Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 02.11.2007.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-07-20609
Kohtuasi
AS NK hagi KP vastu töölepingu alusel makstud eritasu 12.000.- krooni tagastamiseks
Menetlusosalised
Hageja AS NK (registrikood XXX, asukoht XXX), hageja esindajad advokaat Triin Raudsepp ja adv. Marko Tiiman Kostja KP(i.k. XXX, elukoht XX), kostja esindaja Erly Lüdig
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon. Hagi rahuldada. Välja mõista KPAS NK kasuks 12.000.- ( kaksteist tuhat ) krooni. Menetluskulude jaotamine. Jätta AS NK menetluskulud täies ulatuses KP kanda. Jätta KP menetluskulud tema enda kanda. AS-l NK on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
1.30.04.2004.a. sõlmisid KP ja AS NK määramata ajaks töölepingu nr 2429. Selle lepingu alusel asus KP alates 10.maist 2004.a. tööle AS-i NK klienditeenindaja ametikohale.
Klienditeenindaja tööülesanded määrati kindlaks töölepingu ja ametijuhendiga. Töölepingu p-s 4.1 leppisid pooled kokku, et tööandja poolt töötajale makstav palgamäär on 3000.- krooni kuus. Alates 01.09.2004.a. tõsteti KP palka 4000.- kroonini kuus. Töölepingu p-s 6.4 on pooled kokku leppinud, et "Töötajal on keelatud osutada Tööandjale konkurentsi käesoleva lepingu alusel konkureerivateks loetavatel tegevusaladel nii Tööandja juures töötamise ajal kui ka kahe (2) aasta jooksul pärast käesoleva töölepingu lõpetamist, s.t Töötaja on kohustatud hoiduma tegutsemisest Tööandja konkurendi huvides töölepingu, tööettevõtulepingu, agendi- või muu tsiviilõigusliku lepingu ega ka muu alusel, hoiduma konkureerivate ettevõtete aktsiate või osakute omandamisest, osalemist selliste ettevõtete juhatustes, samuti hoiduma uute konkureerival alal tegutsevate ettevõtete asutamisest." Töölepingu p. 6.5. kohaselt tasub tööandja töötajale vaikimiskohustuse täitmise ja kõlvatust konkurentsist hoidumise eest töölepingu kehtivuse ajal konfidentsiaalsustasu 500.- krooni kalendrikuus, mis sisaldub töölepingu p-s 4.1. näidatud kuutasus.
2.Pooltevaheline tööleping lõpetati 24.07.2006 töötaja soovil.
3.Kostja asus pärast hagejaga töölepingu lõpetamist tööle AS-i A. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
4.Hageja on hagiavalduses seisukohal, et AS A on hageja konkurent ning kostja, asudes tööle hageja konkurendi juurde, rikkus poolte vahel sõlmitud töölepingu punkti 6.4. ja töölepinguseaduse (edaspidi TLS) §-i 50 p. 6 sätteid
5.Tulenevalt asjaolust, et hageja maksis töötajale pooltevahelise töölepingu kehtivuse ajal eritasu ehk nn konfidentsiaalsustasu kokku 12.000.- krooni ja kostja rikkus töölepingus kokkulepitud konkurentsikeeldu, mille eest ta hagejalt eritasu sai, palub hageja kostjalt talle makstud eritasu 12.000.- krooni välja mõista.
6.Hageja tugines oma nõude esitamisel TLS § 50 p 6-le, mis sätestab tööandjapoolse kohustuse maksta eritasu konkurentsikeelu ja/või ärisaladuse hoidmise eest, TsÜS § 138-le, millega sätestatakse kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus ning, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ja kahju tekitamise eesmärgil teisele isikule ning VÕS § 6 lõikele 1, mille kohaselt peavad võlgnik ja võlausaldaja käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt.
7.Hageja esitas oma nõuete tõendamiseks dokumentaalsete tõenditena kostjaga sõlmitud töölepingu, töölepingu lisad palga suuruse tõstmise ja lepingu lõpetamise kohta, hageja nõudekirja kostjale lisatasu tagastamiseks, kostja vastuse hagejale, AS A äriregistri kaardi, Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse 2-05-2261 analoogses kohtuvaidluses, Kaupmeeste Liidu vastuse hagejale 2.märtsist 2007.a., koopia kostja isikukaardist; koopia koolituslepingust ja koopia klienditeenindaja ametijuhendist. Kostja taotlusel ja kohtu nõudmisel esitas hageja kohtule menetluse käigus ka tõendi selle kohta kui palju on hageja kostjale tema töötamise ajal lisatasu maksnud. Kostja vastuväited hagile ja selle põhjendused.
