Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus esialgse õiguskaitse korras isiku tahtest olenematule ravile paigutamiseks ning tahtest olenematu ravi pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.03.2025 ja 17.03.2025 määrused
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
U.L-i määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) Puudutatud isik U.L (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 16.03.2025 määruse resolutsiooni p-i 3 esialgse õiguskaitse rakendamise lõpuaja osas kellaajaga selliselt, et psühhiaatriline ravi tuleb lugeda lõpetatuks 18.03.2025 kell 15.33 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Muus osas jätta määrus muutmata.
2.Täiendada Harju Maakohtu 17.03.2025 määruse resolutsiooni p-i 3 esialgse õiguskaitse rakendamise lõpuaja osas kellaajaga selliselt, et psühhiaatriline ravi tuleb lugeda lõpetatuks 23.04.2025 kell 15.33 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Muus osas jätta määrus muutmata.
4.16.03.2025 kohtumääruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
4.1.Rakendada esialgset õiguskaitset ja lubada kohaldada U.L-i suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o alates 14.03.2025 kell 15.33.
4.2.Kohus annab loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui isik vabatahtlikult 1(7)
ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
4.3.Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 18.03.2025 kell 15.33 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.
4.4.Määrus kuulub viivitamatult täitmisele ja määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist.
4.5.Jätta menetluskulud riigi kanda.
5.17.03.2025 kohtumääruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
5.1.Pikendada U.L-i suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema 14.03.2025 kell 15.33 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest.
5.2.Kohus annab loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
5.3.Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 23.04.2025 kell 15.33 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.
5.4.Määrus kuulub viivitamatult täitmisele ja määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist.
5.5.Jätta menetluskulud riigi kanda.
6.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) §-s 536 lg 2 nimetatud isikud (isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad pereliikmed; isiku eestkostja; isiku nimetatud usaldusisik; rehabilitatsioonimeeskonna liikmed; kinnise asutuse, kus isik viibib, juht või tema määratud ametiisik) ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Määruskaebuse saab esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik (avaldaja) esitas 15.03.2025 Harju Maakohtule taotluse U.L-i (puudutatud isik, patsient) suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamise loa saamiseks.
1.1.Taotluse kohaselt helistati 14.03.2025 Sikupilli Prismast häirekeskusele, kuna puudutatud isik sõi poes juustu selle eest maksmata ja tahtis sellega väljuda. Isik ei mõistnud politsei väljakutse põhjust ega tema kinnipidamist ning ei saanud aru, et pani toime varguse. Tervislikust ülevaatusest isik keeldus, kaebas külmatunnet. Väitis, et vanglas talle midagi süstiti, kuid täpsemal küsitlemisel kaldus teemast kõrvale. Puudutatud isikul tuvastati joove 0,9 2(7)
promilli. Valvepsühhiaatriga konsulteerimise tulemusel suunati isik esmalt kainestusmajja, kust ta viidi üle PERH-i Psühhiaatriakliinikusse. Valvepsühhiaatri ülevaatusel oli patsient teadvusel ning mõistis, et viibib psühhiaatriahaiglas. Esmalt kõneles rahulikult, eitas kaebuseid ning näis kohatult muretu, joviaalne ja haigussümptome varjav. Lähemal uurimisel avaldus luululine taju. Rääkis sosinal, et talle tehti vanglas süst, mis on hakanud signaale andma; tunneb helilainetest mõjutatust ning laevad võimendavad magnetlaineid. Arutles, et kas haiglas leiduks ruum, kus raadiolained ei levi ja äkki saaks verd uurides teada, mida talle süstiti, et seda neutraliseerida. Nõusolekut ravile paigutamiseks ei andnud. Diagnoositi luuluine häire (F22.9). Arvestades psühhootilisest seisundist lähtuvat ettearvamatut ja ohtlikku käitumist ning ravist keeldumist, tehti patsiendi suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsus 14.03.2023 kell 15.33.
