TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Edasikaebamise kord Määrus jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Eestkostja määramise peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA AVALDUSE PÕHJENDUSED

Tallinna Linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) esitas harju Maakohtule avalduse määrata MV SF’i eestkostjaks. Avalduse kohaselt SF on raske puudega (kohtuistungi toimumise päevaks määratud sügav puue) 100 % töövõime kaotusega töövõimetuspensionär. Ta elab koos MV, kes on teda lapseeast peale kasvatanud ning on määratud talle eestkostjaks – hooldajaks. S. F esinevad psüühikahäired, mis iga aastaga süvenevad. Ta on olnud korduvalt ravil , kus tema tervislik seisukord paraneb, kuna seal ta võtab ravimeid. Ka avalduse esitamise ajal viibis S. F tahtest sõltumatul ravil. Koju tulles lõpetab S. F ravimite võtmise ja muutub agressiivseks. Sellest tekivad probleemid naabrite ja politseiga. MV hinnangul on S. F ohtlik endale ja teistele. S. F ei ole võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima. Igapäevase elu korraldamisega ta iseseisvalt toime ei tule. Oma tervisliku seisundi tõttu vajab ta pidevat järelevalvet, kõrvalist abi ja hooldust. S. F ei ole võimeline iseseisvalt teostama ja kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi. 22.03.2006.a. avalduses Tallinna linn palus määrata SF eestkostjaks MV. MV tervis menetluse käigus halvenes ja ta on eakas, mistõttu Tallinna linn leidis, et M. V ei ole enam võimeline eestkostja ülesandeid täitma. Tallinna linn esitas kohtule taotluse määrata SF eestkostja ülesandeid kuni eestkostja määramiseni täitma eestkosteasutus, s.o. Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu.

EELNEV MENETLUS

Kohus määras asjas kohtupsühhiaatriaekspertiisi. teostatud ekspertiisi alusel ekspert P V andis arvamuse, et SF põeb kroonilist XXX – XXX, mis avaldub temal mõtlemise ja tajumise häiretes ning tahte-tundeelu haiguslikes muutustes. S. F ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. S. F kohtu poolt ärakuulamine ei kahjusta tõenäoliselt tema tervist, kuid käesoleval ajal ei ole S. F oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema kohtuistungil. S. F ei ole oma psüühilise seisundi tõttu võimeline teostama valimisõigust. SF vajab eestkostja määramist kuni kolmeks aastaks ja eestkostja ülesandeks on kindlustada tema ööpäevaringne hooldus ja järelevalve. 19.10.2007 kohus (Tartu mnt kohtumaja kohtunik Katrin Saar) kuulas adv. T. M. Hiobi juuresolekul SF ära. S. F seletuse kohaselt on tal XXX Hooldekodus hea olla, ta saab ja võtab ravimeid, on võimalus väljas jalutada ja poes käia. Isa VF ja tädi MV külastavad SFit tema enda sõnul regulaarselt. S. F ei ole eestkostja määramise vastu, tema arvates võiks eestkostjaks olla MV või VF, neid S usaldab. Põhja-Tallinna Valitsuse inimestega ei olevat SFil kunagi kontakti olnud, ta ei tunne neid. SF tunnistas, et tal käivad peal ägedad vihahood, siis ta on kuri MV peale. S. F saab aru, et nende vihahoogude pärast on ta sattunud XXX. S. F kinnitab, et on saanud XXX ravi 10 aastat, kuid peab ennast täiesti terveks inimeseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil kõik menetlusosalised toetasid avaldust SFile eestkostja määramiseks. Avaldaja esindaja sõnul S. F haigus süveneb, talle on määratud sügav puue senise raske puude asemel. Avaldaja esindaja palus avalduse rahuldada ja määrata eestkostja ülesandeid täitma kuni eestkostja määramiseni Tallinna Linna. MV eakuse tõttu Tallinna linn ei toeta