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
Kostja on seisukohal, et töölepingus sisalduv mittekonkureerimise kokkulepe on tema kui töötaja õigusi oluliselt piirav ja seega vastuolus töölepingu seadusega ning seetõttu tühine TsÜS § 85 kohaselt. Kostja leiab, et töölepingus toodud kaheaastane keeld töötada hageja konkurendi juures piirab tema põhiseaduslikke õigusi ja asetab ta olukorda kus ta ei ole võimeline enam majanduslikult toime tulema ning omale inimväärset elamist tagama. Hageja rikub kostja arvates PS § 29 lg 1 sätestatut, mille kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Kostja on seisukohal, et hageja määratlus töölepingus konkurentide osas on ebatäpne ning annab hagejale võimaluse piirata kostja töötamist ükskõik millises ettevõttes, mis müüb jalatseid, aksessuaare, hooldusvahendeid jms. Samas keelab hageja ka teiste ettevõtete aktsiaid ja osakuid omandada. Kostja proovis töötada mujal ettevõttes, kuid see töö ei sobinud talle. Kostja oskused ei võimalda tal muud töökohta leida.
9.Kostja leiab, et töölepingus märgitud eritasu 500 krooni ei ole õiglane ega kompenseeri tema töökoha valiku piirangut ning antud tasu ei võimalda tal toime tulla ja ennast ära elatada. Kokkulepe, millega kostja põhiseaduslikust õigusest ja teenimisvõimalusest ilma kohase hüvituseta ilma jäetakse, on vastuolus heade kommetega ja tühine. Veel leiab kostja, et hageja on töötajatega töölepinguid sõlmides jätnud arvestama reaalsed riskid, et töölepingus toodud 500 krooni suurune lisatasu ja kahe aastane konkurendi juures töötamise keeld on ebaproportsionaalne. Hageja maksis lisatasu 500.- krooni töölepingu kehtivuse ajal ja see kompenseerib hageja väidetel kostja töökoha valiku piirangud nii töötamise ajal kui ka kahe aasta jooksul pärast töölepingu lõppemist. Kostja arvates on hageja nõue piirata kostja töötamist peale töölepingu lõppemist ebamõistlik. Hageja on kostja arvates jätnud tähelepanuta, et tänapäeval müüvad enamused kauplused jalanõusid ja nahktooteid ning nimetatud tegevusalad on märgitud enamuse ettevõtete tegevusvaldkondadeks. Seega keelab hageja sisuliselt kostjal üldse kaubandusettevõtetes ja teistes ettevõtetes töötamise. Lisaks eeltoodule töötas kostja hageja juures müüjana, kellele ei ole avalikustatud klientide informatsiooni ega hinnapoliitikat, millest tulenevalt ei saanud kostja kuritarvitada hageja poolt viidatud informatsiooni.
10.Kostja on seisukohal, et hageja saaks kostjalt konfidentsiaalsustasu tagasi nõuda töölepingu p 6.6. alusel ainult siis kui kostja oleks rikkunud nii töölepingu p 6.4 (konkurentsikeeld) kui ka p. 8.2, mis sätestab töötaja vaikimiskohustuse. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud töölepingu p. 8.2.
11.Kostja esitas dokumentaalsete tõenditena oma tööraamatu väljavõtte ja väljavõtte sotsiaalameti kodulehelt arvestusliku elatusmiinimumi ja minimaalse toidukorvi maksumuse kohta. Hageja vastus kostja vastuväidetele.
12.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga sellest, et töölepingus toodud tasu 500 krooni konkurentsist hoidumise ja ärisaladuse hoidmise eest on vastastikuse soorituse ebaproportsionaalsuse tõttu vastuolus heade kommetega.
13.Hageja ei nõustu ka kostja vastuses toodud väitega nagu ei oleks töölepingus märgitud eritasu 500 krooni õiglane ega kompenseeriks kostja töökoha valiku piirangut ning antud tasu ei võimaldaks kostjal toime tulla ega ennast ära elatada ning ka sellega, et kokkulepe, millega põhiseaduslikust õigusest ja teenimisvõimalusest loobutakse ilma kohase hüvituseta, on vastuolus heade kommetega ja seega tühine.