1.2.Osakonnas viibides püsis isik ravi suhtes kahtlustav ning kordas oma juttu talle tehtud süstist. Pikemal vestlusel avaldus patsiendi laialdane paranoidne luulusüsteem. Esinevad kuulmismeelepetted, mõttemõjuelamused ning luululine mõttekäik. Kogu käitumine lähtub psühhoosist. Patsient näitab oma paremal õlavarrel kahte aimatavat valget täppi, mida peab süstekohaks, kust talle manustati ainet, mis võimaldab tema mõtlemist jälgida, seda mõjutada ja kogu keha liikumist kontrollida. Rääkis, et tunneb helilaineid ja magnetvälja, mille blokeerimiseks kasutab nii kodus kui väljas liikudes spetsiaalset isetehtud fooliumiga vooderdatud mütsi. Peakatte eemaldamisel valgub sinna kogunenud magnetväli mööda põski alla. Selgitas, et lained on intensiivsemad tihedamas GPS väljas viibides, nt Pirita rannas, kust mööduvad võõrriikide laevad, mis saadavad oma signaale. Sisekõrva suunatud lainetes kuuleb kõnet ja hääli, mis kommenteerivad ja lõpetavad patsiendi mõtteid. Vahel ka käsitakse midagi teha. Arvab, et tema jälgimine on siseriiklikult korraldatud ja oletab, et KAPO lasi talle süsti teha. Ta on enda sõnul ehitanud endale koju elektrilise aparatuuri, et takistada mõttetegevuse uurimist, kuid see ei toimi hästi. Tänaval liikudes märkab autosid, kust talle antakse liigutustega vihjeid ja juhuslik mööduja lausub oma mobiiltelefoni midagi, mis on temaga seotud. Patsient on sellest kõigest väsinud, ta elab elavat pidevalt 5G atmosfääris, kust ta välja ei pääse. Poes juustu süües soovis tõmmata endale politsei tähelepanu, sest tahtis politseiga oma tagakiusamisest kõnelda.
1.3.Isik viibib ravil Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus esimest korda. Teda on varem karistatud joobes juhtimise ja vägivallatsemise eest ning ta on kandund vanglakaristust. Patsiendil on vanglas 2022. aasta lõpus diagnoositud luululine paranoiline häire. Uurimisel leiti, et eelneva kuue kuu vältel esinesid tal luululised tõlgendused, mille tõttu otsis kontakti naisterahvaga, keda ta jälitas ja piiras, sh lähenemiskeelu seadmise järgselt. Isik vabanes vanglast eelmisel suvel. Elab üksinda üürikorteris, ei tööta ning elatub sotsiaaltoetusest.
1.4.Puudutatud isik põeb rasket psüühikahäiret – luululine paranoidne häire (F22). Ta on ägedalt psühhootiline, hallutsineeriv, luululise mõttekäiguga ja sellest lähtub kogu tema arusaam ümbritsevast. Psühhoosielamustest juhitud käitumisega on ta ettearvamatu ja ohtlik ümbritsevatele. Patsient on varasemalt kandnud vanglakaristust ning psühhoosi tõttu püsib tõenäosus tema seadusvastase käitumise kordumiseks kõrge. Oma haiguslikust seisundist lähtuvalt pole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Avaldaja arvates ei ole isiku häire olemust ja seisundit arvestavalt paranemine nelja päevaga võimalik. Avaldaja taotles kohtult luba isiku tahtest olenematu ravi, sh ravimite manustamise rakendamiseks haiglatingimustes, kuni 40 päeva vältel alates tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusest.
3(7)
2.Harju Maakohus kuulas 16.03.2025 puudutatud isiku ja tema raviarsti ära.
