Muud › Muud hagiasjad

majandamiskulude eest 22 703,69 krooni, millele lisanduvad viivised 460,98 krooni. Korteriühistu võttis üldkoosolekul vastu otsuse selle kohta, et kostja peab oma võlgnevuse tasuma ja näitas ära võlgnevuse suuruse. Kostja korteriühistu otsust ei vaidlustanud. Hageja palus kostjalt välja mõista 23 164,67 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Jaanuarini 2000 tasus kostja kõik hageja esitatud arved kommunaalteenuste eest, sihtotstarbelised maksed ja muud maksed vastavuses hageja põhikirjaga. Alates 03.01.2000 hagejapoolse küttesüsteemi ümberehitamise tagajärjel katkes neljale radiaatorile viiest, mis olid ette nähtud kostja korteri kütmiseks, sooja vee pealevool tsentraalsest elamu küttesüsteemist. Kostja pöördus enne 23.01.2000 korduvalt hageja poole suuliste avaldustega võtta kasutusele meetmed kütte taastamiseks tema korteris. Hageja juhatuse liige veendus radiaatorite külmuses, kuid midagi ette ei võetud. 23.01.2000 esitas kostja hagejale kaks avaldust, milles palus mitte arvestada kostjale tasu olematu kütte eest ja lülitada kostja korter keskkütte süsteemist välja. 30.01.2000 põhjusel, et hageja ei taastanud kostja korteris küttesüsteemi, saatis kostja hagejale avalduse, et 1,5 aastat tagasi vahetatud viiest radiaatorist neli ei tööta ning kostja kavatseb tasuda korteri kütte eest 1/5 kütte eest nõutavast summast. Alates jaanuarist 2000 küttis kostja korterit elektriga, mille tagajärjel tõusis kostja elektri tarbimine 40 % võrra. Enne järgmise kütteperioodi algust ei võtnud hageja kasutusele mingeid meetmeid keskkütte taastamiseks kostja korteris. 31.10.2000 saatis kostja hagejale taas avalduse, milles soovis vastuseid, miks hageja ei ole vastanud kostja eelnevatele avaldustele, miks ignoreeriti 2000 aprillis toimunud üldkoosolekul nimetatud probleemi, miks hageja ei ole võtnud kasutusele olukorra lahendamiseks meetmeid ning teatas, et on demonteerinud keskkütte radiaatorid ning palub keskkütte eest mitte arveid esitada. 18.12.2000 saatis kostja hagejale kirjaliku avalduse, milles selgitas tekkinud olukorda ja põhjust, miks kostja tasub 20% ulatuses talle esitatud arveid keskkütte eest ning palve taastada kostja korteris keskküte. 23.01.2001 saatis kostja hagejale kirja, milles palus vastust, miks hageja tema avaldustele ei vasta ning teatas, et võtab endale kohustuse tasuda keskkütte eest 20% arvestatud summast. Järgmise kütteperioodi alguseni ei võtnud hageja ette mingeid meetmeid kostja korteri küttega varustamise osas. 13.10.2002 saatis kostja hagejale taas avalduse, milles nentis, et kolme aasta vältel ei ole hageja tema palvetele kütte tagamiseks kostja korteris midagi teinud, et hageja arvestab kostjale olematu kütte eest arveid ning et hageja ei täida oma kohustust hoone mõistlikul hooldamisel. Hageja läbiviidud keskküttesüsteemi ümberehitamise tulemusena halvenes ka teiste ühistu liikmete korterite küte. Hageja ei ole olukorra parandamiseks midagi ette võtnud. Järgnevatele kostja kirjadele hageja postkontorisse järgi ei läinud ja need on tagastatud hoiutähtaja möödumisel kostjale. Kostja on õigustatud tasuma hageja esitatud arvetest kütte osas 20%. Alates detsembrist 1999 on tasumata summa 16 451,55 krooni. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Evgeny Domrinilt KÜ Lans kasuks välja 11 490,21 krooni. Kohus jättis menetluskulud poolte kanda. Vaidlus on kohustuse olemasolu ja võlgnevuse suuruse üle. Vaidluse lahendamiseks on vajalik välja selgitada, kas kostjale osutati teenust, kas kostjal on kohustus, mida ta ei ole täitnud ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Vaidlust ei ole, et hageja haldab elamut x Tallinnas ja vahendab elanikele kommunaalteenuseid ning kostja on korteriühistu liige. Esitatud tõenditest nähtub, et hageja väljastas kostjale perioodil septembrist 1999 augustini 2004 arveid, mille eest kostja tasus osaliselt. Hageja väljastatud arvetest ja hagejale esitatud soojaarvetest

