2-06-570 Andrei Ševljakovi hagi OÜ Refonda vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks Harju Maakohtu 12.06.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andrei Ševljakovi ja OÜ Refonda apellatsioonkaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
09.oktoobril 2007, avalik kohtuistung Hageja Andrei Ševljakov, lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja OÜ Refonda, esindajad Svetlana Kravtšenko ja Olesja Polehhina
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12.06.2007 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.OÜ Refonda ja Andrei Ševljakov sõlmisid 24.08.2005 määramata ajaks töölepingu neljakuulise katseajaga, mille järgi asus A. Ševljakov tööle meistri ametikohal. Tööandja lõpetas 17.10.2005 temaga töölepingu TLS § 86 p 5 alusel katseaja mitterahuldavate tulemuste tõttu.
2.A. Ševljakov esitas 02.11.2005 Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja kuue keskmise kuupalga suuruse hüvitise väljamõistmiseks. Avalduse põhjenduste kohaselt jäi A. Ševljakovile arusaamatuks, miks temaga tööleping lõpetati. Tööandja ei reageerinud ka tema 20.10.2005 kirjale, kus ta palus vallandamise põhjuseid täpsustada. Tööandja ei selgitanud A. Ševljakovile õigeaegselt tööülesandeid. Töölepingu p-s 2.2. on märgitud, et töö sisu on kirjeldatud ametijuhendis. A. Ševljakov ei ole ametijuhendit näinud. Seega ei ole võimalik kindlaks teha, millised
olid tema tööülesanded. Arvestades eeltoodut ei saa tööandja põhjendada, miks olid katseaja tulemused mitterahuldavad. Järelikult puudusid töölepingu lõpetamiseks vastavad asjaolud ja tööleping lõpetati ebaseaduslikult. Samuti ei vasta tõele tööandja väide, nagu oleks töötaja suhtunud oma töösse vastutustundetult. Avaldused vabade päevade saamiseks ei kinnita iseenesest A. Ševljakovi töössesuhtumist.
3.Töövaidluskomisjoni 30.11.2005 otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, tööleping loeti lõppenuks 30.11.2005 töölepingu seaduse (TLS) § 79 alusel ja OÜ-lt Refonda mõisteti Andrei Ševljakovi kasuks välja kahe keskmise kuupalga, so 16 495,45 krooni suurune hüvitis.
4.OÜ Refonda töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ja esitas kohtule 06.01.2006 avalduse, milles palus tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 5 alusel seaduslikuks ja tühistada töövaidluskomisjoni 30.11.2005 otsus töövaidlusasjas nr 9.01-02/2648-05. Kostja leidis, et töövaidluskomisjoni otsus on põhjendamata ja ebaseaduslik. TLS § 34 lg 1 kohaselt määrab katseaja tulemused kindlaks tööandja, kuid antud juhul tegi seda töövaidluskomisjon. Hageja tööülesandeks oli juhtida raudtee haruteid hooldavat brigaadi. Katseaja käigus selgus, et töötajal puuduvad ametikohustuste täitmiseks vajalikud organisatoorsed võimed, suhtlemisoskus alluvatega ja ametialased oskused meistri tööga toimetulekuks. Peale selle suhtus hageja oma töösse vastutustundetult. Seetõttu lõpetati tööleping katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Kohus rahuldas hagi osaliselt, tunnistades töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 8247,72 krooni suuruse hüvitise ühe kuupalga ulatuses ning lugedes töötaja töölt lahkunuks TLS § 79 alusel töötaja algatusel alates 17.10.2005. Menetluskulud jättis kohus poolte enda kanda.
