Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Otsuse avalikult teatavaks
12. juuni.2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-06-570
Tsiviilasi
AŠ hagi OÜR vastu töövaidluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AŠ(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja OÜR(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Svetlana Kravtšenko
Kohtuistungi toimumise aeg
23. mai 2007
AŠhagi OÜRvastu rahuldada osaliselt. Tunnistada töölepingu lõpetamine A Š ebaseaduslikuks. Mõista kostjalt hageja kasuks väljahüvitis ühe kuupalga ulatuses 8247 (kaheksa tuhat kakssada nelikümmend seitse) krooni ja 72 senti. Lugeda töötaja töölt lahkunuks TLS§79 alusel töötaja algatusel alates 17.oktoober 2005. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Hageja nõue 23.08.2005 läks AŠ personaliosakonda, et sõlmida tööleping ning asuda tööle. Seal öeldi talle, et järgmiseks päevaks tehakse kõik paberid korda ja ta võib tööle asuda alates 24.08.2005. Järgmisel päeval sõlmisid pooled määramata ajaks töölepingu neljakuulise katseajaga (tl6-9). Üks töölepingu eksemplar jäi AŠ kätte. Samuti andis AŠ allkirja talle usaldatud vara materiaalse vastutuse kohta ja ettevõtte sisekorraeeskirjadega tutvumise kohta. Samal päeval asus AŠ tööle. Ametijuhendi lubas tööandja A Š anda hiljem, kuid AŠ ei ole seda näinudki. 17.10.2005 lõpetas OÜR töölepingu. Aluseks olid töölepingu seaduse (TLS) § 86 p-s 5
sätestatud katseaja mitterahuldavad tulemused. AŠ leiab, et tööandja ei osanud temale õigeaegselt tööülesandeid selgitada ja põhjendada. Tööandja ei reageerinud ka AŠ poolt 20.10.2005 saadetud tähitud kirjale, kus AŠ palus vallandamise põhjuseid konkretiseerida ja täpsustada. 02.11.2005 pöördus AŠ Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni poole avaldusega tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja mõista välja kuue keskmise kuupalga suurune hüvitis. 30.11.2005 otsusega tunnistas Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja mõistis OÜR AŠ kasuks välja vastava hüvitise. AŠ on selle otsusega nõus ning leiab, et otsus on piisavalt põhjendatud. AŠjuhib tähelepanu asjaolule, et töölepingu punktis 2.2. on märgitud, et töötaja töö sisu on kirjeldatud ametijuhendis, mida ta aga näinud ei ole. Seega ei ole võimalik kindlaks teha, millised olid AŠ tööülesanded. Arvestades eeltoodut on AŠ seisukohal, et tööandja ei saa põhjendada, miks olid katseaja tulemused mitterahuldavad ja järelikult puudusid töölepingu lõpetamiseks vastavad asjaolud. Seega lõpetati tööleping ebaseaduslikult. Samuti ei vasta AŠ arvates tõele OÜR väited nagu oleks AŠ suhtunud oma töösse vastutustundetult, kuivõrd töötaja avaldused vabade päevade esitamise kohta ei ütle iseenesest, kuidas suhtus AŠ oma töösse. Seega ei tõenda OÜR poolt esitatud materjalid tema väiteid. Kostja vastuväited Kostja sõnul sõlmisid pooled 24.08.2005 töölepingu, mille alusel AŠ võeti tööle meistrina neljakuulise katseajaga. AŠ tööülesandeks oli juhtida raudtee haruteid hooldavat brigaadi. Katseaja käigus selgus, et töötajal puuduvad ametikohustuste täitmiseks vajalikud organisatoorsed võimed, suhtlemisoskus alluvatega ja ametialased oskused meistri tööga toimetulekuks. Peale selle suhtus AŠ oma töösse vastutustundetult. Seetõttu 17.10.2005 lõpetati tööleping A Š a TLS § 86 p 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. 02.11.2005 pöördus AŠ Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni avaldusega tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja mõista välja kuue keskmise kuupalga suurune hüvitis. Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon tunnistas 30.11.2005 otsusega AŠ töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja mõistis OÜR AŠ kasuks välja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise hüvitise brutosummas 16 495,45 krooni. OÜR sai Töövaidluskomisjoni otsuse 12.12.2005. OÜR leiab, et Töövaidluskomisjoni otsus on põhjendamata ja ebaseaduslik, kuivõrd TLS § 34 lg 1 kohaselt määrab katseaja tulemused kindlaks tööandja, kuid Töövaidluskomisjon, rikkudes TLS § 34 lg-t 1 määras AŠ katseaja tulemused kindlaks ise. Eeltoodu põhjal palub OÜR tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 5 alusel seaduslikuks ja tühistada Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 30.11.2005 otsus töövaidlusasjas nr 9.01-02/2648-05. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel 24.08.2005 sõlmitud töölepingust (t lk 6-9) nähtub, et kostja võeti tööle meistrina määramata ajaks katseajaga neli kuud. Tööleping lõpetati 17.10.2005 katseaja mitterahuldavate tulemuste tõttu. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamine katseaja mitterahuldavate tulemuste tõttu oli ebaseaduslik, kuivõrd teda ei olnud tutvustatud ametijuhendiga ning ta ei teadnud oma töö sisu. Kostja ei tunnista hagi ning leiab, et tööleping lõpetati seaduslikult, kuivõrd hagejale tutvustati ametijuhendit ja ta oli oma tööülesannetest teadlik. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu, kuna katseaja käigus selgus, et töötajal puuduvad ametikohustuste täitmiseks vajalikud organisatoorsed võimed, suhtlemisoskus alluvatega ja ametialased oskused meistri tööga toimetulekuks.