2(7)

nähtub, et hageja vahendas kostjale kütteteenust vaidlusalusel perioodil. Hageja ei tõendanud, et põhikirjaga või üldkoosoleku otsusega oleks kehtestatud kord kulude tasutuks arvestamise kohta, kui arved on tasutud osaliselt. 06.01.2006 hagi täpsustuse kohaselt võlgneb kostja raamatupidamise õiendi järgi 23 917 krooni, mis koosneb ekspluatatsioonikuludest summas 3 646 krooni ja remondikulust 20 270 krooni. Hagi täpsustuse lisana esitatud raamatupidamise väljavõttest selgub, et võlg koosneb 31.08.2004 seisuga võlast 22 703,69 krooni ja viivisest 460,98 krooni. Kohus lähtus võla suuruse kindlaksmääramisel raamatupidamise väljavõttest, sest raamatupidamise programmi muutmine arvandmete osas ei ole tõenäoline, kuna info laekub perioodiliselt selle info tekkimise ajal. Õiendist nähtub, et see koostati 06.01.2006 hageja juhatuse liikme poolt. Hageja väited, et tasumata on remondikulud ja ekspluatatsioonikulud, on vastuolus muude tõenditega. Kogu menetluse kestel vaidlesid pooled küttesüsteemi töö üle ja kostja väitis korduvalt, et tasumata on vaid küttearved. Esitatud tõenditest nähtub, et pooled pidasid alates 2000 jaanuarist kirjavahetust nimelt küttearvete tasumise ja küttesüsteemi töö üle. Raamatupidamise väljavõttest nähtub, et hageja esitas kostjale küttearveid summas 22 980,43 krooni. Kostja ei vaielnud vastu hageja väitele, et kostja tasus vaidlusalusel perioodil 06.01.2006 õiendis näidatud summa 43 415 krooni ja arveid esitati summas 67 332 krooni. Kostja vaidles vastu üksnes küttekulude suurusele, muus osas ei ole ta temale arvestatud kulutusi vaidlustanud. KÜS § 51, § 13 lg 4 ja § 151 järgi ka juhul, kui lepingute subjektiks on korteriühistu, jagunevad nende alusel tehtavad kulutused korteriomanike vahel lähtuvalt nende tegemise ajast. Korteriomandi omanik peab arvestama, et ta peab osalema võrdeliselt teiste kaasomanikega elamu majandamiseks vajalike kulutuste katmises. Kohustus kanda elamu majandamisest tulenevaid kulutusi tuleb kostjale KOS § 13 lg-st 1, mitte korteriühistu koosoleku otsusest, samas