14.Hageja on seisukohal, et kostjale kui hageja juures töötanud klienditeenindajale sai hageja juures töötamise ajal teatavaks informatsioon mille avaldamine hageja konkurendile võiks tekitada hagejale kahju. Kostjal oli tööülesandeid täites juurdepääs hageja arvutisüsteemile, erinevate kaupluste andmebaasidele, allahindlusele, hinnakujunduse põhimõtetele, samuti töötajate motivatsioonisüsteemi kohta käivale infole ning püsikliendibaasile. Kuna kostja kasutas hageja arvutisüsteemi oma igapäevasetöö käigus, puutus ta ka kokku hageja konfidentsiaalse informatsiooniga. Hageja on seisukohal, et töötaja tööleasumine endise tööandja konkurendi juurde lühikese ajavahemiku järel pärast töölepingu lõppemist endise tööandjaga, tekitab endises tööandjas põhjendatud kahtlust, et töötaja rakendab konkurendi juures endise tööandja juures saadud kogemusi ja teadmisi ning võib muuhulgas kasutada endise tööandja juures töötajale teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni oma endise tööandja huvide vastaselt. Konkurentsikeelu eesmärk seisnebki selles, et vältida töötaja konkurendi juurde tööleasumisega tema eelmise tööandja juures omandatud kutseoskuste ja ärisaladuste rakendamist tööandja konkurendi huvides.
15.Hageja on seisukohal, et kostja väide, mille kohaselt oli hageja poolt talle makstud eritasu 500.- krooni kuus alla elatusmiinimumi, on asjassepuutumatu Tallinna Ringkonnakohus on oma 2.mai 2007. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-05-2261asunud seisukohale, et töötajale makstud eritasu on makstud ning et eritasu suurus on õiglane. Nimetatud tsiviilasjas olid poolteks samuti hageja ja tema endine töötaja ning hageja nõuded tulenesid töölepingust, mis kattub tingimustes ja sõnastuses käesoleva hagi aluseks oleva töölepinguga.
16.Hageja jääb oma seisukoha juurde, et tal on õigus nõuda kostjalt talle ajavahemikul 10. maist 2004.a kuni 24.juulini 2006.a. makstud eritasu ehk konfidentsiaalsustasu 12.000.- krooni tagastamist tulenevalt TLS § 50 p 6 sätestatust ning asjaolust, et pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe. Hageja on seisukohal, et kostja väide, et hageja saab lepingu järgi eritasu tagastamist nõuda üksnes juhul, kui kostja on rikkunud nii lepingu punkti 6.4. kui ka lepingu punkti 8.2 ja hageja ei ole tõendanud vaikimiskohustuse rikkumist kostja poolt, mistõttu on üks eritasu tagasinõudmise eeldustest täitmata, ei ole õige. Tulenevalt töölepingu nr 2429 punktist 6.6 on hagejal õigus nõuda eritasu tagastamist töölepingu kehtivuse ajal ja/või kahe aasta jooksul pärast töölepingu lõpetamist sama lepingu punktis 8.2 kokkulepitud vaikimiskohustuse rikkumise ja/või sama lepingu punktis 6.4 kokkulepitud konkurentsikeelu rikkumise korral.
17.Lisaks kõigele eeltoodule ei nõustu hageja ka kostja väitega nagu poleks hageja tõendanud, et ta kostjale eritasu maksnud on ning, et töölepingu p-s 4.1 nimetatud töötasu on palgamäär, mida töötaja on õigustatud saama tehtava töö eest ning mille tagasinõudmiseks puudub alus. Hageja viitab Tallinna Ringkonnakohtu otsusele, milles on asutud seisukohale, et palk koosneb PaS § 2 lg 1 kohaselt põhipalgast ja lisatasudest ning, et töölepingu p-s 6.5. olid pooled kokku leppinud, et 500.- krooni eritasu sisaldub töölepingu p-s 4.1. kokkulepitud palgamääras.
Kostja täiendav seisukoht pärast kohtu poolt asjas kirjaliku menetluse määramist.
18.09.10.2007.a.kohtule esitatud avalduses märgib kostja, et hageja poolt kohtule esitatud kostja palga arvestuse väljavõte ei kajasta reaalset olukorda, sest kostjale saadetud palgalipikutel ei ole kunagi kirjeldatud lisatasu 500.- krooni maksmist ning ka hageja raamatupidamine ei kajastanud kunagi nimetatud summade maksmist. Ka erineb hageja poolt esitatud tasude ja eritasude arvestus kostjale ülekannetega tehtud summadest. Kostja esitas nimetatu väite tõendamiseks oma pangakonto väljavõtte. Hageja seisukoht kostja 08.10.2007. vastusele.