6.Poolte vahel 24.08.2005 sõlmitud töölepingu p 2.2. kohaselt oli töötaja töö sisu kirjas ametijuhendis. Kohus leidis, et kostja ei ole töötajale tema töökohustusi piisavalt selgitanud. Asja materjalide juures olev tööjuhend on hageja allkirjata. Sellel on tehnilise direktori A. Uspenski kuupäevata allkiri ja kinnitus, et hageja on allkirjast ametijuhendil keeldunud. Asja materjalide juures on ka jaoskonnaülema kinnitus, et ametijuhendit on kostjale tutvustanud tootmisdirektor V. Štšurakov jaoskonnaülema Šitikovi juuresolekul. Kohtuistungil tootmisdirektor seda ei kinnitanud. Kohus ei pidanud usaldusväärseks tunnistaja A. Uspenski ütlusi selle kohta, et ametijuhendit tutvustati ja et hageja lubas allakirjutamise peale mõelda. Kohus oli seisukohal, et kostja kohustuseks on tutvustada töötajale tööjuhendit ja selle kohta ka allkiri võtta. Kui töötaja keeldub allkirja andmast, tuleks see fikseerida tunnistaja juuresolekul. Seda enam tuleks seda teha olukorras, kus töölepingus on tööülesanded konkreetselt fikseerimata ning tehtud on vaid viide ametijuhendile. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et tööjuhendit ei ole kostjale tutvustatud.
7.Tunnistajate ütluste kohaselt töö seisma ei jäänud. Kostja ei selgitanud, milles seisnes hageja ebapiisav suhtlemisoskus. Tööandja peab töölepingu lõpetamise vaidlustamisel esile tooma asjaolud ja tõendama töölepingu lõpetamise põhjendatust. Kohus leidis, et tööandja ei ole suutnud tõendada katseaja mitteläbimist hageja poolt olukorras, kus hageja pole saanud tööjuhendiga tutvuda. Iseenesest on õige kostja seisukoht, et katseaja tulemusi hindab tööandja. Samas peab vaidluse korral olema tööandja võimeline esitama tõendid, mis seda ka kinnitavad. Seega ei ole ka õige kostja seisukoht, et töövaidluskomisjon on hinnanud hageja tulemusi. Asjaolu, et hageja on esitanud taotlusi palgata puhkuse saamiseks, ei saa kinnitada katseaja ebarahuldavat läbimist.
8.Kuivõrd kohus tunnistas töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, siis kuulub hageja kasuks väljamõistmisele vastavalt TLS §-le 117 kuni kuue kuu keskmine palk. Arvestades vaidluse asjaolusid leidis kohus, et väljamõistmisele kuulub hageja ühe kuu palk, milleks on 8247,72 krooni. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 29 lg 2 kohaselt tuleb lugeda töötaja töölt lahkunuks TLS § 79 alusel töötaja algatusel alates 17.10.2005. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
9.Hageja palus kohtuotsuse tühistada hüvitise väljamõistmise ja menetluskulude jaotamise osas ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kolme kuupalga ulatuses, so 24 743,16 krooni, ning jätta menetluskulud kostja kanda.
10.Hageja hinnangul on väljamõistetud hüvitis ebamõistlikult väike, arvestades tööandja rikkumisi töölepingu lõpetamisel. Hageja arvates oleks antud juhul põhjendatud 24 743,16 krooni suuruse hüvitise väljamõistmine.
11.Ka menetluskulude jaotuse osas ei ole kohtuotsus õiglane. Põhinõudeks oli töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine. Nõue hüvitise saamiseks oli kõrvalnõue, mis sõltub kohtu hinnagust, kui palju tuleb välja mõista, arvestades tööandja poolseid rikkumisi töölepingu lõpetamisel. Seega kui kohus tunnistas töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, siis ta sisuliselt rahuldas hagi ning sel juhul ei saa rakendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1. Antud juhul peab rakendama TsMS § 162 lg 1, st menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.Kostja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega tunnistada töölepingu lõpetamine hagejaga TLS § 86 p 5 alusel seaduslikuks. Kohus on ebaõigesti leidnud, et kostja ei suutnud tõendada hageja poolt katseaja mitteläbimist, kuna hagejale ei ole väidetavalt tutvustatud tööjuhendit. Hageja asus tööle meistrina ning oli teadlik oma töökohustustest. Tööjuhendi väidetav mittetutvustamine ei tähenda veel seda, et hageja ei teadnud oma tööülesannete sisust midagi. Kohus ei ole analüüsinud kostja poolt kohtule esitatud tootmisdirektori 12.10.2005 kirja, kus on toodud katseaja mitteläbimise põhjused. Need on teoreetiliste ja praktiliste teadmiste puudumine raudteest, mida hageja ka ise ei eitanud, tunnistades sellega oma mittevastavust antud ametikohale. Kohtuotsus on põhjendamata ja ebaseaduslik, kuna TLS § 34 lg 1 kohaselt määrab katseaja tulemused kindlaks tööandja, mitte kohus. Vastused apellatsioonkaebustele
13.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
14.Ringkonnakohus, ära kuulanud kostja esindajad ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
15.TLS § 33 lg 1 järgi võib töölepingus ette näha kuni 4-kuulise katseaja, mille kestel on tööandjal võimalik kindlaks teha, kas töötaja tervis, võimed, suhtlemis- ja kutseoskused võimaldavad töötajal teha kokkulepitud tööd. Samal ajal saab töötaja veenduda, kas tehtav töö ja töötingimused talle sobivad. TLS § 34 lg 1 järgi hindab katseaja tulemusi tööandja. Kui tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega ja leiab, et
töötaja ei vasta sellel töökohal esitatavatele nõuetele, võib tööandja katseaja jooksul töölepingu lõpetada ilma etteteatamiseta ja ilma hüvitist maksmata.