on korteriomandi omanikel õigus määratleda seaduses sätestatud võrdelisuse põhimõttest erinev kulude jaotus. Hageja väide, et korteriühistu 22.05.2005 üldkoosolekul kohustati kostjat tasuma küttekulud 100 % ulatuses, ei ole õige, sest esitatud protokolli järgi kohustati kostjat küttesüsteem enda kulul taastama. Üldkoosolek ei otsustanud kostja poolt küttekulude tasumist. Seetõttu ei saa kostja kohustus tuleneda üldkoosoleku otsusest vaid seadusest. Korteriühistu loomisel lepivad korteriomandi omanikud KÜS § 2 järgi kokku, et elamu majandamisega tegeleb korteriühistu ja korteriomandi omanikud korteriühistu liikmetena tasuvad majandamise kulude eest. Poolte õigused ja kohustused lepitakse KÜS § 4 lg 2 ja MTÜS § 7 lg 1 ja 2 järgi kokku ühistu põhikirjas. Selline kokkulepe on käsitletav mitmepoolse lepinguna TsÜS § 67 lg 2 ja VÕS § 8 lg 1 mõttes ja eeldab mõlema poole poolt oma kohustuste täitmist. Korteriühistu eesmärgist tulenevalt on hagejal kohustus tagada elamu varustamine kommunaalteenustega ja kostjal on kohustus teenuste eest tasuda. Kommunaalteenustega varustatuse tagamine tähendab mh, et vahendatav kommunaalteenus täidab oma funktsiooni. Kostja pöördus korduvalt (30.01.2000, 23.01.2000, 31.10.2000, 18.12.2000, 23.01.2001, 13.10.2002, 27.10.2002) hageja poole palvega tagada tema korteris elamiseks vajalik temperatuur. Kostja väited, et hageja keeldus kõikide avalduste vastuvõtmisest, ei ole õige. Kostja esitatud tähitud kirjade ümbrikest nähtub, et kostja adresseeris osad avaldused tema enda elukoha aadressile. Hageja avalduste vastuvõtmisest keeldumisena ei saa käsitelda seda, kui kostja saatis hagejale mõeldud avalduse tähitud kirjaga enda aadressil ja hageja ei võtnud avaldust kostja aadressilt vastu. Kostja saatis avaldused, mis puudutavad küttesüsteemi mittetöötamist, hageja juhatuse liikmetele ja korteriühistu registriaadressile. Korteriühistu 21.02.2000 ja 30.11.2000 vastusest selgub, et hageja sai kostja avaldused kätte ja esitas nõude küttesüsteem taastada, kuid kostja nõudmisele tagada