3.Puudutatud isikule määratud esindaja toetas avaldust. Maakohtu 16.03.2025 määrus
4.Maakohus rakendas esialgset õiguskaitset ja lubas kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o alates 14.03.2025 kell 15.33. Maakohus määras, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi tuleb lugeda lõpetatuks 18.03.2025 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Esinevad psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-s 1 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes tahtest olenemata vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ning TsMS § 534 lg 1 ja TsMS § 534 lg 5 alusel on põhjendatud rakendada tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest. Isikul esineb raske psüühikahäire – luululine paranoidne häire (F22), mistõttu on täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud eeldus. Ärakuulamisel oli isik sekeldav ning tema mõttekäik oli katkendlik. Puudutatud isik on situatsioonis desorienteeritud ning käitub ettearvamatult ning võib panna iseend olukordadesse, kus satub ohtu. Samuti võib ta oma haigusest tingitud seisundi tõttu olla ohtlik teistele isikutele. Isiku arusaam ümbritsevast on moonutatud, mistõttu ei reageeri ta olukordadele adekvaatselt. Ravita jäädes on tõenäoline haigusest tingitud ohtliku käitumise süvenemine, kuna vaimse häire tõttu käitub isik ebaadekvaatselt ja agressiivselt. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Eeltoodust tulenevalt on täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 2 nimetatud eeldus. Maakohus leidis, et muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Arstide arvamuse ning ärakuulamise põhjal on tekkinud veendumus, et puudutatud isik ei pea ravi vajalikuks ning tal puudub haiguskriitika. Oma seisundist lähtuvalt pole patsient võimeline raviks nõusolekut andma, võimeline tegema adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvalt informeeritud nõusolekut. Seega pole ta võimeline oma ravivajaduse üle otsustama. Tahtest olenemata saab ravida üksnes haiglas. Eeltoodust tulenevalt on täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 3 nimetatud eeldus. Menetluse edasine käik
5.Avaldaja teatas 17.03.2025, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Tal puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Maakohtu 17.03.2025 määrus
6.Maakohus pikendas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema 14.03.2025 kell 15.33 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest ning määras, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi tuleb lugeda lõpetatuks 23.04.2025 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. 4(7)
6.1.Esinevad PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamise pikendamiseks.
6.1.1.Isikul esineb raske psüühikahäire – luululine paranoidne häire (F22). Seega on täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud eeldus.
6.1.2.Ärakuulamisel jäi mulje, et isik ei mõtle selgelt ja võib haiguse ajel ebaadekvaatselt käitudes seada ohtu nii iseennast, kuid ka teisi isikuid. Enne tahtevastase ravi alustamist on isik käitunud ebaadekvaatselt. Isiku arusaam ümbritsevast on tegelikkusest oluliselt moonutatud, mistõttu ei reageeri ta tekkivatele olukordadele adekvaatselt. Ravita jäädes on tõenäoline haigusest tingitud ohtliku käitumise süvenemine, kuna vaimse häire tõttu käitub isik ebaadekvaatselt ja agressiivselt. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Eeltoodust tulenevalt on täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 2 nimetatud eeldus.
6.1.3.Muu psühhiaatriline abi ei olnud küllaldane. Puudutatud isik ei pea ravi vajalikuks ning tal puudub haiguskriitika. Oma seisundist lähtuvalt pole ta võimeline oma raviks nõusolekut andma. Isik pole oma vaimse häire tõttu võimeline tegema adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvalt informeeritud nõusolekut. Seega pole ta võimeline oma ravivajaduse üle otsustama. Tahtest olenemata saab ravida üksnes haiglas. Eeltoodust tulenevalt on täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 3 nimetatud eeldus.
6.2.Raviarsti 17.03.2025 arvamusest nähtub, et patsiendi seisund ei ole nelja päevaga paranenud ja ta vajab pikemat ravi. Seega tuleb tema suhtes kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 teise lause alusel ning pikendada esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi täheaega kuni 40 päevani alates isiku psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Määruskaebus
7.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 16.03.2025 ja 17.03.2025 määrused tühistada. Puudutatud isikul puudub raske psüühikahäire ning seega eeldused tema ravile paigutamiseks. Puudutatud isiku probleemid said alguse sellest, kui teda vanglas salaja teadmata ainega süstiti. Tal on sellest ajast siiani kaks täpikujulist armi parema käe peal. Puudutatud isik ei saanud kohe sellest aru, vaid umbes aasta pärast või hiljem. Süstitud aine mõjutab tema nägemist. Samuti on ta nagu mobiiltelefon – ta võtab vastu signaale ja sagedusi. Ta näeb kõiki asju molekulaarsel tasemel. Kui ta liigutab kätt, siis näeb ta üheaegselt käe liikumist algusest lõpuni kõikides liikumispunktides. Alumise korruse korteris võis olla samuti mingi aparaat, mis teda mõjutas, kuid ta ei saa seda tõendada. Ravi psühhiaatriakliinikus ta ei vaja, kuid teadlased peaksid uurima, mis aineid talle süstiti ning mida see temaga teeb. Menetluse edasine käik
8.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5(7)
11.Maakohtu 16.03.2025 määruse resolutsiooni p-i 3 tuleb täiendada esialgse õiguskaitse rakendamise lõpuaja osas kellaajaga selliselt, et psühhiaatriline ravi tuleb lugeda lõpetatuks 18.03.2025 kell 15.33 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Maakohtu 17.03.2025 määruse resolutsiooni p-i 3 tuleb täiendada esialgse õiguskaitse rakendamise lõpuaja osas kellaajaga selliselt, et psühhiaatriline ravi tuleb lugeda lõpetatuks 23.04.2025 kell 15.33 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Muus osas jäävad maakohtu 16.03.2025 ja 17.03.2025 määrused TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ning määruskaebus jääb rahuldamata. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruste kehtiva resolutsiooni terviklikud sõnastused.