TLS § 33 lg 1 kohaselt töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks võib töölepingus ette näha katseaja. Tulenevalt TLS § 34 lg 1 esimesest lausest määrab katseaja tulemused kindlaks tööandja. Kui tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega, on tal õigus tööleping lõpetada. TLS § 86 p 5 sätestab, et tööandja võib lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Poolte vahel 24.08.2005 sõlmitud töölepingu punkti 2.2. kohaselt oli töötaja töö sisu kirjas ametijuhendis. Hageja sõnul ei ole ta ametijuhendit näinud ega sellega tutvunud. Kohtuistungil väitis hageja, et teda on tutvustatud vaid üldjoontes tööülesannetega. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg1 kohaselt on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole töötajale tema töökohustusi piisavalt selgitanud. Asja materjalide juures olev tööjuhend (TVK tl 20-23; tõlge tl 61) on hageja allkirjata. Sellel on tehnilise direktori A. U kuupäevata allkiri ja kinnitus, et hageja on allkirjast ametijuhendil keeldunud. Asja materjalide juures on ka jaoskonnaülema kinnitus, et ametijuhendit on kostajale tutvustanud tootmisdirektor V Š jaoskonnülema Š juuresolekul (TVK tl 25; tõlge tl 56 ). Kohtuistungil tootmisdirektor seda ei kinnitanud. Kohtuistungil on tunnistaja U öelnud, et ta tutvustas A Š tööjuhendit, kes sellele koheselt alla ei kirjutanud ning lubas mõelda. Tunnistaja sõnul ta ei teadnud, et hageja tööaeg tuleb nii lühike ja et lõpuks oli nii palju küsimusi, et allkirjade peale ei mõeldud. Tunnistaja sõnul ei viibinud keegi juures, kui AŠ ametijuhendiga tutvus ja sellele alla kirjutamast keeldus. Kohus ei pea usaldusväärseks tunnistaja ütlusi selles, et ametijuhendit tutvustati ja et hageja lubas allakirjutamise peale mõelda. Kohus on seisukohal, et kostja kohustuseks on tutvustada töötajale tööjuhendit ja selle kohta ka allkiri võtta. Kui töötaja keeldub allkirja andmast, tuleks see fikseerida tunnistaja juuresolekul. Seda enam tuleks seda teha olukorras, kus töölepingus tööülesanded on konkreetselt fikseerimata, tehes vaid viite ametijuhendile. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tööjuhendit ei ole kostjale tutvustatud. Tunnistajate kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt töö seisma ei jäänud. Kostja pole selgitanud, milles seisnes hageja ebapiisav suhtlemisoskus. Tööandja peab töölepingu lõpetamise vaidlustamisel esile tooma asjaolud ja tõendama töölepingu lõpetamise põhjendatust. Kohus on seisukohal, et tööandja pole suutnud tõendada katseaja mitteläbimist hageja poolt olukorras, kus hageja pole saanud tööjuhendiga tutvuda. Vastuseks kostjale märgib kohus, et iseenesest õige on kostja seisukoht, et katseaja tulemusi hindab tööandja. Samas peab vaidluse korral olema tööandja võimeline esitama tõendid, mis seda ka kinnitavad. Seega ei ole ka õige kostja seisukoht, et töövaidluskomisjon on hinnanud hageja tulemusi. Asjaolu, et hageja on esitanud taotlusi palgata puhkuse saamiseks ei saa ka lugeda tõenditeks, mis kinnitaksid katseaja ebarahuldavat läbimist. Kuivõrd kohus tunnistab töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, siis kuulub hageja kasuks väljamõistmisele vastavalt TLS §117 kuni kuue kuu keskmine palk. Arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid, on kohus seisukohal, et väljamõistmisele kuulub hageja ühe kuu palk milleks on 8431:23x22,5= 8247,72 krooni
ITLS §29 lg 2 kohaselt tuleb lugeda töötaja töölt lahkunuks TLS§79 alusel töötaja algatusel alates 17.oktoober 2005. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.