3(7)

küttesüsteemi töö, hageja ei vastanud. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et vaidlusalusel perioodil kostja korteris asuv küttesüsteem töötas. Kostja elektriarvetest nähtub, et vahetult pärast küttesüsteemi renoveerimistööde lõppu tõusis hüppeliselt kostja elektrikulu. 23.11.2004 eelistungil möönis hageja esindaja, et talle on teada kostja küttesüsteemi probleemid. Elektrienergia tarbimise hüppeline tõus võib olla põhjendatud sellega, et kostja oli sunnitud elamiseks vajaliku toatemperatuuri tagamiseks kasutama lisakütet elektriradiaatorite näol. Kohtu määratud ekspertiisist nähtub, et korteri nr 2 küttesüsteem ei töötanud pärast renoveerimistööde teostamist. Ekspert ei leidnud selle põhjust. Ekspert on seisukohal, et juhul, kui kostja korter eraldada eraldi küttesüsteemiks, moodustaks kostja korteri temperatuurist 70 % maja üldise küttesüsteemi tarnitav soojus. Kohus nõustus eksperdi järeldusega. Kostja korter asub korrusmajas ning on ümbritsetud teiste korteritega ja maja trepikojaga. Kostja korter saab soojuse nii korteri sees asuvatelt küttekehadelt kui ka korterit ümbritsevalt maja teistelt osadelt. Kostja pidi tasuma 16 086,30 krooni kütte eest. Kostja tasus küttearvetest 20 %, seega kuulub kostja poolt tasumisele veel 50 % küttearvetest, mis on 11 490,21 krooni. Hageja palus välja mõista kostjalt ka viivise 460,98 krooni. Hageja ei toonud välja, millisel alusel, millisest summast ja millise perioodi eest ta viivist arvestas ning seetõttu ei kuulu viivise nõue rahuldamisele. Teised eksperdi seisukohad, sh eksperdi seisukohad võlgnevuse suuruse ja kujunemise kohta, on õiguslikud ning kohus neid ei arvestanud. Stanteks I OÜ koostatud dokumentaalset tõendit ei saa käsitleda ekspertiisiaktina, sest seda ei ole koostanud riiklikult tunnustatud ja kohtu määratud ekspert. Dokumendis toodud järeldused, muuhulgas hinnang kohtu määratud ehitustehnilisele ekspertiisile, ei ole tehnilist laadi, vaid õiguslikud. Kohtu määratud ekspertiisile annab hinnangu kohus. Kohus nimetatud dokumentaalse tõendiga ei arvestanud, sest see ei ole usaldusväärne ning selle järeldused ei ole faktiliste asjaolude kohta. AS Korda projekt lisadega ja Velvantor OÜ teostatud objektide loetelu ei ole asjakohased tõendid, kuna tõendavad tööde projekteerimist ja teostamist. Pooled ei vaidle selle üle, et elamus x toimus küttesüsteemi renoveerimine. Kostja väide, et materiaalõiguslikult võlga ei ole, sest hageja on kütteteenuse eest teenuse osutajale tasunud ja teised korteriühistu liikmed on selleks võimaldanud kasutada oma rahalisi vahendeid vastavalt 22.05.2005 üldkoosoleku protokollile, ei ole õige. Kohtule esitatud protokollist nähtub, et nimetatud otsus ei osutunud vastuvõetuks. KOS § 11 lg 1 p-st 1, § 1 lg-test 1 ja 2, § 2 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et elamusisese küttesüsteemi püstikud on korteriomanike kaasomandis. Hageja väide, et kostja tegevus küttesüsteemi muutmisel on õigusvastane, st puudub kaasomanike nõusolek küttesüsteemi muutmiseks, on õige, kuid väidetava õigusvastase tegevusega tekitati kahju mitte hagejale vaid teistele korteriomandi omanikele, seega ei ole hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist kostjalt. Kohus ei võtnud seisukohta kostja poolt nn küttesüsteemi väljalõikamise ja taastamise osas, sest selle kohta hageja nõuet ei esitanud. Apellatsioonkaebuse põhjendused Evgeny Domrin palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kohus tuvastas, et kostja küttesüsteem lakkas töötamast 2000.a. ja küttesüsteemi taastamiseks ei võtnud hageja ebamõistlikult pika aja jooksul midagi ette, mistõttu oli kostja sunnitud otsima alternatiivse kütte võimalusi ja seadistas korteri ümber elektriküttele.

4(7)