tema eestkostjaks määramist. Avaldaja esindaja seletuse kohaselt on Tallinna linnal olnud kontakt S. F isaga. Linnaosa valitsuses käies olevat V. F olnud korrektne ja viisakas, kuid M. V sõnul olevat VF alkohoolik. Avaldaja esindajal ei olnud ühest seisukohta VF eestkostjaks sobivuse kohta, samas Tallinna linn ei olevat vastu, kui kohus või S. F esindaja peab SF isaga läbirääkimisi viimase eestkostjaks määramise üle. SF esindaja riigi õigusabi korras advokaat Tiina Mare Hiob leidis, et eestkoste määramine on SF huvides. Eestkoste määramine on ebamõistlikult kaua veninud, mistõttu adv Hiob palub avalduse rahuldada. Adv. Hiob taotles SF eestkoste määrata kolmeks aastaks, sest SF ei oma haiguskriitikat, ta ei anna endale aru oma tegude tähendusest ja tagajärgedest. SF ilma järelevalveta ta ei võta ravimeid, tema iseseisvalt toimetulemise võime on piiratud, mistõttu ta vajab ööpäevaringset tugevdatud järelevalvet. T. M. Hiob taotleb jätta SF õigus teha iseseisvalt pisitehinguid talle pensionist jäävate rahaliste vahendite ulatuses. XXX hooldekodus ei saa vaba tahet avaldada, mistõttu T. M. Hiob taotleb tunnistada SF valimisõiguse osas teovõimetuks vähemalt eestkoste seadmise 3 aastaseks tähtajaks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel kohus lahendab täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 alusel kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Tulenevalt TsMS § 478 lg 1 ja § 526 lg 1 sätetest kohus määrab eestkostja määrusega. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt eestkoste seatakse täisealise piiratud teovõimelise isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PkS §-s 93 sätestatule eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PkS § 95 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. TsMS § 526 lg 5 sätestab, et kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära menetlusosalised, kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja rahuldab selle. SF on sügava puudega 100 % töövõime kaotusega töövõimetuspensionär. Harju Maakohtu 19.04.2006 kohtumääruse alusel on ta paigutatud kinnisesse asutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldamisele tähtajaga kuni XXX SF senisest käitumisest järelduvalt ei ole ta iseseisvalt võimeline enda eest vajalikul määral hoolitsema, järelevalveta jäädes lõpetab ravimite võtmise, mille tagajärjel süvenevad haigusnähud. 19.10.2007 kuulas SF ära Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kohtunik Katrin Saar. Kohus leiab, et ärakuulamisega saadud teavet on kohtul võimalik hinnata ka isikliku kogemuseta (TsMS § 524 lg 3). SF ärakuulamise protokollist ja SF kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt SFil puudub haiguskriitika, ta ei saa aru oma tegude tagajärgedest. T. M. Hiobi seletas, et hooldekodust saadud andmetel 2007.a. suvel SF püüdis XXX Hooldekodust põgeneda: muukis hooldekodu sööklast varastatud lusika abil lahti palati akna ning arvates, et

on esimesel korrusel, hüppas aknast välja, mille tagajärjel murdis jalaluu. Oma eluga hooldekodus on SF samas väga rahul. Kirjeldatu tõendab, et SF isesesivalt toimetulemise võime on piiratud. SF kinnitas, et talle antakse igakuuliselt kasutada rahalisi vahendeid ca 400 kr ringis., selle eest ta ostab poest süüa ja suitsu. Tallinna linna esindaja kohtuistungil esitatud tõendi kohaselt on SF määratud töövõimetuspension 3006 krooni, millest ta saab hooldekodus oleku ajal kätte 10 % , ning sotsiaaltoetus 640 kr, millest SF jääb 50 %. Kohus leiab, et T. M. Hiobi taotlus lubada SFil teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid nende summade ulatuses, on põhjendatud. Kohus leiab, et Tallinna linna kohustus täita eestkostja ülesandeid tuleneb PkS § 95 lg-st 5. TsMS § 526 lg 2 p 2 järgi võib eestkostjaks määrata nii isikut kui asutust, kuid PkS § 93 lg 3 mõtte kohaselt on eestkostjaks võimalik määrata ainult füüsilist isikut. Kohtumäärusega Tallinna linna kui kohaliku omavalitsusüksuse eestkostja ülesandeid täitma määramine on erandlik ja tuleneb konkreetse tsiviilasja asjaoludest. Seetõttu peab kohus ühtlasi vajalikuks kohustada Tallinna linna viivitamata koguma ja ette valmistama SF konkreetse füüsilise isiku eestkostjaks määramiseks vajalikke andmeid. Seadusliku aluseta ja põhjendamatu on avaldaja esindaja seisukoht, et SF isa VF eestkostjaks määramisega peab tegelema kohus või SFile riigi õigusabi korras määratud esindaja. Seadusest tuleneb üheselt eestkoste asutuse – kohaliku omavalitsusüksuse – kohustus eestkoste seadmiseks vajalike ettevalmistuste tegemine, s.h. vajalike andmete kogumine ja isiku eestkostjaks määramise ettepaneku tegemine. PkS § 93 lg 1 kohaselt võib avalduse eestkostja määramiseks esitada üksnes eestkosteasutus või isik ise. Tallinna linna kohustuste seadusest tulenevate ülesannete täitmata jätmist ei õigusta avaldaja esindaja kohtuistungil antud selgitus, et eestkostetavaid on Tallinna linnas palju ja kõikidega ei jõua tegelda. Eeltoodu alusel kohus määrab Tallinna linna S Feestkostja ülesandeid täitma TsMS § 526 lg-s 3 sätestatud maksimaalseks tähtajaks – kolmeks aastaks, kuid mitte kauemaks, kui SFile eestkostja määramiseni. Eestkoste seatakse SF kõigi asjade ajamiseks ja lugeda SF valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. TsMS § 531 lg-te 6 ja 7 kohaselt kohus teatab eestkostja määramisest valijate nimekirja pidavale asutusele ja asutust, kus eestkostetavat kinni peetakse. Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.