16.ITLS annab võimaluse töötaja ja tööandja vahelise lahkarvamuse, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppel, vaidlustamiseks töövaidluskomisjonis või kohtus. Mõlemad vaidlust lahendavad organid rajavad oma otsused üksnes tuvastatud asjaoludele ja esitatud tõenditele ning nendest tehtud järeldustele (ITLS § 22 lg 2 ja TsMS § 436 lg 2). Seega peab tööandja töövaidluses esile tooma asjaolud ja esitama tõendid, mis kinnitavad, et töötaja osutus katseaja jooksul tehtavale tööle mittevastavaks. Nii TLS § 34 lg 1 kui ka § 102 lg 1 kohaldamiseks peab tööandja hinnang katseaja tulemuste kohta rajanema objektiivsetele näitajatele. Kostja seisukoht, nagu piisaks vaidluse lahendamisel üksnes tööandja hinnangust katseaja tulemuste kohta, ei ole kooskõlas seadusega. Vaidluse korral on tööandja kohustatud oma hinnangut põhjendama ja selle aluseks olevaid asjaolusid tõendama.
17.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja ei ole tõendanud hageja mittevastavust tehtavale tööle. Kostja põhjendused ja tõendid on oma sisult üldsõnalised ega põhine hageja töö objektiivsetel näitajatel. Maakohus ei rajanud kohtuotsust üksnes asjaolule, et hagejale ei tutvustatud tööjuhendit, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab.
18.Õige on kostja apellatsioonkaebuse väide, et kohus ei ole otsuses andnud hinnangut raudteebrigadir A. G 12.10.2005 kirjale, mis on adresseeritud tootmisdirektor V. Š (t/lk 57). Kohus rikkus sellega TsMS 422 lg-s 8 sätestatut, mille kohaselt peab kohus otsuses kõiki tõendeid analüüsima ja kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab seda otsuses põhjendama. Samas ei muuda see eksimus kohtuotsust lõppjärelduses ebaõigeks, sest ka nimetatud tõendist järeldub üksnes hageja kohta antud üldsõnaline iseloomustus, mitte tema töö konkreetsed näitajad.
19.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostjalt tuleb TLS § 117 lg 2 alusel hageja kasuks välja mõista hüvitis ühe kuu keskmise palga ulatuses. Arvestades töölepingu lõpetamise asjaolusid ja kostja käitumist, on maakohtu poolt välja mõistetud hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ringkonnakohtu hinnangul piisava suurusega. Hageja apellatsioonkaebusest ei nähtu, millised konkreetsed asjaolud annaks aluse suurema hüvitise väljamõistmiseks.
20.Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, jättis kohus TsMS 163 lg 1 alusel menetluskulud põhjendatult poolte enda kanda. Ekslik on hageja seisukoht, nagu oleks tema hagi täies ulatuses rahuldatud ja menetluskulude jaotuse osas kuuluks kohaldamisele TsMS § 162 lg 1, so menetluskulud peaks kandma kostja.
21.Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata, jäävad TsMS § 173 lg 1 järgi kõik seni kantud menetluskulud poolte enda kanda.
T. Kollom
M.Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.