Vaidlus on selles, kas kaudselt köetava ruumi küttekulu tingimustes, kus seda köetakse autonoomse süsteemi abil, saaks olla 20% tavapärastest kuludest. Oktoobrist 2000 olid kostja korteris radiaatorid demonteeritud, so soojaeraldus ruumi sai toimuda ainult läbi korterit läbiva tagasivoolu magistraali. Küttesüsteem hoones on ehitatud selliselt, et pealevoolu toru (soojasõlmest tuleva temperatuuriga) kostja korterit ei läbi. Seega soojahulk, mis kostja korterisse sai eralduda, oli sooja jääk pärast ülemise korteri kütmist. OÜ Ehitusekspert 04.04.2005 eksperthinnangusse nr KO-1/05 tuleb suhtuda kriitiliselt. Puudused ekspertiisis on eelkõige tingitud KÜ Lans dokumentatsiooni puudulikkusest nii ehitustegevusele kui küttekulude arvestusele. Ekspertiisiakti p-s 3.2 leidis ekspert, et hoone üldküttebilansist tuli kostjal kanda 10,03 %. Ekspertiisiaktist ei nähtu, kuidas ekspert arvestas kostja autonoomse elektrikütte tulemit hoone üldises küttebilansis. Tuvastatud elektrienergia tarbimise kasv tõendab täiendavat kütmist. Ekspert lähtus põhjendamatult eeldusest, et kogu vajaminev küte saadi hageja küttesüsteemist. Ekspert märkis järelduste p-s 3.4 alapunktis 1, et kostja üldist küttekulude võlga ei olnud võimalik määrata. On arusaamatu, mille alusel saab rääkida rahalisest nõudest. Ekspert koostas kostja korteri soojabilansi eeldusel, et korter ei asu hoones. Ekspert võttis aluseks temperatuuri -21 C, mis on Eesti tingimustes kogu kütteperioodi ulatuses erandlik temperatuur. Küttesüsteemi iseloomustamiseks kasutab ekspert PI „Kommunaalprojekt“ tööd nr T-44-89/1991. Selle projekti alusel ei ole kunagi töid teostatud. Neil asjaoludel pöördus kostja Stanteks I OÜ poole, et saada probleemi suhtes spetsialisti arvamus. Stanteks I OÜ juhtis tähelepanu puudustele nii juhendmaterjalis kui ka järeldustes. P-s 3.3 on eksperdi pakutud kulude katmise protsent tehnilisest küljest põhjendamatu. Pakutud metoodika järgi oleks elamu küttevajadus kaks korda suurem kui projekteeritud vajadus. Arvutus on koostatud põhimõttel, et korter 2 ei ole üldse köetav, mis on asja materjalidega ümber lükatud. Stanteks I OÜ esitas kokkuvõtte osas II võrdluse soojavõimsuses: radiaatorid 6152 W läbivad torud 150W, so kui eeldada, et esitatud radiaatorite võimsus oli hädavajalik korteri nr 2 kütmiseks, siis pärast nende väljalülitumist säilis esialgsest küttevõimsusest 2,4%. Hoones asuvate ruumide temperatuurivahest tingitud sooja ülekandumine ei ole võimalik 15 kraadi C ulatuses. See eeldaks olukorda, kus korteri 2 temperatuuri +18 kraadi C juures oleks kõrvalkorteri temperatuur +33 kraadi C. Kokkuvõtvalt selgus, et korteri kaugkütte/keskküttesüsteemi küttevõimsuse vähenemisel 100%-lt 2,4 %-le ja täiendava autonoomse kütte olemasolul tuleb siiski tasuda 70% küttekuludest. Nimetatud olukord on võimatu. Kohus lükkas Stanteks I OÜ arvamuse tagasi formaalsetel põhjendustel, kuid ei lükanud ümber ilmselgeid vastuolusid OÜ Ehitusekspert eksperdiarvamuses. Stanteks I OÜ seisukohtadega mittearvestamine ei ole põhjendatud, kuivõrd tegemist on ettevõtjaga, kelle põhitegevuseks on küttesüsteemid. Rahaline nõue on ebaselge ja seda puudust ei ole menetluse käigus kõrvaldatud. Rahalise nõude ebaselguse tõttu tuleb nõue ainuüksi sel põhjusel jätta rahuldamata. OÜ Ehitusekspert ekspertiisiakti p-s 2.4 sai ekspert kütte võla arvestamisel vaheks 18 568,61 krooni. Ekspertiisiakti p-s 2.6 alapunktis 2 nähtub summa 18 240 krooni saamise loogika. Selleks, et saada hagi nõudele lähedane summa, on perioodi 01.09.1999-01.08.2004 küttekulule 15 831 krooni lisatud hagi nõude väline periood 01.09.2004-01.03.2005 summas 2410 krooni.

5(7)