12.Maakohus leidis õigesti, et täidetud on PsAS § 11 lg 1 p-des 1–3 sätestatud eeldused.
12.1.Puudutatud isikul on diagnoositud luululine paranoidne häire (F22). Psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isik oma raskest psüühikahäirest tulenevalt ägedalt psühhootiline, hallutsineeriv ja luululise mõttekäiguga ning sellest lähtub kogu tema arusaam ümbritsevast. Seega esineb puudutatud isikul PsAS § 11 lg 1 p 1 mõistes raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida.
12.2.Maakohus leidis põhjendatult, et ravita jäämisel püsib oht puudutatud isiku enda tervisele ja julgeolekule, kuid ohustatud on ka ümbritsevate elu, tervis ja turvalisus. Asja materjalide kohaselt on puudutatud isik oma psüühikahäirest tingitud luulumõtetest tulenevalt veendumusel, et teda on vanglas viibimise ajal teadmata ainega süstitud ning selle tulemusel teda jälgitakse, tema tema mõtteid ja käitumist mõjutatakse. Isik on paranoiline ja kahtlustav ning seetõttu ettearvamatu käitumisega. Hospitaliseerimisele eelnevalt kandis isik vanglakaristust ahistava jälitamise eest, mis oli samuti tingitud tema luulumõtetest. Olenemata lähenemiskeelust jälitas ta naisterahvast, otsis temaga pidevalt kontakti ning murdis tema koju sisse. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt püsib psühhoosi tõttu tõenäosus puudutatud isiku seadusvastase käitumise kordumiseks kõrge ning ta on ohtlik nii endale kui teistele. Sellest tulenevalt on täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus.
12.3.Tahtevastaselt ravile paigutamise kolmandaks eelduseks PsAS § 11 lg 1 p 3 järgi on see, et muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Nimetatud punktis sätestatud tingimuse olemasolu eelduseks on isiku ohtlikkuse tuvastamine PsAS § 11 lg 1 p 2 järgi. Ka määruskaebuses leiab puudutatud isik jätkuvalt, et tal puudub raske psüühikahäire ning igasugune alus tema ravile paigutamiseks puudub. Seega kuna puudutatud isik ei oma haiguskriitikat, on täidetud ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus.
13.Eeltoodule tuginedes puudub maakohtu määruste tühistamiseks alus.
14.Maakohus märkis mõlemas määruses, millisel kuupäeval tuleb lugeda ravi lõpetatuks, täpsustamata seejuures ravi lõpetamise kellaaega. TsMS § 534 lg 5 esimesest lausest ja lg-st 6 ning PsAS § 11 lg-st 3 tulenevalt loetakse tahtest olenematu haiglaravi alguseks ajahetk, mil haiglas tehakse otsus isikule tahtevastase ravi kohaldamise kohta. Isiku esialgse õiguskaitse 6(7)
rakendamise korras kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega tuleb mõista päevades ja tundides kombineeritult määratud tähtajana tulenevalt selle algusaja fikseerimisest tunni täpsusega (vt ka RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 46.5). Eelnevat arvestades täpsustab ringkonnakohus maakohtu 16.03.2025 määruse resolutsiooni esialgse õiguskaitse rakendamise lõpuaja osas kellaajaga selliselt, et tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lõpetatakse hiljemalt 18.03.2025 kell 15.33 ning 17.03.2025 määruse resolutsiooni esialgse õiguskaitse rakendamise lõpuaja osas kellaajaga selliselt, et tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lõpetatakse hiljemalt 23.04.2025 kell 15.33.
15.Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.