TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

RESOLUTSIOON

Menetluskulud

Narva Linna Sotsiaalabiameti avaldus K.M üle eestkoste seadmises

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja

Tsiviilasi nr 2-07-24172

määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

ASJAOLUD

27.06.2007.a Narva linna Sotsiaalabiameti poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt on K.M vanaduspensionär. Tal on tuvastatud vaskulaarne dementsus ja on määratud raske puue. K.M vajab järelvalvet, juhendamist ja kõrvalabi suhtlemisel, raha arvestamisel ning olmeprobleemide lahendamisel. Raske puude tõttu ei ole K.M võimeline iseseisvalt sooritama mingeid tehinguid. Arstliku ekspertiisi 17.05.2007.a otsuse kohaselt on tal raske puue, samuti vajab ta ööpäevaringselt hooldust, kõrvalabi ja järelvalvet, kuna võib oma tegevusega või tegevusetusega tekitada kahju iseendale või teistele inimestele. Oma raske puude, vaskulaarse dementsuse tõttu vajab K.M eestkoste seadmist enda üle tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Kohus määras 29.06.2007.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. K.M psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati 25.07.2007.a SA Narva Haigla ekspertiisikomisjoni ekspertide poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (ekspertiisiakt nr. 38). Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 525 O.D arvamust tema eestkostjaks määramise kohta. O.D ei vaielnud vastu enda eestkostjaks määramisele oma vanaemale K.M-le. Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 523 Narva linna Sotsiaalabiameti arvamust, kes ei vaielnud vastu O.D eestkostjaks määramisele K.M-le. Narva linna Sotsiaalabiamet on arvamusel, et K.M ei saa oma tegusid õigesti hinnata ja neid juhtida ning ta ei ole võimeline sooritama mingeid tehinguid. Iseseisva eluga toime ei tule. Oma tervisliku seisundi tõttu vajab ööpäevaringset hooldust, kõrvalabi ja järelvalvet Arvestades seda palub avaldaja määrata O.D K.M eestkostjaks kolmeks aastaks.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Eestkostetava esindaja, puudutatud isikud ja Narva linna Sotsiaalabiameti esindaja toetasid avaldust ja paluvad määrata K.M eestkostjaks O.D.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostetava esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel kohus lahendab täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PKS § 93 eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PKS § 95 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt 2(4)

Tsiviilasi nr 2-07-24172

määratud eestkostja. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 35 nähtub, et K.M kannatab vaskulaarse dementsuse all. K.M vaimne seisund ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ning neid juhtida. Ta pole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Tema suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine, kes peab aitama tal toime tulla olmeprobleemidega, tegema tema eest tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. K.M vajab eeskostet oma elu lõpuni, kuna psüühiline seisund ei parane, vaid võib veelgi halveneda. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. O.D on andnud oma nõusoleku eestkostjaks määramise kohta. Rahvastikuregistri elektroonilise andmete kohaselt alates 26.10.2007 on O.D uueks perekonnanimeks „Kh“. Ekspertiisi akti kohaselt ei võimalda K.M vaimne seisund teda kohtuistungil ära kuulata, seega ei ole ta võimeline oma tahet kohtuistungil avaldama. Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Kohus kuulas 22.10.2007.a K.M ära isiku tavalises keskkonnas, kuna see oli kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaielnud. K.M andis oma nõusoleku O.D (Kh) eestkostjaks määramiseks talle. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. PKS § 96 sätestatud eestkostjaks määramist välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt TsMS § 478 lg 1 ja 526 lg 1 kohus määrab eestkostja määrusega. Kohus määrab K.M eestkostjaks O.Kh (endine D) kolmeks aastaks ehk kuni 31.10.2010.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Vastavalt TsMS § 172 lg 2 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohtukulud jäävad riigi kanda. Määrus on tehtud eelpooltoodu alusel ning juhindudes TsÜS §-st 8 lg 3, PKS §-st 92 lg 4, 96, 101 lg 1, lg 2 ja TsMS §-st 172 lg 2, 478 lg 1, 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2.

3(4)

Tsiviilasi nr 2-07-24172

Tamara Šabarova Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.