Kostja teostatud makseid käsutas hageja meelevaldselt ja arvestas makstud summad kulude katteks, mida arved ei sisalda. Esitatud maksete kviitungitest nähtub, et eelmise makseperioodi viivis on summeeritud võlaga ja järgmisel kuul on arvestatud viivis ka viiviselt, mis ei ole seadusega lubatud. Segadus on maksetega 01.03.2003-01.07.2003. Kui kostja peaks tasuma 100% küttest vaidlusalusel perioodil või mingi protsendi sellest, peaks olema tuvastatav baassumma, millest lähtutakse. Selliseid andmeid hageja ei esitanud. Kostja esitas põhiistungiks arvestuse kohustuste tekkimise ja kandmise kohta, millest nähtub, et nn arvestuslik võlgnevus saaks tekkida juhul, kui hageja leiab, et tal on õigus saada kostjalt hüvitust 100% küttekulude eest. Asjas on tehtud kaks ekspertarvamust, millele tuginedes saab väita, et kostja on tasunud küttekulusid isegi rohkem. Hageja ei väitnud, et kostja korter on alaköetud või täielikult kütmata ja seetõttu kandub hoone tsentraalkütmisest saadud soojus üle kostja eluruumidesse. Kuna kostja kütab korterit elektriradiaatoritega, siis faktilist sooja ülekandmist ei toimu või see on minimaalne (2,4 %). Varasemal perioodil oli kasutusel mõiste “kaudselt köetavad eluruumid“, mille all peeti silmas ruume, mida läbivad keskkütte torustikud ja seal puudub täielikult muu kütmise võimalus. Selliste ruumide küttekuluks arvestati 20% tavalisest kulust. Käesoleval juhul tasus kostja kütet eeldusliku olukorra alusel, et tema korteris küte täielikult puudub, kuid nii see ei ole. Vastus apellatsioonkaebusele KÜ Lans ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja ringkonnakohtu otsusega jätta hagi rahuldamata. Hageja haldab elamut Tallinnas x, milles asub kostjale kuuluv korteriomand (korter 2). Maakohus on vaidluse lahendamisel õigesti kohaldanud KOS § 13 lg-t 1 ning KÜS § 2. Maakohus leidis, et korteriomanik on kohustatud tasuma ühistule elamu haldamise ja vahendatud teenuste eest. Vastavalt hageja õiendile on hageja esitanud elamu haldamise ja kommunaalteenuste vahendamise eest kostjale arveid summas 67 332 krooni ja kostja on tasunud 43 415 krooni (lk 211). Hageja väitis, et tasumata on majandamis- ja ekspluatatsioonikulud, kuid kostja selgitas, et ta on hageja poolt esitatud arvete alusel maksnud alates 1999 sügisest keskkütte eest 20%, kuna hageja ei ole taganud tema korteris kütmist. Vaidlust ei ole selles, et kostja on oma korterist keskküttesüsteemi radiaatorid lahti ühendanud. Hageja sellega nõustunud ei ole ja nõuab 100 % küttekulu maksmist. Kohtul tuli tuvastada, kui palju peab kostja tasuma keskkütte eest. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja oli õigustatud loobuma hageja poolt vahendatavast keskküttest. Korteriühistu eesmärgist tulenevalt peab ühistu oma liikmeid varustama kommunaalteenustega. Kostja väidete kohaselt 1999. aasta sügisel pärast keskküttesüsteemi remonditöid tema korteris paiknevast 5-st radiaatorist 4 ei soojenenud. Kostja on pöördunud korduvalt hageja poole palvega tagada korteris normaalne temperatuur. Seda tõendavad kostja poolt hagejale saadetud kirjad ja hageja vastused neile 21.02.2000 ja 30.11.2000. Ebaõige on maakohtu järeldus, et kostja on saatnud avaldused iseenda aadressile. Korteriühistu juhatuse liikmele V.Vorobjovile saadetud kirjadele on märgitud aadressiks Tallinn x (endine x), kuid kostja aadress on Tallinn x (endine x). Probleeme kostja korteri kütmisega tõendab Tallinna Tarbijakaitse Nõuandla kiri nr 2-2/5 14.04.2003 (lk 24), mille kohaselt on kostja abikaasa pöördunud abi saamiseks nõuandla poole 2000 jaanuaris. Ka hageja on möönnud, et pärast keskküttesüsteemi