19.Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud pangakonto väljavõte on ebausaldusväärne, sest sellel puuduvad ülekannete selgitused trükituna või on need käsitsi juurde kirjutatud. Dokumendi ebausaldusvääruse tõttu palub hageja jätta kostja konto väljavõtte tõendina arvestamata. Hageja on kostjale palka üle kandes märkinud alati, et kannab üle palga konkreetse kuu ja aasta eest ning muude töölepingujärgsete tasude ja müügipreemiate väljamaksmisel märkinud, et kannab üle palga ja palgatasud. Nimetatu tõendamiseks esitas hageja kostjale makstud maksekorralduste koopiad 2006.a. jaanuarist kuni juulini. Kohtuotsuse põhjendused.
20.Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis asub seisukohale, et hagi kuulub kohtuotsusega rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja töötas hageja juures klienditeenindaja ametikohal alates 10.maist 2004.a. ning, et tema palgamääraks oli alates tööleasumisest 3000.- krooni. Pooled ei vaidle ka selle üle, et alates 01.09.2004.a. muudeti kostja töölepingu p-s 4.1. kokkulepitud palgamäära 4000.- kroonini kuus ning, et tööleping poolte vahel lõpetati 24.07.2006 töötaja soovil. Kostja ei ole vaidlustanud ka seda hageja poolt hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostja asus pärast hageja juures töölepingu lõpetamist tööle AS-i A müüja ametikohale ning, et AS A on hageja konkurent.
21.Pooled vaidlevad selle üle - kas hageja maksis kostjale eritasu ehk konfidentsiaalsustasu; - kas hageja saaks kostjalt konfidentsiaalsustasu tagasi nõuda töölepingu p 6.6. alusel üksnes siis kui kostja oleks rikkunud nii töölepingu p 6.4 (konkurentsikeeld) kui ka p. 8.2, mis sätestab töötaja vaikimiskohustuse või saab hageja nõuda tagasi eritasu ka ainult konkurentsikeelu rikkumise korral: - kas kostjale, kes töötas hageja juures klienditeenindajana, sai teatavaks hageja juures töötamise ajal informatsioon mille avaldamine hageja konkurendile võiks tekitada hagejale kahju; - kas töölepingus sisalduv mittekonkureerimise kokkulepe (töölepingu p 6.4.) on töötaja õigusi oluliselt piirav ja seega vastuolus töölepingu seadusega ning PS §-is 29 lg 1 sätestatuga, mille kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning kas töölepingus kokkulepitud mittekonkureerimise kokkulepe on seetõttu TsÜS § 85 alusel tühine; - kas töölepingus märgitud eritasu 500 krooni on õiglane ja kompenseerib töötaja töökoha valiku piirangut või ei kompenseeri see piisavalt nimetatud piirangut ning antud tasu ei võimalda töötajal toime tulla ja ennast ära elatada, millest tulenevalt on selline kokkulepe heade kommete vastane ehk tühine ning - kas hageja poolt makstud 500.- krooni kuus konfidentsiaalsustasu on proportsionaalne keeluga kostjal hageja konkurendi juures töötada ka 2 aastat pärast hagejaga töölepingu lõpetamist.
22.Asja menetlemise käigus kohtus on leidnud tuvastamist, et poolte vahel sõlmitud kirjalikus
töölepingus leppisid pooled kokku muuhulgas järgnevas: - p 6.4 - Töötajal on keelatud osutada Tööandjale konkurentsi käesoleva lepingu alusel konkureerivateks loetavatel tegevusaladel nii Tööandja juures töötamise ajal kui ka kahe (2) aasta jooksul pärast käesoleva töölepingu lõpetamist, s.t Töötaja on kohustatud hoiduma tegutsemisest Tööandja konkurendi huvides töölepingu, tööettevõtulepingu, agendi- või muu tsiviilõigusliku lepingu ega ka muu alusel, hoiduma konkureerivate ettevõtete aktsiate või osakute omandamisest, osalemist selliste ettevõtete juhatustes, samuti hoiduma uute konkureerival alal tegutsevate ettevõtete asutamisest. - p 6.5. - vaikimiskohustuse täitmise ja kõlvatust konkurentsist hoidumise eest tasub tööandja töötajale töölepingu kehtivuse ajal konfidentsiaalsustasu 500.- krooni kalendrikuus, mis sisaldub töölepingu p-s 4.1. näidatud kuutasus. - p. 6.6. - lepingu p. 6.4. ja 8.2 sätestatud kohustuste mittetäitmise korral on töötaja kohustatud hüvitama süülise käitumisega tööandjale tekitatud kahju täies ulatuses seaduses sätestatud korras ning tagastama tööandjale p 6.5.kohaselt kõik saadud konfidentsiaalsustasud ja - p 8.2. – vaikimiskohustuse nõue käesoleva töölepingu p 8.1. järgi lasub töötajal lisaks töötamise ajal Tööandja juures ka kahe (2) aasta jooksul pärast töölepingu lõpetamist.
