvastatud. Perekonnaseaduse § 98 järgi on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Perekonnaseaduse § 99 järgi ei või eestkostja eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata neid piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasju, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda ka nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. Perekonnaseaduse § 100 järgi (1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. (2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. (3) Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja eelnimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. Ilma eestkostja nõusolekuta ei või eestkostetav teha tehinguid. Kohus tunnistab H R K ’i teovõimetuks valimisõiguse osas. Eestkostja määratakse kolmeks aastaks. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 05. 10. 2010.a.eestkosteasutuse vastava avalduse alusel. TsMS § 172 lg. 2 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab menetluskulud riigi kanda. Määruse tegemisel lähtub kohus veel TsMS § 520-526 ja 661.
2-07-34436
Külli Mõlder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.