6(7)

renoveerimistööde lõpetamist oli küttesüsteemi töös probleeme ja maja ei soojenenud ühtlaselt. Kuna hageja ei suutnud tagada pikema aja vältel kostja korteri kütmist ja kostja oli teda probleemist teavitanud, siis leiab kolleegium, et kostja oli õigustatud keelduma sooja eest tasumisest ja oma korteris küttesüsteemi muutma. Kostja on selgitanud, et 2000. aastal demonteeris ta radiaatorid ja alates sellest on ta kütnud korterit elektriga. Radiaatorite demonteerimisest teavitas kostja hagejat, kuid viimane sellega ei nõustunud ja kohustas kostjal süsteemi taastama. Maakohtu seisukoht, et kostja ei pea tasuma sooja eest, mida ta ei ole saanud, on õige. Poolte vahel on vaidlus, kui suures ulatuses pidi kostja soojusenergia eest tasuma. Maakohus on määranud ekspertiisi, mille eesmärgiks oli tuvastada, kui suure hulga elamu kogusoojusest sai kostja kaudselt. Ekspert on ekspertiisi p-s 3.3 leidnud, et kostja korterit köetakse kaudselt elamu soojuse arvelt 70 % ulatuses. Kostja on esitanud kohtule Stanteks I OÜ arvamuse (lk 174-177), mis on TsMS § 272 lg 2 järgi dokumentaalseks tõendiks. Dokumendist tuleneb, et kui eluruumide temperatuurid on võrdsed, siis ei kandu soojus kaudselt ühest ruumist teise. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendamatult jätnud Stanteks I OÜ arvamusest tulenevad tehnilised seisukohad arvestamata. Kolleegiumi arvates tuleb mõlemat arvamust hinnata kogumis. Kriitiliselt tuleb suhtuda ekspert Lembit Sõmera arvamuses toodud järeldusse 70% maja soojuse kaudse ülekandumise kohta kostja korterisse. Ekspert on korteri eraldanud tinglikult autonoomse tervikuna ja on jätnud arvestamata selle, et kostja kütab oma korterit elektriga. Seega ei olnud tegemist kütmata ruumidega ja sooja ülekanne ei saanud olla määras, mida näitas ekspert oma arvamuses. Eeltoodu tõttu tuleb suhtuda ekspert Lembit Sõmera ekspertiisiaktis toodusse kriitiliselt. Samas ei ole vaidlust selles, et kostja korter on saanud seda läbivate püstikutorude ja kõrvalkorterite ning koridoride seinte kaudu mingi osa maja soojusest. Kostja on väitnud, et ta on tasunud 20% talle esitatud soojaarvetest. Kolleegiumi arvates ei tulene kohtule esitatud tõenditest, et kostja peaks kaudsete küttekulude eest tasuma rohkem, kuna suurema hulga soojuse kandumine kostja korterisse ei ole tõendatud. Hageja õiendi kohaselt on ajavahemikus 31.08.1999 kuni 31.08.2004 arvestatud küttele 22 980 krooni, millest 20% on 4 596 krooni. Seega oli kostja õigustatud jätma tasumata 18 384 krooni. Hageja andmete kohaselt on kostja jätnud tasumata 23 917 krooni. Samas selgub hageja õiendist (lk 211), et ühistu on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt viivist 6 243 krooni, mille on hageja lugenud kostja poolt tasutuks. Kuna kostjal ei olnud hageja ees võlga, siis ei olnud hagejal alust arvestada ka viivist. Järelikult on viivis arvestatud ja tasutuks loetud ebaõigesti. Seega on kostja tasunud kütte eest tasumisele kuuluva vähemalt 20% ulatuses ja hageja nõue tema vastu tuleb jätta rahuldamata. Õige on kaebuse väide, et hageja ei ole suutnud rahalist nõuet selgelt ja ühetimõistetavalt esitada. Hageja poolt esitatud võla arvestustes ( lk 60-61, 132-134 ja 211) on andmed erinevad ja hageja ei ole osanud neid erinevusi põhjendada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt tuleb käesolevas menetluses kohaldada kuni 31.12.2005 kehtinud seadust. Seoses hagi rahuldamata jätmisega ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 järgi hagejalt kostja kasuks välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulude katteks 1 158 krooni. Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 2 158 krooni.

Ülle Jänes

Margo Klaar

Iko Nõmm

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.