23.Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kas hageja maksis kostjale eritasu ehk konfidentsiaalsustasu või mitte. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et hageja kostjale konfidentsiaalsustasu maksis on tõendatud poolte vahel sõlmitud töölepinguga, täpsemalt selle p-ga 6.5, hageja poolt esitatud maksekorralduste koopiatega ning hageja poolt kostja taotlusel väljanõutud tõendiga, mis näitab kui palju maksis hageja kostjale palka ja lisatasusid 2006.aastal ning kui palju pidas sellelt kinni riigimakse. Kuigi nimetatud tõend ei kajasta kogu kostja töötamise aega hageja juures, puudub kohtul alus kahelda selles, et hageja kostjale enne 2006.a. eritasu ei maksnud, sest pooled olid töölepingu p-s 6.5. kokku leppinud, et 500.- krooni eritasu sisaldub töölepingu p-s 4.1. kokkulepitud palgamääras, mis on kooskõlas ka PaS § 2 lg 1 sätestatuga, mille kohaselt koosnebki palk põhipalgast ja lisatasudest. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt esitatud pangakonto väljavõte tuleb jätta kohtuotsuse tegemisel dokumentaalse tõendina arvestamata TsMS § 277 lg 4 alusel, sest sellele on tehtud juurdekirjutusi, millest tulenevalt ei ole esitatud tõend ehtne.
24.Järgmisena võtab kohus seisukoha kas hageja saab kostjalt konfidentsiaalsustasu tagasi nõuda töölepingu p 6.6. alusel või oleks see võimalik üksnes siis kui kostja oleks rikkunud nii töölepingu p 6.4 (konkurentsikeeld) kui ka p. 8.2. kokkulepitud vaikimiskohustust. Kuivõrd tööleping on kestvusleping ja VÕS § 1 lg 1 järgi tuleb võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldada ka töölepingule ning poolte ühist tahet lepingu p 6.6. osas kindlaks teha ei ole võimalik tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Seejuures tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg 5 sätestatut. Kohus, võttes arvesse eelpoolnimetatud asjaolud ning juhindudes lisaks eelpoolnimetatud seadusesätete ka VÕS § 29 lg 5 p 4 märgitust, mille kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada ka lepingu olemust ja eesmärki, asub kohus seisukohale, et tulenevalt töölepingu nr 2429 punktist 6.6 on hagejal õigus nõuda eritasu tagastamist töölepingu kehtivuse ajal ja/või kahe aasta jooksul pärast töölepingu lõpetamist sama lepingu punktis 8.2 kokkulepitud vaikimiskohustuse rikkumise ja/või sama lepingu punktis 6.4 kokkulepitud konkurentsikeelu rikkumise korral. Seega ei pidanud kostja rikkuma nii lepingu p. 6.4. ja 8.2. samaaegselt, et kohalduks lepingu p 6.6.
25.Nüüd võtab kohus seisukoha selles kas kostjale kui hageja juures töötanud klienditeenindajale sai hageja juures töötamise ajal teatavaks informatsioon mille avaldamine hageja konkurendile võiks tekitada hagejale kahju. Arvestades poolte vahel sõlmitud töölepingus kokkulepitud kostja tööülesandeid ja klienditeenindaja ametijuhendis märgitud kostja töökohustusi, asub kohus seisukohale, et
kostjale, kes oma igapäevaste tööülesannete täitmise käigus kasutas hageja arvutisüsteemi, olid tõenäoliselt teada hageja poolt klientidele tehtavad hinnapakkumise põhimõtted, püsikliendibaas, töötajate motiveerimise süsteem ning muu konfidentsiaalne informatsioon mida on võimalik kasutada uue tööandja juures endisele tööandjale kahjulikul viisil. Et takistada tööülesannete täitmise käigus teada saadava informatsiooni avaldamist tööandja konkurendile olidki pooled töölepingus kokku leppinud keelu töötajal töötada tööandja konkurendi juures.
26.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga nagu oleks poolte vahel sõlmitud töölepingus sisalduv mittekonkureerimise kokkulepe töötaja õigusi oluliselt piirav ja seega vastuolus töölepingu seadusega ning PS §-is 29 lg 1 sätestatuga mille kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning seetõttu TsÜS § 85 alusel tühine. Kohtule dokumentaalse tõendina esitatud kostja isikukaart tõendab, et kostjal on keskeriharidus õmblustehnoloogia alal. Müüja elukutse omandas kostja alles hageja juurde tööle asudes, mida tõendab poolte vahel 22.04.2004.a. sõlmitud koolitusleping. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal oleks olnud võimalik pärast töölepingu lõpetamist hagejaga leida tööd oma erialal või asuda tööle müüjana ükskõik millisesse kaubandusettevõttesse, mis ei tegele jalatsite, kottide ja/või nahkgalanteriitoodetega müügiga ega oleks seetõttu ka hageja konkurent. Kohus on seisukohal, et nähtuvalt poolte äriregistrikaartidest on AS A hageja konkurent.
27.Järgmisena võtab kohus seisukoha kostja väite osas kas töölepingus märgitud eritasu 500 krooni on õiglane ja kompenseerib töötaja töökoha valiku piirangut või ei kompenseeri see piisavalt nimetatud piirangut ning antud tasu ei võimalda töötajal toime tulla ja ennast ära elatada, millest tulenevalt on selline kokkulepe heade kommete vastane ehk tühine. Kostja töölepingust ilmneb, et alates 10.maist 2004.a., mil kostja hageja juurde tööle asus oli tema palgamääraks. 3000.- krooni ja alates 01.09.2004.a. muudeti kostja palgamäära 4000.kroonini kuus. Töölepingu p. 6.5. kohaselt oli konfidentsiaalsustasu suuruseks kostjal 500.krooni, mis sisaldus palgamääras. Seega moodustas kostja poolt saadud konfidentsiaalsustasu esialgu 16,7 % kostja töötasust ja hiljem 12,5 % kostja töötasust. Kohus on seisukohal, et nimetatud protsentides tööandja poolt makstud konfidentsiaalsustasu võrreldes kogu töötaja palgamääraga, saab pidada õiglaseks tasuks konkurentsikeelu rikkumise eest ning see kompenseerib töötajale töölepinguga seatud piirangu mitte asuda konkurendi juurde tööle tööandja juures töötamise ajal ja ka kahe aasta vältel pärast töölepingu jõustumist. Sellisele seisukohale on analoogilises kohtuvaidluses asunud ka Tallinna Ringkonnakohus (tsiviilasi 2-05-2261), kusjuures oluline on märkida, et hagejaks nimetatud kohtuvaidluses oli sama tööandja kes käesolevas vaidluses. Kohus nõustub hagejaga selles, et ainuüksi ebamõistlikult madalale eritasule tuginedes ei saa lugeda sellist kokkulepet vastuolus olevaks heade kommetega. Pealegi kinnitab Eesti Kaupmeest Liit oma vastuses hagejale, et antud valdkonnas on samadel tingimustel kokkulepete sõlmimine tavapärane. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et kokkulepe konkurentsi osutamisest hoidumiseks oleks sõlmitud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või, et kostjat oleks sunnitud selliseks kokkuleppeks raskete asjaolude kokkusattumise mõjul või hageja poolt kostja rasket olukorda ära kasutades, mistõttu ei ole poolte vahel sõlmitud kokkulepe konkurentsi osutamisest hoidumiseks tühine ka eeltoodud põhjendustel.
28.Arvestades kõike eeltoodut ning juhindudes TLS § 50 p 6, mille kohaselt peab töötaja hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga ning, et need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuse täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust, samuti sellest, et pooled sõlmisid kokkuleppe konkurentsikeelu osas töölepingu punktis 6.4. ja leppisid lepingu p-s 6.6. kokku, et p-s 6.4. kokkulepitud kohustuse rikkumise eest peab töötaja lepingu p-s 6.5. kohaselt saadud konfidentsiaalsustasu tagastama, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagetav 12.000.- krooni.
Menetluskulude jaotamine
29.Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi täielikult ja pooled taotlesid jätta nende poolt kantud menetluskulud üksteise kanda, jaotab kohus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel nii, et hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
Kohtunik.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.